Eesti lugu

Hieteniemi kalmistu on kui üks suur Eesti ajaloo teemapark, kinnitas estofiil Pekka Linnainen esimeses saates. Soome suurkujude kõrval on sellel kalmistul paljude Soomega seotud eestlaste ja Eestiga seotud soomlaste kalmud. Sõjamehed, poliitikud, ärimehed, kultuuritegelased, mälumängurid, kirjanikud, näitlejad, juuksurid ja paljud teised. Vikerraadio jalutuskäik Hietaniemi kalmistul on salvestatud...

Hietaniemi kalmistu on kui üks suur Eesti ajaloo teemapark, kinnitab estofiil Pekka Linnainen. Soome suurkujude kõrval on kaunil kalmistul paljude Soomega seotud eestlaste ja Eestiga seotud soomlaste kalmud. Sõjamehed, poliitikud, ärimehed, kultuuritegelased, mälumängurid, kirjanikud, näitlejad, juuksurid ja paljud teised. Vikerraadio jalutuskäik Hietaniemi kalmistul on salvestatud mõni aeg enne V...

"Ma tahaksin kodus olla, kui Päts on president ja Laidoner juhatab väge ja rahaks on Eesti sent", nii lauldi Eestis kaua pärast seda, kui oli selge, et ei Päts ega Laidoner koju ei jõua. Maria Laidoner jõudis koju. Mida mõtles eesti mehe kõrval nii Vabadussõja, iseseisvuse kui ka vangistuse ajal seisnud poolatar Venemaalt koju naastes, kui kuulis, et eesti rahvas on äraoldud aastatel nii laulma ha...

Eestlaste asundused tekkisid Brasiilias enne I maailmasõda Sao Paulo ja Minas Geraisi osariigis. II maailmasõja järel lisandus sinna veel eestlasi. Paljud eestlased on olnud edukad. Üks edukamatest on kahtlemata maailmas tuntud moelooja Oskar Metsavaht (pildil).

See rong viis Brasiiliasse saabunud eestlased Santose sadamast Sao Paulosse. Praegu on rong Sao Paulo osariigi immigratsiooni ajaloo muuseumis. (Foto Sander Jürisson).1920. aastatel rändasid eestlased hulga kaupa Brasiiliasse tõotatud maale õnne ja paremat elu otsima. Kes olid need mehed ja naised, kes pika teekonna ette võtsid? Millal jõudis esimene eestlane Brasiiliasse, kes oli esimene eestlane...

Välja- ja sisserändest Eesti iseseisvuse esimesel perioodil räägib Tallinna Ülikooli doktorant Sander Jürisson. Pärast Tartu rahu sõlmimist tuli suur hulk eestlasi Nõukogude Venemaalt koju tagasi, üksikuid tagasipöördujaid oli ka lääne poolt. Lahkujate hulk oli kõige suurem 1920. aastate keskpaigas ja kõige populaarsem sihtpunkt Brasiilia. 30 aastatel oldi küllalt paiksed. Eestlased unistasid ka o...

Argentiina eestlaskonna moodustavad põhiliselt II maailmasõja käigus põgenenud eestlased ja nende järglased, vanaeestlasi on vähem. Etnoloogiadoktor Aivar Jürgenson jutustab teises saates Argentiina uuseestlastest ja räägib nende kohanemisest Argentiina eluga, nii poliitikaga, argentiinlastega kui ka vanaeestlastega. Pildil on Buenos Airese eesti prouad Inge Hansi ja Maela Viirsoo (pildistas Aivar...

Eestlased rändasid Argentiinasse välja juba 20. sajandi algul. Ka pärast II maailmasõda kuulus Argentiina nende riikide hulka, kes Euroopast pagulasi vastu võtsid. Esimeses saates Argentiina eestlastest räägib Tallinna Ülikooli etnoloog Aivar Jürgenson Argentiina vanaeestlastest ehk neist, kes Argentiinasse rändasid välja 20. sajandi esimesel poolel.

Konstantin Pätsi ja Eesti riigi elukäigu kolm murdepunkti on aastad 1918, 1934 ja 1939/40. Kümnendas saates jõuame ajas tagasi 20. sajandi algusesse. Konstantin Pätsist kui ühest Eesti riigi rajajast ja ikka ka tema otsustest riigi sünni ja languse ajal, räägib Tallinna Linnaarhiivi juhataja, Pätsi muuseumi asutajaliige Küllo Arjakas.

Konstantin Pätsi valitsemisaega 1934-1940 ja selle aja lõpuaastaid on nimetatud mitmeti. Kui ilus või kole oli see " ilus Eesti aeg" või "helge Pätsu aeg"? Miks rahvusriigi üks olulisemaid rajajaid ja selle ülesehitajaid otsustas 1939. ja 1940. aastal, et tuleb suurvõimule järele anda? Räägib Laidoneri muuseumi teadur ajaloodoktor Lauri Vahtre.

Kas Eesti Vabariigi sõjaeelsete põhiseaduste järgi saanuks valitseda demokraatlikumalt? Missugune oli Tartu rahu roll otsustele, mis võeti vastu 1930. ja 1940. aastal ja miks Eesti ei teinud "kasvõi ühtegi pauku"? Kuidas reageerisid välisriigid juunivalitsuse moodustamisele? Saates esineb õigusajaloolane Tallinna Ülikooli professor Peeter Järvelaid. (pildil).

Eesti ja Euroopa 1940. aastal. Euroopa riikide ja Eesti valikud. Miks kirjutas president Päts 1940. aastal alla nukuvalitsuse moodustamisele ja selle dekreetidele? Mida tähendab Eesti rahvusriigi jaoks peaminister Konstantin Pätsi rusikalöök lauale Vabadussõja eelõhtul ? Saates esineb Stockholmi Ülikooli emeriitprofessor Enn Tarvel (pildil).

Missugune poliitiline olukord valitses Euroopas teise maailmasõja eelõhtul? Stockholmi Ülikooli emeriitprofessor Enn Tarvel (pildil) räägib, kui suur või väike oli Euroopa rahvaste tahe ennast kaitsta ja missugused võimalused olid Euroopa riikidel ennast kaitsta. Missugused olid Euroopa riikide kaitsekontseptsioonid?

Missugune poliitiline olukord valitses Euroopas ja missuguseid otsuseid tegid teiste riikide juhid mujal Euroopas? Stockholmi Ülikooli emeriitprofessor Enn Tarvel räägib teiste Euroopa riikide ja Eesti valikutest 1930. aastate esimesel poolel ja pöördelisel aastal Eestis 1934. aastal. Miks mõnes riigis suudeti demokraatiat hoida, aga teistes mitte?

Riigivanem Konstantin Päts kuulutas 12. märtsil 1934. aastal välja üleriigilise kaitseseisukorra, mille Riigikohus 1936. aastal heaks kiitis. Tartu ülikooli ajaloo doktorant Peeter Kenkmann räägib saates, mis tol ja järgmistel päevadel Eestis sündis. Kas ja kuidas opositsioon autoritaarse režiimi kehtestamisel vastu hakkas? Kas Kontstantin Päts kavatses demokraatia taastada? Foto:President Konstan...

Tartu Ülikooli dotsent Jaak Valge (pildil) räägib Konstantin Pätsi majandustegevuse küsimusi tekitanud poolest ehk siis eeskätt majandustegevusest ida suunal. Kas ja kui palju sai Konstantin Päts riigijuhina Nõukogude Liidu ettevõtetelt tulu, kas Konstantin Päts tegi mõne otsuse Nõukogude Liidu huvides?

12. märts 1934. aastal on Eesti ajaloos pöördepunkt. Riigivanem Konstantin Päts kuulutas välja üleriigilise kaitseseisukorra. Selle sammu ajendiks on üldlevinud arusaama järgi võimuvõitlus varem kohalike omavalitsuste valimistel edukateks osutunud vapsidega. Tartu Ülikooli professor Andres Kasekamp räägib vabadussõjalaste ja Konstantin Pätsi vastasseisust.

2016. aastal möödub 900 aastat Otepää esmamainimisest Novgorodi kroonikates. Novgorodi leetopissis on kirja pandud järgmine: "Mstislav läks novgorodlastega tšuudide vastu ja vallutas Medvežja golova neljakümne märtri päeval". Mis juhtus 1116. aastal, räägib Tartu Ülikooli arheoloog Ain Mäesalu (pildil).

Paljasjalgse Tõnissoni andunud jüngrina rändas Friedrich Lustig (pildil) koos oma õpetajaga 1930. aastate keskel Lääne-Euroopasse, sealt edasi Hiinasse, Taisse ja seejärel Birmasse. Eesti budistist Friedrich Lustigist, tema tähtsusest budistliku maailma jaoks ja tema rollist Birma kultuuris, räägib etnoloog Indrek Park.

1930. aastate alguses rändasid kaks eesti meest Karl Tõnisson ja Friedrich Lustig, kerjakott õlal, läbi Euroopa Aasia poole. Neist meestest, kes tutvustasid eestlastele budistlikke tõekspidamisi, nende elust Eestis ja kaugel Eestist, nende elutõest ja omavahelistest suhetest räägib etnoloog Indrek Park. Mis on tõde ja mis väljamõeldis?

Konstantin Pätsi ja Eesti riigi elukäigu kolmmurdepunkti on aastad 1918, 1934 ja 1939 - suurtest teenetest sõltumatu Eesti rajamisel kuni riigipöördeni 1934. aastal. Paljuvaieldud otsuseid tehti 1939. ja 1940. aastal."Eesti lugu" arutlebki president Konstantin Pätsi nende otsuste ja sammude üle, mis võeti vastu ja tehti 1939. ja 1940. aastal.

Emeriitprofesssor Raimo Pullat on rääkinud lugusid Peterburis hariduse saanud ja tegutsenud eesti õigusteadlastest, sõjaväelastest, inseneridest, heliloojatest, lauljatest. Seekord on jutt Peterburis õppinud ja töötanud eesti soost kunstnikest.

Emeriitprofessor Raimo Pullat (pildil): "Esimeste kõrgharidusega eesti heliloojate tegevuse algus Peterburis ning muusikaelu organiseerijate ja muusikpedagoogide ilmumine 19. sajandi viimastel kümnenditel tähendas pööret eesti muusika- ja kultuurielus üldse."

Eesti esimene inseneride põlvkond sai hariduse Peterburis. Venemaal ja Eestis ilma teinud Peterburis õppinud insneneridest räägib Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Raimo Pullat (pildil).

1917. aasta veebruarirevolutsiooni järel toimus Venemaa pealinnas eestlaste meeleavaldus, kus nõuti Eestile autonoomiat Vene riigi koosseisus. Sellel osales arvatavalt kuni 40 000 eestlast. 26. märtsil korraldatud meeleavaldusest, ettevalmistustest, korraldajatest, osavõtjatest ja tulemusest ning tähtsusest räägib Tartu Ülikooli õppejõud Ago Pajur.