Eesti lugu

Akadeemik Tõnu-Andrus Tannberg: "1987. aasta murranguaasta järel on 88. aasta poliitiliselt veelgi murrangulisem: kogu ühiskonna poliitiline ärkamine on väga-väga oluline."Teises Eesti iseseisvuse taastamisele pühendatud saates on juttu Mihhail Gorbatšovi valitsemisaastatel käivitatud perestroika (ümberehitamise) ja glasnosti (avalikustamise) poliitikast Nõukogude Liidus ja Eestis.

Akadeemik Tõnu-Andrus Tannberg: "1985. aasta märtsis ei mõelnud Kremlis keegi sisulisele poliitilisele pöördele. Esialgu oli ikkagi kõige olulisem majanduslik olukord: poeletid olid tühjad, inimeste elujärg oli allapoole igasugust arvestust. Gorbatšovi muudatuste esmane mõte oli ikkagi hakata majandust edendama."

Tallinna Ülikooli pärimuskultuuri dotsent Marju Kõivupuu usub, et meie seelikute värvides ja triipudes on "omalaadne ajasild või purre, mis ühendab meid vaaremade ilumeele ja ka mingisuguste sõnumitega."

Ristiusust inimese igapäeva elus 16. ja 17. sajandil reformatsioonisündmuste ajal ja järel, inimeste omavahelistest suhetest, uutest elu- ja koraalinormidest, muutustest naisterahva elus ja sellest, kuidas vaeste eest hakati uut moodi hoolitsema, räägib Inna Põltsam Jürjo Tallinna Ülikoolist.

Memoriaalkunsti säravamatest ja põnevamatest näidetest Niguliste kirikus, Toomkirikus ja teistes Eestimaa kirikutes räägib Kunstiakadeemia professor Krista Kodres.

Ajaloodoktor Ago Raudsepp(alumisel fotol ): "Ühel pool on vaba maailm Ameerika Ühendriigid, kes ei tunnustanud 1940. aastal Eesti iseseisvuse võtmist vaatamata sellele, et me ei hakanud vastu, et me ei olnud demokraatlikud, ja teisel pool on tänapäeva Venemaa ajaloolased, kes ütlevad et tegemist ei olnud okupatsiooniga just selle pärast, et me ei olnud demokraatlikud ja ei hakanud vastu."

Marten Seppel: "Suur näljahäda oli ilmseselgelt küla ehk maa probleem ja kriis." Tartu Ülikooli varauusaja kaasprofessor Marten Seppel kahtleb väga selles, et ükski mõisnik oleks nälga surnud. Saates on juttu sellest, missuguste tagajärgedega lõppes 1696. ja 1697. aastal Eesti- ja Liivimaad tabanud näljahäda.

Tartu Ülikooli varauusaja kaasprofessor Marten Seppel (alumisel fotol): " 17. sajandi lõpu näljahäda oli võibolla tõesti esimene poliitiline näljahäda juba kaasaegsete silmis, kuna näljahäda puhkemisele otsiti poliitilisi põhjusi." Balti aadel püüdis näljahädale toetudes saada Rootsi kuningalt kõikvõimalikke järelandmisi, näljahäda püüti poliitiliselt ära kasutada.

Eesti barokiajastu suure meistri Christian Ackermanni nikerdatud Kristused, Peetrused ja Paulused, Moosesed ja Ristija Johannesed, voorused ja inglid Tallinnas Niguliste kirik-muuseumis ei ole tavalised museaalid – ühe või teise muuseumi kogust pärit eksponaadid.

Meditsiiniajaloolane Ken Kalling: "Eestisse jõudis vaktsineerimine maailmast üsna ruttu. Kaks ja poolsada aastat tagasi kasutasid mõned kohalikud arsti ja mõisnikud variolatsiooni meetodit, see tähendab, et inimrõugete villidest pärit materjali kanti üle tervetele."

Koeru kiriku krutsifiks (fotol) on üks Christian Ackermanni suuremaid šedöövreid. Töö on Ackermanni uurijate hinnangul võrreldav kunstniku tippteose Tallinna toomkiriku kuningliku altari figuuridega. Tallinna Linnaarhiivi ajaloolane Triin Kröönström: "Meil on väga palju kirikuid, kus on Christian Ackermanni tööd säilinud tänase päevani ja nad on suurepärased tänapäevani!"

Eesti barokiajastu kõmuliseimat ja andekaimat puunikerdajat Christian Ackermanni sõimati pööningujäneseks ja austati, võrreldes teda antiiksulptori Pheidiasega. Tallinna Linnaarhiivi ajaloolane Triin Kröönström: "Meil on väga palju kirikuid, kus on Christian Ackermanni tööd säilinud tänase päevani ja nad on suurepärased tänapäevani!"

Pontus De la Gardie (1520 – 5. november 1585) oli Rootsi väejuht. Vabahärra Pontus De la Gardie saabus sõjaväe eesotsas Eestisse 1581. aasta suvel Soomest. Ta juhatas 1580–1583 Liivimaa sõjas Rootsi väge. Pontus De la Gardie oli aastast 1574 Liivimaa asehaldur ja aastast 1581 kuberner.

Mõtteloo professor Pärtel Piirimäe(fotol): "Kõik see, mis me näeme Euroopa teaduses 17. sajandil, peegeldus väga selgelt ka siin Eesti- ja Liivimaa kultuuri- ja teadusloos."

Uno: "Onu viis meid oma käekõrval kooli ja oli kohal, kui me kooli lõpetasime." Eva: "Ta ei unustanud kunagi oma ristiisa kohustusi." Voldemar Panso ja tema vanemate kodu Tallinnas Kivimäel oli Voldemar Panso õelastele koolivaheaegade kodu.

Professor Pärtel Piirimäe(fotol): " Pikaajalised põhjendused sõdade algatamiseks olid ikkagi õiguslikud põhjendused Eesti- ja Liivimaale."

Ajaloodoktor Aivar Põldvee: " Forselius lihtsustas eesti õigekirja koodi, saavutas tähestikku muutes üsna täpse vastavuse eesti häälikusüsteemiga ja tema uus meetod tegi lugemaõppimise hõlpsaks ja kiireks." Põldvee sõnul sai Forseliuse aabits omamoodi mängumuutjaks, sellest sai alguse kirjaviis, milles lõpuks trükiti ka piibel 1739. aastal.

Ajaloodoktor Aivar Põldvee (avafotol): "On päris selge, et Forselius seda nn seminari Tartus ei asutanud. Selle asutas ikkagi Liivimaa kirikujuht Johann Fisher."

Tallinna Ülikooli teadur Aivar Põldvee: "1675. aastal tegi Johann Fischer (avafotol) juba esimesi suuremaid plaane ümberkorraldusteks ja esitas kuningas Karl XI pika ja mahuka reformikava Liivimaa kiriku ja hariduselu edendamiseks."

Tallinna Ülikooli teadur Aivar Põldvee: "Selle kohta, nagu oleks vaene koolipoiss Michael Slachter õppinud 1575. aastal lugema eestikeelsest aabitsast, ei ole mitte mingeid andmeid."

Kui kaua nõiausk Eestis püsis ja kas Eesti talupoeg oli rohkem nõiausku kui teised Euroopas?

Rootsi ajal jõudis Eestisse nõiaprotsesside laine. Tallinna Ülikooli vanemteadur Inna Jürjo: "Võtame näiteks selle libahundi teema, seda püütakse uurida, lahata ja seletada, kas selline asi on võimalik, millistel tingimustel see on võimalik. See kõik on iseenesest teaduse uurimise objekt."

1681. aastal algas Liivimaal mõisate riigistamine. See levis üle kogu Rootsi riigi ja kestis kuni Põhjasõja alguseni. Kuidas oli reduktsiooni aeg seotud eesti talupojaga ja pärisorjuse küsimusega?

Pärisorjusest Eestis Rootsi ajal enne reduktsiooni räägib Tartu Ülikooli dotsent Marten Seppel (alumisel fotol).

Kullamaa Püha Johannese kirikut hakati tõenäoliselt ehitama 13. sajandi lõpus. Kiriku sisustuses on säilinud mitu haruldust Rootsi ajast, nende seas avafotol olev epitaaf keelemehe ja kauaaegse Kullamaa pastori Heinrich Gösekeni auks.