Eesti lugu

Kuidas leida teavet võõrsil elanud eestlaste kohta? Kui esimeses saates tutvustas genealoog Fred Puss allikaid, millest saab teavet idakandieestlaste elu ja käekäigu kohta, siis teises saates jutustab ta lugusid ja annab näpunäiteid eestlaste leidmiseks teiselt poolt maakera. Fred Puss: " Oma esivanemate vastu huvi tundmine on selline hobi, mis annab aimu sellest, kui hästi me praegu elame!"

Kuidas leida teavet võõrsil elanud eestlaste kohta? Genealoog Fred Puss kinnitab, et just praegu on suuremad ja paremad võimalused uurimistöö tegemiseks, kui kunagi varem. Esimeses saatest tutvustab Fred Puss allikaid, millest saab teavet idakandieestlaste elu ja käekäigu kohta. Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 25. veebruaril kell 13.05.

Sarja nimisaates võrdlevad diasporaa-uurijad Keiu Telve Tartust ja Kaja Kumer-Haukanõmm Bernist (fotol) kolme eestlaste suuremat väljarände lainet: kuidas on kogukonnad moodustunud, kuidas ennast koos hoidnud, missugune on olnud side Eestiga? Keiu Telve: "Me ei peaks tegema vahet, et on Eesti siin ja on Eesti seal, väliskogukonnad on lihtsalt Eesti laiendus avatud maailma."

Ernst Jaakson oli Eesti välisteenistuses kokku 79 aastat, alates 1919. aastast. Ta alustas Eesti Riia saatkonnas õpilasena. 1927 ja 1928 teenis ta aega Eesti sõjaväes. 1929. aastal saadeti ta tööle USA-sse ning uuesti sai ta Eestit külastada alles 1992. aastal. Eesti õigusliku järjepidevuse sümbolist Ernst Jaaksonist diplomaadi ja inimesena räägib tema järeltulija ÜRO-s Trivimi Velliste. Fotol: Su...

Väliseestlastel oli suur osa Eesti iseseisvuse taastamisel. Hoiti eesti keelt ja kultuuri, aga tehti ka poliitilist tööd. Mis tegi eestlaste poliitlise võitluse paguluses võimalikuks ja mis seda innustas? Räägib mitmes eestlaste organisatsioonis ja mitmes eestlaste ülemaailmses ürituses ja eestlaste välisvõitluses kaasa löönud Aho Rebas. Foto: Aho Rebas REL Esinduskogul aprillis 2016 Stockholmi Ee...

Balti Ülikool tegutses Saksamaal aastatel 1946-1949. Professor Jüri Kivimäe hinnangul oli see "sõjajärgsetes oludes võrratu algatus ja saavutus." Enne ülikooli sulgemist 1949. aastal õppis Balti ülikoolis ligi tuhat sõjapõgenikku. Teises saates on juttu ülikooli ees seisnud raskustest ja saavutustest.

Professor Kivimäe: "Hädaaegadel on Balti riigid ühinenud ja kooskõlastanud oma poliitikat ja taotlusi, kui elu läheb normaalseks, siis astub igaüks oma rada." Keerulistel sõjajärgsetel aegadel Saksamaal suutsid Balti teadlased ühise jõuga ülikooli valmis teha. Balti Ülikool tegutses Saksamaal aastatel 1946- 1949.

Eestlasi jagub Rootsi pea igale elualale: kirjanikeks, muusikuteks, paadiehitatajeks, ajakirjanikeks, linnapeadeks, poliitikuteks, arstideks, kirikuõpetajateks, keele- ja kunstiteadlasteks, viinamuuseumi omanikeks, mäeinsenerideks... Neist ja eesti kirjanikest Rootsis, eesti ajakirjandusest ja eesti keelest Rootsis räägib Uppsala Ülikooli professor Raimo Raag (pildil).

Välis-Eesti seltsitegevusest rääkides paistab profssor Raimo Raagi (fotol) sõnul silma, et " kui luuakse selts ja see selts hangib endale ruumid, siis on kaks kindlat asja, mis pidid olemas olema, need olid einelaud ja lugemislaud, Eestist telliti lehed, raamatuid. Einelaud ja raamatukogu olid Eesti majades olemas juba 1920. aastatel."

Jõuluaeg on laste ja muusika aeg. Kuulamegi Välis-Eesti laste- ja jõululaule. Valikut esitavad ja tutvustavad Ulgu-Eesti laulude uurijad ajaloolane Maarja Merivoo-Parro ja muusik Vaiko Eplik (fotol). Maarja sõnul on neis lauludes palju tuttavat, aga ka palju üllatusi, Vaikot on tema sõnul ikka nende laulude juures võlunud isetegemise soojus ja kodusus.

Esimene suurem pagemine Eesti aladelt Rootsi oli Põhjasõja ajal ja sama sajandi 18. sajandi teisel poolel süveneva mõisaorjuse eest. Teises saates rootsi eestlastest jõuab Uppsala ülikooli professor Raimo Raag 20. sajandi esimese poole lahkumiste, Eestist Rootsi põgenemiste ja väljarändamistega 1944ndasse aastasse välja.

Esimene nimeliselt teada eestlane, kes elas väljaspool Eesti ala oli munk Nikolaus. Kuidas eestlasest munk 12. sajandil Norrasse sattus, kas ehk Rootsi kaudu? Pikemalt on saates juttu siiski esimesest suurest eestlaste rändevoost Rootsi Põhjasõja ajal ja veel enne seda keskajal. Saates esineb Uppsala ülikooli professor Raimo Raag (pildil).

Eestlased kohanesid Ameerikas üsna hästi, tehti tööd, kasvatati lapsi, aeti eesti asja ja pidutseti. Fotol tantsivad kaerajaani New Yorgi Eesti Meeskoori lauljad 1962. aasta ballil Hiltonis. New Yorgi Eesti meeskoorist ja teistest eestlaste tegemistest Ameerika Ühendriikides pärast teist maailmasõda räägib Tallinna Ülikooli doktorant Maarja Merivoo-Parro.

Esimesed eesti kogukonnad sündisid USA-s 20. sajandi alguses. “Vanad eestlased” saabusid Ameerikasse pärast 1905. a. mässu Tsaari-Venemaal ja paarikümne järgmise aasta jooksul. Tallinna Ülikooli doktorant Maarja Merivoo-Parro (fotol): "Eestlased olid sellepoolest haruldased immigrandid Ameerika Ühendriikides, et meie ründasime Ameerikat kohe kahelt rannikult korraga."

Suur sõda pillutas eestlasi, teiste seas ka raadiohääli, mööda ilma laiali. Kes töötasid teise maailmasõja ajal ringhäälingus ja kes kuhu sõja keerises sattus, räägib Eesti raadio ajaloo uurija ja staažikas ajakirjanik Vello Lään. Mis toimus Riigi Ringhäälingus ja Ringhäälinguga sõja-aastatel, kuidas tehti eestikeelseid raadiosaateid Eestis ja kodumaalt lääna ja ida pool? Saates kuulete ka 1944. a...

Riigi Ringhäälingu reporter ja hilisem Ameerika Hääle ajakirjanik Karl Kesa usutleb fotol vana meremeest. Keerulised ajad 20. sajandi keskpaigas pillutasid eestlasi, teiste seas ka raadiohääli, mööda ilma laiali. Kes töötasid teise maailmasõja ajal ringhäälingus ja kes kuhu sõja keerises sattus, räägib Eesti raadio ajaloo uurija ja staažikas ajakirjanik Vello Lään (alumisel pildil).

Eestlaste väljarändest Soome viimase veerandsaja aasta jooksul räägib Tartu Ülikooli Rände ja Linnauuringute Keskuse juht professor Tiit Tammaru (foto: Sven Arbet). Kes, kuhu, kui palju, millal ja miks on Eestist Soome elama asunud ja kui kauaks Soome minnakse? Kuidas eestlane Soomes kohaneb?

Soomlanna Anna Marttila(pildil) toimetas 1960. aastatel Nõukogude Eestist üle piiri välja kahe endise Gulagi vangi - Hilja Rüütli ja Helmut Tarandi - käsikirjad elust nõukogude vangilaagris. Need avaldati läänes varjunimede Aili Helm ja Annus Rävälä all. Kuidas Anu Marttila salakauba üle piiri viis, missuguseid nõkse selleks kasutada tuli ja kuidas valmis raamatud Eestisse tagasi jõudsid, sellest...

Noor soomlanna Anu Marttila kohtus endiste poliitvangide Hilja Rüütli ja Helmut Tarandiga 1960. aastatel Tallinnas. Usalduse ja sõpruse arenemisest ja sellest, kuidas ta Hilja Rüütli ja Helmut Tarandi käsikirjad Nõukogude Eestist vabasse maailma toimetas, räägib Anu Marttila saates. Tegemist oli ENSV kõige ulatuslikuma kirjandusliku salaveoga, raamatud avaldati Rootsis.

Kabböle on Põhja-Eestist Soome rännanud kalurite küla. Tänavu juunis võinuks tähistada küla 110. sünnipäeva. Miks eestlased üle saja aasta tagasi üle lahe elama asusid, kuidas nende käsi käis ja miks külas enam eesti keelt ei kuule, räägib estofiil Pekka Linnainen. Saatejuht on Piret Kriivan. Kuulake laupäeval kell 13.05.

Kirikuõpetaja ja kirjamehe Georg Mülleri (1565? –1608) sõnavararikkad ja kujukad jutlused on esimene suur eesti keele mälestis. Toronto ülikooli professor Jüri Kivimäe (pildil) räägib luterliku reformatsiooni saabuva 500. aastapäeva eel Georg Mülleri elust, tema jutlustest ja ka raamatukogust ja tema tähtsusest eesti kultuuriloos.

Eestlastel oli Kanadas Alberta provintsis oma kirik juba 19. sajandi lõpus. Kogudustest, kirikutest ja väljapaistvatest kirikuõpetajatest Kanadas; Toronto Peetri kogudusest ja Peetri kirikust – killukesest Eestist keset Kanada suurimat linna, räägib sajandas saates sarjast "Eestlased maailmas" Toronto Peetri koguduse õpetaja Mart Salumäe. Foto: Kiriku pühitsemise päev 25.sept.1955.

Kirikuelu korraldusest Välis-Eesti kogukondades räägib Välis-Eesti piiskopkonna Konsistooriumi peasekretär, Toronto Peetri koguduse õpetaja Mart Salumäe. Juttu on usuelust pagulaslaagrites, eesti koguduste rajamisest eestlaste uutes asukohamaades. Samuti sellest, kuidas mõjutasid kohalikud reeglid koguduste moodustamist, Välis-Eesti kiriku hiilgeajast ja taasühinemisest Kodu-Eesti kirikuga. Foto:...

1944. aastal lahkus Eestist ka suur hulk eesti vaimulikke. Lahkus ka piiskop Johan Kõpp, hilisem peapiiskop eksiilis, koos ametiristiga. Ametisau jättis ta kodumaale maha. Pagulaskiriku esimestest aastatest ja väljapaistvatest kirikutegelastest räägib Välis-Eesti piiskopkonna Konsistooriumi peasekretär Mart Salumäe (pildil).

Tartu Ülikooli professor Tiina Kirss on koostanud elugude raamatu "Rändlindude pesad: eestlaste elulood võõrsil." Miks on elulood tähtsad? Tiina Kirss ütleb, et "kui inimesed saavad aimu teise inimese loost, siis muutuavad nad teineteise jaoks rohkem inimesteks, lugude rääkimine ületab purded. Teine põhjus on see, et eestlasi on hirmus vähe."