Eesti lugu

Eesti Ajakirjanike Liit on 1919. a asutatud ajakirjanike kutseorganisatsioon, kuhu kuuluvad nii kirjutavad kui ka raadio- ja teleajakirjanikud.

Ajaloolane Urmas Selirand: "Hiiumaal on olnud suur strateegiline tähtsus mõlema suure sõja ajal, eesmäk oli muuta vaenlase sissetungimine Soome lahte võimalikult ebamugavaks või isegi võimatuks."

Ajaloolane Urmas Selirand Hiiumaa Militaarmuuseumis muuseumi kogu kohta: "Kõik on metsast ja mere äärest ja hiidlase aiast ja aidast kokku toodud."

Hiiumaa Muuseumi teadur Kauri Kiivramees (foto Hiiumaa Muuseum): "Kui Kärdla kalevivabrikut poleks olnud, siis ei oleks Kärdla tõenäoliselt linn, sest koos vabrikuga tuli Kärdlasse linlik elulaad. Enne kalevivabrikut oli Kärdla rootslaste küla."

Hiiu mereajaloo uurijad Endel Lepisto (paremal) ja elupõline laevakapten Olev Heilo (keskel) klubist Pühalepa Vanamehed räägivad Hiiumaa - sarja 3. saates Hiiu kuulsatest meresõitjatest, laevakaptenitest, laevaehitusmeistritest ja kolhoosist Hiiu Kalur.

600. saade on Hiiumaast ja hiidlaste loost.

599. Eesti lugu. Hiiumaa sarja esimene saade on salvestatud Hiiumaa Muuseumi Kassari majas. Saates tutvustab muuseumi teadusdirektor Helgi Põllo nelja alget, mis on hiidlaste lugu läbi aastatuhandete kujundanud.

Vormsi kiriku 800. aastapäevale pühendatud teises saates on pikemalt juttu sellest, kuidas käis Vormsi talupoegade käsi Rootsi ajal ja kuidas Tsaari-Venemaa ajal. Missugused olid rootslastest vabade talupoegade suhted Rootsiga Vene võimu ajal?

Vormsis tähistati juulikuus olevipäeval kiriku 800. aastapäeva. Vormsi Püha Olavi kiriku (foto Ants Rajando) lasi 1219. aastal ehitada Taani kuningas Valdemar II. Millal Vormsi saar asustati, kes olid esimesed asukad, kuidas Valdemar Vormsi saarele sattus, kuidas Vormsi endale nime on saanud? Vormsi saare varasemast ajaloos räägib Vormsi kiriku õpetaja Ants Rajando.

Teises saates tuletõrje ajaloost on juttu sellest, kuidas tulekahjud ja tuletõrjujajate töö on sajandite jooksul muutunud.

7. septembril 1919. a asutasid vabatahtlikud tuletõrjeseltsid Tallinnas Estonia teatris üleriigilise tuletõrjeorganisatsiooni – Eesti Üleriigilise Tuletõrje Liidu. Sellega pandi seaduslik alus üle-eestilisele ühisele vabatahtlikule tuletõrjetegevusele.

Ajaloolase Küllo Arjaka sõnul on ära unustatud, miks Balti kett korraldati. Küllo Arjakas: "Selle aktsiooni üks teravik oli suunatud itta, teine läände ja kolmas meile endile."

Tallinna Ülikooli pärimuskultuuri dotsent Marju Kõivupuu usub, et meie seelikute värvides ja triipudes on "omalaadne ajasild või purre, mis ühendab meid vaaremade ilumeele ja ka mingisuguste sõnumitega." Marju Kõivupuu: "See triibukood on kindlasti võti eestlase hinge!"

23. juunil 1919. aastal marssisid Eesti väed Võndu ehk Cesisesse ja võtsid linna taganeva landesveeri väe käest tagasi. Võnnu lahinguks nimetatakse kõiki lahinguid 19. - 23. juunini Vabadussõja lõunarindel.

ESTO-d ja laulupeod on hoidnud eestlust elus kodumaal ja välismaal. Mai Raud-Pähn, kes on kogu oma elu pühendanud Rootsis eesti asja ajamisele, on oma pika elu jooksul näinud mõlemaid pidusid ja ta jagab oma mälestusi saates.

Taani kuningas Valdemar II maabus oma laevastikuga 15. juunil 1219 Lindanise juures ja purustas lahingus eestlaste sõjaväe. Legendi järgi pöördus sõjaõnn taanlaste poolele tänu taevast alla kukkunud lipule. Eestimaal algas Taani aeg.

Kultuuriteaduste professori Kristin Kuutma hinnangul ei ole õige nimetada laulupidu kultuurilaenuks. Kristin Kuutma: "Poolteist sajandit tagasi kujunes saksakeelses kultuuriruumis Euroopas laulupidude tegevus välja suhteliselt samal ajal, kui see nähtus kujunes Eestis."

Toiduajaloolane Anu Kannike: "Laulupeo komitee oli esialgu plaaninud laulupeolisi tasuta toita, aga see osutus esimesel laulupeol siiski ülejõu käivaks." Millal esimest korda laulupeolistele ilma rahata süüa anti, selle saab saatest teada.

Jakob Hurt kujunes ärkamisaja suurkujuks pärast kõnet esimesel laulupeol. Laulupeokõnes esitas 29aastane Jakob Hurt (fotol 1866.a) kolm üleskutset: jääda oma rahvusele truuks, kasvatada rahva ühtsustunnet ühistegevuse kaudu ja edendada emakeelset haridust.

Papa Jannsen: "Häbenegem ennast alati, kui rumalad oleme, aga ei iial sellepärast, et eestlased oleme."

Ajaloosaade pühendab järgmised saated kuni juubelilaulupeoni laulupidudele ja ESTOdele. Ühiskondlikust arengust ja sündmustest, mis viisid rahvusliku ärkamiseni ja esimese laulupeoni 150 aastat tagasi, räägib Tartu Ülikooli professor Tiit Rosenberg.

Eesti 100, Läti 100, Soome 100, Kaitseliit 100, Vabadussõda 100, Jaan Tõnisson 150, Lennart Meri 90, Kristjan Jaak Petersoni teekond Riiast Tartuse 200, laulupidu 150. Saates kuulete põnevaid lugusid viimase paari aasta saadetest, millega oleme nimetatud sündmusi ajaloosaates tähistanud.

Tallinna Ülikooli arheoloog Mauri Kiudsoo (fotol): "Ka Eestis osati teha vana head rootsi rauda!"Teises saates viikingiajast on juttu sellest, kus ja kuidas viikingiajal Eestis rauda toodeti ja mis sellega rauaga tehti. Kuidas ja kui palju raua eest hõbedat saadi? Kas viikingid röövisid või kauplesid? Kes olid viimased, kes araabia maailmas kauplemas käisid? Kuidas sattusid Kagu-Eestisse bütsantsi...

Uudiseid viikingiajast on viimase 10-15 aastaga kogunenud palju ja põhjapanevaid. Tallinna Ülikooli arheoloog Mauri Kiudsoo: "Läänemere idakaldalt said alguse kõik tähtsamad kaugkaubandusteed, mis suundusid edasi Loode-Venemaale ja sealt edasi Bütsantsi ja islamimaailma. Ükski viiking poleks pääsenud Venemaale ilma meiega kontakteerumata ja selletõttu olid viikingiaegsete idateedega seotud ka meie...

Uudiseid keskaja arheoloogiast jutustab Tartu Ülikooli arheoloogiaõppejõud Ain Mäesalu. Kus toimus tegelikult 1268. aasta Rakvere lahing Vene vürstide ja Taani sõjajõudude, ordu ja piiskopivägede vahel? Juttu on Keila püssist, mis on veel vanem, kui maailma vanimaks dateeritud tulirelvaks peetud Otepää püss.