Kajalood

20 aastat väsimatult "Raadio Ööülikooli" vedanud Jaan Tootsen esitles tänavu järjekordset suurepärast portreefilmi ühest vanast targast mehest, seekord Fred Jüssist. Olemise ja kulgemise ilust oma elus; ka sellest, mis seda ilu rikub, räägib Jaan Tootsen laupäeva keskpäeval "Kajaloodis".

Juhtimine on teenimine, ütleb sel nädalal sajandat tegevusaastat tähistanud Ugala teatri vastne juht Garmen Tabor.

Novembris 2019 esitles kultuuriloolane Krista Aru Jaan Tõnissoni kaheköitelist monograafiat. Riigikogu aastatel, töös Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu Ülikooli raamatukogu direktorina – kõikjal on ta lähtunud Tõnissoni aadetest.

Kas teadsite, et ühel puul võib olla kas või miljon lehte, ent nende hulgas ei ole kahte ühesugust? Aga kas teadsite, et taimede stressist põhjustatud lenduvad ühendid mõjutavad kogu maailma kliimat kõige laiemas skaalas?

"Nädalapäevad avatud Meremuuseumi uus ja uhke väljapanek Paksu Margareta suurtükitornis tuli üsna viisakas välja," ütleb Meremuuseumi juht ja hing Urmas Dresen.

Vahepeal tunnen, et võiksin dirigeerimise üldse ära lõpetada ja süveneda heliloomingusse, aga kui satun dirigeerimises laineharjale, kogen uut inspiratsiooni.

Eesti Kunstimuuseumi 100-nda tähtpäeva kõnedes nädal tagasi kõlas läbivalt Marika Valgu kui KUMU ehituse eestvedaja nimi, koos tänusõnadega muidugi. Selle kõrval oleme unustamas Marika Valgu rolli Kadrioru lossi ja kogu kompleksi renoveerimistööde, Niguliste muuseum-kontserdisaali, Adamson-Ericu jt. muuseumide eluõiguse eest seismisel.

Elu on seadnud tänase saatekülalise Merike Kaunissaare mitme ränga valiku ette, võitjana välja tulek on nõudnud tõelist eneseületamist.

Veel uue aastatuhande alguses olid Weimari Saksa Rahvusteatris n-ö Ida-Saksa aegsed solistid suunatud ooperikoori laulma ja uued solistid palgatud läänest, meenutab tollal Viini Volksoperist Weimarisse siirdunud tenor Juhan Tralla.

Vanad rahvatantsud ja rahvaviisid on meie ürgne olemise viis, see annab toe, mille najal olla hiidlane, ütleb aastaid arhiivides autentse hiiu valsi kirjelduste jälgi ajanud ja leidnud rahvatantsupidude üldjuht Helle-Mare Kõmmus 4. oktoobril Kärdlas antud intervjuus.

Eesti niidukooslused olid esimesed ökosüsteemid maailmas, kus pärandkoosluste uurija Aveliina Helm tuvastas väljasuremisvõla. Alles seejärel osati sama nähtust märgata mujalgi maailma ökosüsteemides, kus inimkäsi ajalooliselt kujunenud maastikke on muutnud.

Võõrsil elav inimene võib tunda igatsust sünnipaiga järele ehk nostalgiat. Kui aga sünnikoht on linnastumise, lageraie või muudel põhjustel sedavõrd muutunud, et on tunne nagu elaksid võõrsil, ehkki pole kolinud, siis seda võõrandumistunnet märgitakse sõnaga solastalgia.

Näidendid "Väävelmagnooliad", "Janu", "Kontakt", "Õitseng", "Kaheksajalg", teleseriaalid "Padjaklubi", "Naabriplika", "Ühikarotid", "Kalevipojad", "Ment", "Doktor Silva", "Papad-mammad", "Keskea rõõmud", "Romet ja Julia", romaan "Midagi tõelist" – see pole kaugeltki täielik loetelu seekordse saatekülalise Martin Alguse loomingust.

Väiksemaid visiiriavariisid juhtus Estonia ro-ro-tüüpi sõsarlaevadega ka enne septembrit 1994, aga neid hoiti saladuses, ütleb laevahuku rahvusvahelise uurimiskomisjoni viimane elusolev liige Eestis, mehaanikateadlane, emeriitprofessor Jaan Metsaveer.

Rohkem kui 150-t riiki ja ligi 20-t miljonit inimest haarava maailmakoristuspäeva õnnestumise tagavad igas riigis hästitoimivad meeskonnad, tugevad ja koolitatud liidrid ning hoolikalt valitud partnerorganisatsioonid. Selle ülemaailmase võrgustiku on aastatega üles ehitanud ja hoiab toimivana eestlanna Heidi Solba, Let's Do It World president.

Kas kokkuleppemenetlusi ikka peab kriminaalasjades sel määral olema nagu praegu on ja kas kohtualune peab oma otsust aastaid ootama? Muu hulgas neil teemadel arutleb õigusteaduste doktor, Riigikohtu esimees Villu Kõve.

Elus õpitakse raskuste kaudu palju rohkem kui lihtsalt kätte tulevate asjade mõjul, ütleb eeloleva üldlaulupeo segakooride liigidirigent Heli Jürgenson, kommenteerides laulupeo-repertuaari nõudlikkust.

Kaks nädalat enne suurt ja juubelit märkivat laulupidu esietendus Gustav Ernesaksa keerulistel aegadel elatud elu ja rahva südamesse jäänud kooriloomingut käsitlev lavastus "Hakkame, mehed, minema".

Taani ja Eesti koore dirigeerib laupäeval Tallinnas, Vabaduse väljakul Dannebrogi-pidustustel Veronika Portsmuth, praegu Taani Kuninglikus Muusikaakadeemias stažeeriv koorijuht, kes tahab taanlaste uudset käemärkide süsteemi ja improvisatsioonilisust koorilaulude esitamisel Eestisse tuua.

Kuu aega tagasi käivitas Eesti suurim ökojäätise tootja La Muu kapitali kaasamise kampaania, lootes saada ettevõtte laiendamiseks 400 tuhat eurot. Eesmärk täitus napi ööpäevaga mitmekordselt. Seda fenomeni avab meie tänane külaline, La Muu kaasasutaja ja kaasomanik Rasmus Rask.

Ida-Euroopa riikide iseseisvumine 30 aastat tagasi oli dramaatiline hetk ka kunsti ja kultuuri jaoks: väärtused vahetusid; Eesti Kultuurkapital toetas kaasaegse kunsti ostu; uutel jõulistel meediatel polnud klassikalistega mingit sidet. See oli aeg, kui Eha Komissarovit peeti kõige vihatumaks, aga ka kõige mõjukamaks ja kirglikumaks kunstikuraatoriks terves Eestis.

"Iga kord, kui nägin Heli Susi kusagil sõna võtmas, mõtlesin, kuidas mahub ühe hapra ja väikese naise sisse nii palju julgust ja sihikindlust," ütleb saatejuht Kaja Kärner. Heli Susi mälestades kordame laupäeval jutuajamist, kus ta laitmatus eesti keeles räägib oma Siberi-aastatest, Solženitsõni "Gulagi arhipelaagist" ja vaimsest oaasist sõjajärgses Konservatooriumis.