Eesti lugu

Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak räägib teises saates eestlaste kalmudest ja mälestusmärkidest Euroopas. Juttu on eestlaste kalmudest Rootsis, Soomes; mälestusmärkidest Saksamaal, aga ka eestlaste mälestuse jäädvustamisest Norras! Samuti sellest, kuidas on lood koduste kalmistutega. Foto: EMS-i foto Mõigu kalmistust, mis nõukogude okupatsiooni ajal likvideeriti, kuid on osaliselt säi...

Eestlaste kalmudest ja mälestusmärkidest maailmas: Venemaal, Euroopas ja Ameerikas. Kuhu ja miks on eestlastele püstitatud välismaal mälestusmärke? Kui palju on teada eestlaste kalmude kohta üle maailma; mida teha, et Eesti jaoks olulise tähendusega isikute hauad oleksid hooldatud ka siis, kui pole enam sugulasi või lähedasi inimesi? Millal on ümbermatmine võõrsilt õigustatud? Saates esineb Eesti...

Riia Polütehniline Instituut, Riia Vaimulik Seminar, linna rikkalik teatri- ja kunstielu on meelitanud eestlasi aastakümneid. Teises saates meie kirjanikest Lätis ja eeskätt just Riias räägib kirjandusloolane Livia Viitol. Juttu tuleb nii meie kirjanikest, ajakirjanikest, teatriloolastest kui ka Läti estofiilidest, kellest on saanud osa meie kultuuriloost.

Riia on paljude aastate jooksul meelitanud Eesti haridusejanus inimesi. Riiga mindi, et inseneriks või teoloogiks saada, Riiga mindi ka kauneid kunste nautima ja õppima, olgu teatritegemist, muusikat või maalimist ja joonistamist. Kirjandusloolane Livia Viitol räägib esimeses saates Läti aastate mõjust Eduard Vilde, Ernst Enno, August Kitzbergi jt kirjanike loomingule.

Eestlased on Lätis vähemusrahvas, keda 2014. aasta alguse seisuga oli üle 2000 inimese. 19.sajandi lõpu kõrgaaegadel võis eestlasi olla Lätis ligi 10 korda rohkem. Miks siis mindi ja hiljem enam Lätti ei kiputud, räägivad Läti eestlasi uurinud Soome ajaloolane Marjo Mela (fotol) ja eesti tõlkija Lätis Hannes Korjus.

Stockholmi Metsakalmistul on ligi 2000 eestlase kalmud. Rootsi Eestlaste Liidu arhiivikomisjoni esimees Jüri-Karl Seim: " Peavad olema väga mõjuvad põhjused, miks inimesi ümber matta ja kui on avalik huvi, siis peavad põhjused olema eriti mõjuvad". Samas on mure, kes hoolitsevad meie suurkujude kalmude eest, kui lähedasi ei ole hoolitsemas. Jüri Karl Seimi meelest peaks selle murega tegelema Eesti...

Skogskyrkogården (eesti keeles Metsakalmistu) ehk Stockholmi Metsakalmistu on UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud kalmistu Stockholmi lõunaosas. See kalmistu on tähtis ka eestlaste kultuuriloos, sest seal puhkab ligi 2000 eestlast, teiste seas tuntud kultuuri- ja ühiskonnaelutegelased. REL arhiivikomisjoni esimees Jüri-Karl Seim juhib seltskonna eestlasi Tallinnast ja Stockholmist läbi Eesti k...

Folklorist Mare Kõiva: "Mingil hetkel inimene otsustab, et mu lapsed ei jõua mind kuulata, seepärast ma kirjutan kõik üles. Väga armsad on need lastele kirjutatud elulood, mille juurde on kleebitud asjakesi, esimesi pileteid või tšekke, mida osteti. Väga armas on see, et nii palju lapsi kui sul on, igaühe jaoks on oma koopia paljundatud!"

Eesti küla Thirlmere (100 kilometrit Sydneyst) oma majakeste, hosteli, kohviku, kultuurimaja, kiriku ja surnuaiaga on ainuke tervenisti eesti küla Austraalias. Thirlmeres külas käinud Kirjandusmusueumi folklorist Mare Kõiva räägib, kuidas küla asutati ja miks just see koht valiti Austraalias elamiseks.

Kes on ilusad baltlased? Sellele küsimusel vastab Eesti Kirjandusmuuseumi folklorist Mare Kõiva. Esimeses saates Austraalia eestlastest on juttu Austraalia immigratsioonipoliitikast, esimestest eestlastest sealmaal 19. sajandil ja varemgi, aga ka viimastest Austraaliasse jõudmise lainetest. Foto: Melbourne’i Eesti Maja sisevaade (Andres Kuperjanov).

Aho Rebas: "Kui oleks üks globaalne eestluse võrk, mis töötaks hästi, see oleks Eestile palju kasuks. Eesti peaks rohkem kontakte pidama kõikidega, kes on välja läinud ja neile pakkuma võimalusi osa saada keeleõppest, kultuurist ja kõigest muust, nii et nad tunneksid ühistunnet Eestiga. See nõuab aga ka seda, et väljaspool elavad eestlased näitavad ise ka huvi - see peab olema kahepoolne!"

Mihkel Maran on juba 40 aastat õpetanud infotehnoloogiat Moskva ühes juhtivas kõrgkoolis, Moskva Energeetikainstituudis. Maran sattus Moskvasse pärast Tallinna Polütehnilise Instituudi lõpetamist 1971. aastal, kui läks sealsesse energeetikainstituudi aspirantuuri. Mihkel Maranit küsitleb Anton Aleksejev.

Eestlaste kooskäimised kodumaalt kaugemal läinud sajandi teisest poolest tänaseni, olgu siis Metsaülikool, ESTO, suvised skaudilaagrid või ka Estival, millega Rootsi eestlased tähistavad Eesti sajandat sünnipäeval. Ülemaailmse Eesti kesknõukogu esindaja Eestis Aho Rebas räägib ka sellest sinimustvalgest hobusest, mis fotol näha on!

Vikerraadios jõuab eetrisse ajaloosarja "Eesti lugu" 500. saade500. saade on valgest laevast - lootuste ja unistuste sümbolist Eesti aja- ja kultuuriloos. Unistus valgest laevast, mida Uku Masing on pidanud eesti hinge väljenduseks, võiks olla Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristi Mare Kõiva (alumisel pildil) sõnul tõsine rahvuslik sümbol. Valge laeva sihiks on olnud Krimmi viljakad maad, vaba maail...

Sundmigratsioon itta

Sundmigratsioon itta

Eesti sõjamehed Venemaal 1941-1944 - mobiliseeritud, tööpataljonlased, laskurkorpuslased, territoriaalkorpuslased. Kui palju jäi teise maailmasõja tulemusena eesti sõdureid Venemaa mulda ja kui paljud neist on nimeliselt teada, kui paljude viimne puhkepaik teadmata, sellest räägib Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsil liige, ajalookirjanik Hanno Ojalo. Foto: Suurtükipolgu sõjamehed 1941. aasta suv...

Eesti Kirjanike Kooperatiiv oli suurim eesti pagulaskirjastus, see tegutses Rootsi põgenenud eesti kirjanike ühisettevõttena. Kirjastuse asutamise juures olid kõige aktiivsemad kirjanikud August Gailit, Bernard Kangro,Valev Uibopuu ja rahastaja Enn Vallak. Eesti Kirjanike Kooperatiivist räägib 497. saates kirjandusteadlane Janika Kronberg.

Kuidas leida teavet võõrsil elanud eestlaste kohta? Kui esimeses saates tutvustas genealoog Fred Puss allikaid, millest saab teavet idakandieestlaste elu ja käekäigu kohta, siis teises saates jutustab ta lugusid ja annab näpunäiteid eestlaste leidmiseks teiselt poolt maakera. Fred Puss: " Oma esivanemate vastu huvi tundmine on selline hobi, mis annab aimu sellest, kui hästi me praegu elame!"

Kuidas leida teavet võõrsil elanud eestlaste kohta? Genealoog Fred Puss kinnitab, et just praegu on suuremad ja paremad võimalused uurimistöö tegemiseks, kui kunagi varem. Esimeses saatest tutvustab Fred Puss allikaid, millest saab teavet idakandieestlaste elu ja käekäigu kohta. Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 25. veebruaril kell 13.05.

Sarja nimisaates võrdlevad diasporaa-uurijad Keiu Telve Tartust ja Kaja Kumer-Haukanõmm Bernist (fotol) kolme eestlaste suuremat väljarände lainet: kuidas on kogukonnad moodustunud, kuidas ennast koos hoidnud, missugune on olnud side Eestiga? Keiu Telve: "Me ei peaks tegema vahet, et on Eesti siin ja on Eesti seal, väliskogukonnad on lihtsalt Eesti laiendus avatud maailma."

Ernst Jaakson oli Eesti välisteenistuses kokku 79 aastat, alates 1919. aastast. Ta alustas Eesti Riia saatkonnas õpilasena. 1927 ja 1928 teenis ta aega Eesti sõjaväes. 1929. aastal saadeti ta tööle USA-sse ning uuesti sai ta Eestit külastada alles 1992. aastal. Eesti õigusliku järjepidevuse sümbolist Ernst Jaaksonist diplomaadi ja inimesena räägib tema järeltulija ÜRO-s Trivimi Velliste. Fotol: Su...

Väliseestlastel oli suur osa Eesti iseseisvuse taastamisel. Hoiti eesti keelt ja kultuuri, aga tehti ka poliitilist tööd. Mis tegi eestlaste poliitlise võitluse paguluses võimalikuks ja mis seda innustas? Räägib mitmes eestlaste organisatsioonis ja mitmes eestlaste ülemaailmses ürituses ja eestlaste välisvõitluses kaasa löönud Aho Rebas. Foto: Aho Rebas REL Esinduskogul aprillis 2016 Stockholmi Ee...

Balti Ülikool tegutses Saksamaal aastatel 1946-1949. Professor Jüri Kivimäe hinnangul oli see "sõjajärgsetes oludes võrratu algatus ja saavutus." Enne ülikooli sulgemist 1949. aastal õppis Balti ülikoolis ligi tuhat sõjapõgenikku. Teises saates on juttu ülikooli ees seisnud raskustest ja saavutustest.

Professor Kivimäe: "Hädaaegadel on Balti riigid ühinenud ja kooskõlastanud oma poliitikat ja taotlusi, kui elu läheb normaalseks, siis astub igaüks oma rada." Keerulistel sõjajärgsetel aegadel Saksamaal suutsid Balti teadlased ühise jõuga ülikooli valmis teha. Balti Ülikool tegutses Saksamaal aastatel 1946- 1949.