Kajalood

Kaks nädalat enne suurt ja juubelit märkivat laulupidu esietendus Gustav Ernesaksa keerulistel aegadel elatud elu ja rahva südamesse jäänud kooriloomingut käsitlev lavastus "Hakkame, mehed, minema".

Taani ja Eesti koore dirigeerib laupäeval Tallinnas, Vabaduse väljakul Dannebrogi-pidustustel Veronika Portsmuth, praegu Taani Kuninglikus Muusikaakadeemias stažeeriv koorijuht, kes tahab taanlaste uudset käemärkide süsteemi ja improvisatsioonilisust koorilaulude esitamisel Eestisse tuua.

Kuu aega tagasi käivitas Eesti suurim ökojäätise tootja La Muu kapitali kaasamise kampaania, lootes saada ettevõtte laiendamiseks 400 tuhat eurot. Eesmärk täitus napi ööpäevaga mitmekordselt. Seda fenomeni avab meie tänane külaline, La Muu kaasasutaja ja kaasomanik Rasmus Rask.

Ida-Euroopa riikide iseseisvumine 30 aastat tagasi oli dramaatiline hetk ka kunsti ja kultuuri jaoks: väärtused vahetusid; Eesti Kultuurkapital toetas kaasaegse kunsti ostu; uutel jõulistel meediatel polnud klassikalistega mingit sidet. See oli aeg, kui Eha Komissarovit peeti kõige vihatumaks, aga ka kõige mõjukamaks ja kirglikumaks kunstikuraatoriks terves Eestis.

"Iga kord, kui nägin Heli Susi kusagil sõna võtmas, mõtlesin, kuidas mahub ühe hapra ja väikese naise sisse nii palju julgust ja sihikindlust," ütleb saatejuht Kaja Kärner. Heli Susi mälestades kordame laupäeval jutuajamist, kus ta laitmatus eesti keeles räägib oma Siberi-aastatest, Solženitsõni "Gulagi arhipelaagist" ja vaimsest oaasist sõjajärgses Konservatooriumis.

Ammu pole sõnavabadusest ja ajakirjanike enesetsensuurist nii palju ja nii kirglikult räägitud kui viimase kuu, eriti aga viimase seitsme päeva jooksul. Kuidas seda kõike näeb ja analüüsib Raadio 2 saate "Olukorrast riigis" üks asutajaid Hannes Rumm?

Elupõline dokumentalist, publitsist, helide ja mälu talletaja Enn Säde on aktiivsest filmitööst loobumise järel kirjutanud kaks dokumentaalsel materjalil põhinevat raamatut, ta on digiteerinud 20 000 vana fotot, ta kogub käsikirju, vanu päevikuid, kirjavahetusi, uurib kirikuraamatuid, arhiive, sajandivanuseid ajalehti ja ütleb selle kohta, et ajalugu roomab mu kirjutuslauale.

Eelolevast juubelilaulupeost "Minu arm" võib kõige muu tähtsa ja ilusa kõrval saada proovikivi – kas suudame hüljata üleüldised erimeelsused ja rõõmustada kõigi ühise peo üle?

Karin Paulus, meie tuntumaid arhitektuuriajaloo ja disaini õppejõude ja -kriitikuid räägib, miks ta armastab linnakeskkonnas tolerantsust, stiilide mitmekesisust ja vana väärtustamist; eriti praegu, kui majandusbuumi ajal on kerkinud hämmastavalt palju nõrka ja vaimses mõttes tuima arhitektuuri.

240 tuhat! Nii palju vaatamiskordi on kogunud Tanel Toomi film "Tõde ja õigus" kuue linastusnädalaga ainult Eesti kinodes! Kas 300 tuhande piir on käeulatuses? Küsime seda laupäeval kell 12, kui Tanel Toom kajaloodimisele tuleb.

Hiljuti aasta ettevõtja 2019 tiitli ja enne seda aasta kultuurisõbra 2018 tiitli pälvinud Tõnis Kaasik on oma ettevõtluse rajanud keskkonnaohtlike jäätmete käitlusele: akusid töötlevas perefirmas Ecometal ja osalusega jäätmekäitlejates Weerec ja Höhle.

Seekord on külas arst, kes võitleb istuva eluviisi vastu ja kutsub inimesi üles iga natukese aja tagant toolilt tõusma. Talle ei maksa midagi keset loengut või raadiosaadet põrandale pikali visata ja lõdvestusharjutusi ette näidata, või kellukest helistada, et auditoorium teaks püsti tõusta.

Lääne-Antarktika liustikud sulavad sama hooga kui liustikud Gröönimaal, ütleb napilt nädala eest lõunapooluselt tagasi jõudnud kliimateadlane ja geograaf Andres Tarand, selgitades, miks jää murdub põhjapoolusel püstloodis, aga lõunapoolusel nii nagu laguneks maja vundament.

Kuidas mineraalväetised ja sünteetiline taimekaitse kuhjuvad mulda ja suruvad seal mikroobid alla, kuidas need taimede ja põhjavee kaudu inimese soolestikku jõudes kahjustavad ensüüme, mille ülesanne on inimest vähkkasvaja, diabeedi ja muude haiguste eest kaitsta, seda juttu on meie mahepõllunduse eestkõneleja emeriitprofessor Anne Luik aastakümneid rääkinud.

"Reklaam utsitab, et me peame kogu aeg õnnelikud olema, elu peab kerge ja nauditav olema ja kui see nii ei ole, siis oleme pettunud ja otsime süüdlast," tõdeb kirjanik Viivi Luik saates "Kajalood".

Lõppeval nädalal, kui teadlased ja üliõpilased veel kord teaduse tegemiseks mõeldud raha nappuse pärast avalikult protestisid, kutsusime saatesse Eesti Noorte Teaduste Akadeemia presidendi Els Heinsalu. Teda solvab enim, et teadlaste arvamust ei arvestata!

"Viimastel aastakümnetel on toiminud kontseptuaalne muutus arusaamas, mis on õppimine, mis on õpetamine," ütleb tänavu Valgetähe teenetemedali pälvinud haridusteadlane, rahvusvaheliselt tunnustatud koolipsühholoogia liider, professor Eve Kikas. Läbi kõikide teadlaseaastate on ta uurinud, mis lapse arengut toetab, mis takistab.

"Kirurgi tööpraktika: 30-selt õpitakse, kuidas opereerida; 40-selt õpitakse, mida opereerida; ja 50-selt, mida mitte opereerida," ütleb PERH-i kirurgiakliiniku üld- ja onkokirurgia keskuse juht, aasta arstiks 2018 valitud dr. Jüri Teras.

Mul on elus tõsiselt vedanud, ütleb enda kohta terve elu lennundusele pühendanud Rein Porro, mõeldes inimestele, kes on teda aidanud või nülgimisest päästnud. Samas ei ole ka vaenlastest Rein Porro elus puudust.

Balletti ei saa õpikust õppida, seda peab õpetaja õpilasele edasi andma, ütleb Inglise Rahvuslikus balletis särava karjääri teinud ja paljudel maailma kuulsatel lavadel tantsinud Toomas Edur.

Arhitekt Kalle Vellevoog, kes koos oma arhitektuuribürooga JVR pälvis aastavahetuse paiku mitu säravat tiitlit. Ikka Maarjamäele rajatud kommunismiohvrite memoriaali, kõigile hingemineva lahenduse eest.

"Nii palju kui endast ära annad – kirge, energiat, pühendumust – nii palju ka vastu saad. See on halastamatu tõde," ütleb dirigent ja kontratenor Risto Joost, rääkides oma põhimõtetest muusikuna.

Anu Raud on end oma vaipadega eesti rahva südamesse kirjutanud, ta on mitmeid põlvkondi tekstiilikunstnikke vanu mustrikirju armastama õpetanud ja Heimtalis käsitöötalu ja muuseumi elule taastanud. Mõttekoda on peagi valmimas ja unistusi on tal veelgi.

Viie kuni viiesajaste Eesti kroonide kujundamisega Eesti rahakunstniku tiitli välja teeninud graafiku Vladimir Taigeri loomingusse mahub veel palju muudki: postmarke, postkaarte, plakateid, turvatrükiseid, raamatu illustratsioone.