Eesti lugu

Kullamaa kalmistule ja kirikusse on maetud hulk Eesti aja- ja kultuuriloos olulisi inimesi, kes elasid Rootsi ajal: pastorid Heinrich Göseken ja Heinrich Gutsleff.

Rootsi aja kolmandas saates on jutt aastast 1561. See oli aasta, mis määras ära järgneva Rootsi valitsemise aja Eestimaal.

Rootsi aja sarjas otsime vastust küsimusele, kas Rootsi aega oli hea aeg ja mida müüt vanast heast Rootsi ajast meile läbi sajandite tähendanud on.

Kas müüdil vana hea Rootsi aja kohta on alust? Sellele küsimusele otsime uuel hooajal vastust. Londoni ülikooli skandinavistika dotsendi Mart Kuldkepi sõnul on mingi tõetera selles ilmselt olemas.

Ain Mäesalu: "Saaremaa on selle poolest huvitav, et tähtsate muinaslinnuste kõrvale hakati rajama kirikuid." Ain Mäesalu hinnangul võisid Saaremaa vanemad toetada kirikute rajamist, sellele vihjavad ka 2 tõenäoliselt eestlasi kujutavat inimfiguuri Pöide kirikus.

Erkki Bahovski: "Eesti ja Soome suhted kultuuri ja majanduse vallas on loomulikult olnud väga tihedad ja positiivsed, aga riikide vahel see ei ole olnud päriselt niimoodi, on olnud ütlemist ka ja seda mõlemalt poolt, aga see käib asja juurde."

Kulle Raig ütleb, et Georg Otsa kaasteeliste sõnul "ei valulenud Georg Ots sellepärast, et ta maailma ei pääsenud." Miks armastati ja jumaldati Georg Otsa Nõukogude Liidus - ühel kuuendikust planeedist ja Soomes, räägivad kultuurisaadikud Soome sillal Kulle Raig ja Peterburi sillal Jüri Trei.

Jaan Kross vangistati kahe okupatsiooni ajal ühe ja sama asja eest: tegevuse eest Rahvuskomitees, mis tuli Tallinnas Pärnu maanteel majas number 23 kokku Saksa okupatsiooni ajal.

Jaan Krossi liitumine Eesti Üliõpilaste Seltsiga oli Eerik-Niiles Krossi sõnul mitut pidi määrav valik. Eerik-Niiles Kross: "See seltskond, kellega ta seal sõbrunes, oli suures osas seotud vastupanuga nii Saksa kui ka Vene ajal pärast sõda. See pani paika selle, kes Jaan Krossist sai poliitiliselt."

Kärdla mälestusmärk (avafotol) on pühendatud kõigile Teises maailmasõjas hukkunud sõduritele, sõltumata, kelle poolel keegi võitles.

Küllo Arjakas: "Tallinna arhiivil on ajaloo keerdkäikudes läinud uskumatult hästi, kõik varad on tagasi jõudnud."

Kuidas Jaan Krossi tetraloogia "Kolme katku vahel" ilmumise ajal 1970. aastatel vastu võeti, millal ilmusid esimesed retsensioonid, mida arvasid teineteisest ajaloolased ja ajalooromaanikirjanik Jaan Kross?

Professor Jüri Kivimäe: "Jaan Kross nimetas, et ta on Russowi biograaf ja ta mõtles seda tõsiselt. Ma arvan, et ta ei mõelnud seda mitte ainult kirjanikuna, vaid ka ajaloolasena."

Kolonelleitnant Eero Kinnunen: "Riik võiks neid (Nõukogude Liidu-Afganistani sõja veterane) tunnistada. Ega palju pole vaja. Et oleks olemas."

Sulevi ja Salme küla eestlased tähistasid mullu augustis oma külade 135. sünnipäeva (foto Arnold Rutto erakogu). Missugune oli elu Abhaasia eesti külades siis, kui Eesti sai iseseisvaks ja pidas sõda vabaduse eest?

2.02.1920. aastast oli eestlastel võõrsil Tartu rahulepingu järgi aega 1 aasta kodakondustaotluse esitamiseks. Kellele ja millal said oma taotluse esitada Abhaasia eestlased? Kas Abhaasia eestlastel on õigus sünnijärgsele kodakondsusele?

Tallinna Linaarhiivi juhataja Küllo Arjakas (pildil) räägib teises saates Nõukogude Liidu-Afganistani sõjast, mis juhtus sõja esimestel päevadel, kui Nõukogude Liidu 40. armee tungis Afganistani pealinna Kabuli.

40 aastat tagasi detsembri lõpupäevadel 1979. aastal tungis Nõukogude Liidu 40. armee Afganistani. Selles sõjas sõdis üle pooleteisetuhande Nõukogude Eestist ajateenistusse võetud noort meest.

Jõuluaja lõppemisest ja lõpetamisest räägib Kirjandusmuuseumi folklorist, "Eesti rahvakalendri" koostaja" Mall Hiiemäe.

Kuidas on see nii juhtunud, et kõige kardetumast punasest kärbseseenest on saanud kaunistus pühadekaartidel, aedades, busspeatustes, lastemänguplatsidel?

"Heal lapsel mitu nime", teab vanarahvas öelda. Kratt, pisuhänd, varavedaja, tulihänd, lendva, tulik, tulehaga, tulekera, puuk, hännamees...

Teises saates Eesti spordi sajast aastast on juttu spordielust Nõukogude okupatsiooni ajal.

Eesti I spordikongressil 100 aastat tagasi 1919. a novembris otsustati asutada Eesti Spordiliit ja Eesti Olümpiakomitee ning saata võistkond 1920.a. olümpiamängudele Antverpenis.

Soome talupoeg põgenes 15. sajandil Lohja kihelkonnast Tallinna, kaasas suur mererannalt leitud hõbeaare. Kui sagedasti tuli keskajal selliseid juhtumeid ette, et Soomest Eestisse või Eestist Soome seaduse täitmise eest põgeneti?

"Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli esimese saja immatrikuleerunud tudengi hulgas domineerisid eestlased ja esimese saja hulgas oli 49 naist - 46 eestlannat ja 1 sakslanna, 1 poolatar ja 1 juuditar," räägib TÜ Eesti ajaloo lektor Janet Laidla.