Arvamusfestival

Tehnoloogia areng mõjutab tööelu aina enam. Läbi avatari on inimesel võimalus töötada mitmel töökohal samal ajal, rääkimata töö- ja puhkeaja nõuete järgimisest. Avatar võimaldab inimesel olla see, kes ta olla soovib ja vähendada mh diskrimineerimist. Kuid kas avatari rakendamisega me üldse teame, kellega meil töösuhe on? Milline on inimese ja masina suhe: kes keda juhib ja kes teeb päriselt tööd?...

Platvormitöö, nulltunnilepingud, töötaja või -koha jagamine, muutuvtunnilepingud, portfellipõhine töö, tööajapank, renditöö jpm – need on uued töötamise viisid. Millised on võimalused laiendada sotsiaalset kaitset neile, kes on täna tööturu osalised, aga reguleerimata töövormides? Kes vastutab? Toome lauale uued töövormid ja räägime, kas nende rakendamine on mõistlik ja vajalik ning mis ulatuses....

Klassikaline töösuhe pole kadunud, aga peame mõistma, et ka klassika muutub. Tänases tööturu seisus tahavad töösuhte osalised ise kokkuleppeid sõlmida, valides nii tööaega, puhkust, töösuhte vormi. Kehtiv regulatsioon on tugevates raamides, olles paindumatu poolte vajaduste osas. Kas töötaja tööandja tahavad sama asja? Kas nad saavad päriselt olla võrdsed? Arutelus osalejad: Ulla Saar (Majandus- j...

Viimased 30 aastat on töölubade arv olnud samal tasemel, samal ajal on tööealine elanikkond Eestis aina vähenenud. Oleme otsustanud saata maksutulu Poola, kuigi inimesed töötavad siin; ka automatiseerida pole kõiki töid võimalik. Kas välistööjõu kvoodi suurendamine ja kontrollitud ränne toob endaga kaasa olukorra, kus eestlased jäävad tööta ning uued usundid leivad meil kinnitust? Arutelus osaleja...

Riigil ja ühiskonnal saab minna hästi, kui majandusel läheb hästi. Eesti majanduse alustala on eksport, kus konkureerime teiste majandustega. Seal saame olla parimad ja eristuda, kui meie tooted on nutikamad, innovatiivsemad, targemad, efektiivsemad. Selle loomiseks vajame tarka tööjõudu, aga targad inimesed vajavad tarka ja kvaliteetset juhtimist. Mis Eesti juhtimiskvaliteedis parendamist vajab?...

Tööturg peab liikuma kaasa ühiskonna muutustega, olema kaasav ja paindlik, ent tihti pole see tööandja jaoks võimalik, kasulik või mugav. Paindlikkus annab võimaluse teha tööd noortel, tervisepiiranguga inimestel, vanemaealistel, aga kuidas teha nii, et paindlikkus ei jääks lihtsalt sõnakõlksuks? Kuidas paindlikke töövorme tegelikult rakendada, mis peaks muutuma töökorralduses ja seadustes? Arutel...

Kui kliimaseaduse tegemise plaan välja käidi, hakati ootama - kes ambitsioonikat tegevuskava, kes kõikehõlmavat poliitilist suunamuutust, kes kartis, et see lööb kogu maailma uppi. Kliimaseaduse väljatöötamine pidi minema teisiti, kaasates laia ringi osapooli, jõudma selleni, mida tegelikult peaks tegema. Kas jõuti? Kas kliimaseaduse eelnõu muudab maailma? Arutelus osalejad: Igor Taro (Eesti 200),...

Sel ajal, kui teiste Euroopa riikide majandus on taastunud ja kasvab, maadleb Eesti jätkuvalt sihtide seadmiste ning otsuste tegemisega. Ühiskond ja ettevõtted ootavad strateegilisi otsuseid, mis tooks uut hingamist, uusi võimalusi. Vaja on majanduse taaskäivitamist, aga kuidas täpselt? Kas täna riik toetab või segab majanduse arengut? Arutelus osalejad: Kadri Tali (Eesti 200), Erki Savisaar (Kesk...

Tallinn on kui riik riigis, selle mõju ulatus ei piirdu pelgalt oma linna piiridega. Tallinnas hakkavad toimuma muutused, poliitikat ja asjaajamist hakatakse tegema hoopis teisiti. Linn saab olema radikaalsete muutuste keskmes. Siiski väidab endine linnavõim, et võeti nende plaanid ja hakati peenhäälestama. Kas kõik, mis oli, oli tõesti nii halb ja kõik, mis tuleb, nii hea? Arutelus osalejad: Alek...

Kriis on midagi, mis tabab ootamatult. Kriisis ollakse silmitsi eksistentsiaalse ohuga, ning samaaegselt tuleb lahendada väga erinevaid olukordi elude kaitsmisest, toimimiskindlusest kommunikatsioonini. Kui öelda, et parim kriis on ennetatud kriis, siis tähendab see kriisiolukordadeks valmistumist, harjutamist, et olla valmis nii vaimselt kui toimimiselt. Kas me riigina valmistume piisavalt? Arute...

Olgugi, et arvult väike, on Eesti rahva seas innukaid küsijaid ja arvajaid arvukalt. Mida tahaks Eesti hetkeseisust ja eluolust teada üks laps, kui vanemad veel hommikutundidest uimased on. Kuidas meie Eestil läheb? Kust mu vanemad palka saavad? Kas Eesti on Euroopa ägedaim riik? Miks jäätis on nii kallis? Ausust ja otsekohesust ei ole avalikes aruteludes kunagi üleliia ning ütleb ju vanasõnagi, e...

Tehisintellekt pakub piiramatuid võimalusi ettevõtluse, riigi tõhusamaks toimimiseks, personaalsemaks teenuspakkumiseks. Millised on tegelikult AI võimalused ja riskid? Kui palju uusi töökohti, tuleviku erialasid see loob ja kaotab? Kas tehisintellektist võiks saada järgmine Eesti edulugu nii e-riigi personaalsemaks muutmise kui ettevõtluse digiteerimise läbi? Arutelus osalejad: Liisa-Ly Pakosta (...

Praeguse tarbimise juures vajame 2050. aastaks 4 planeedi ressursse. Toidusüsteem põhjustab üle 30% CO2 koguheitest ning kolmandik toidust läheb raisku. Samal ajal süveneb tervisekriis: 2,6 miljardit inimest on ülekaalulised, sealhulgas iga viies laps. Nii toidutööstus, teadlased kui seadusandjad vastutavad paremate valikute eest. Ühiskonnas tuleb kriisist avatult rääkida - me oleme kriisis! Arute...

On viimane aeg muuta Eesti puhkamiskultuuri ehk väärtustada tasakaalu töötamise ja puhkamise vahel. Miks me ikka loodame, et kui me hästi palju tööd teeme, siis tuleb armastus ja puhkus. Ehk on aeg mõelda, et kui oskame puhata ja logeleda, siis saame ka töö paremini ja vigateta tehtud ning tulemuste ja saavutuste kõrval on ruumi ka inimeseks olemise rõõmudele. Arutelus osalejad: Madis Lehtmets (et...

Eesti paistab silma eriti roosilise kutsehaiguste arvuga. Kuigi Tervise Arengu Instituut on uuringute alusel hinnanud ainult tööst põhjustatud erinevatesse vähivormidesse haigestumise arvuks umbes 700 juhatumist aastas, ei ilmne need kusagil registrites. Mis on raskused kutsehaiguste kiire ja õiglase tuvastamise ja hüvitamise teel? Kuidas mõjub mittetuvastamine ennetustegevusele? Arutelus osalejad...

Kaugkütte hinnad erinevad üle Eesti mitu korda. Odavamad küttepiirkonnad jäävad alla 60 EUR/MWh, samas kui osades kohtades võib see olla 130 EUR/MWh. Kuidas neid erinevusi väiksemaks muuta ning tarbijatele kodukulud tulevikus alla tuua läbi suurema taastuvenergia kasutuselevõtu ja küttesektori elektrifisteerimise? Arutelus osalejad: Siim Umbleja (Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu tegevjuht), An...

Regulatsioonid nõuavad ettevõtetelt taastuvenergiale ümberlülitust alles mõne aja pärast, mitte täna. Milleks kiirustada ja muutus varem ära teha? Avame läbi ettevõtjate vaatevinkli, kuidas taastuvenergiale lülitust täna oma positiivses kommunikatsioonis ära kasutada ning brändikuva parandada. Arutelus osalejad: Kaarel Loigu (tegevjuht, Capital Mill), Johanna-Maria Siilak (ESG juht, Coop Pank), Jo...

"Tuulik tagaaeda? Päikesepaneelid iga maja katusele? Igatahes, aga mitte minu tagahoovi," ütlevad paljud. Võitlus kliimamuutustega muudab Eesti avalikku ruumi. Oluline on luua koondvaade, mis hõlmab disaineri, arhitekti, planeerija, teadlase ja arendaja ekspertiisi. Erinevad ruumilise arengu stsenaariumid aitavad muutuvaid maastikke selgitada ning parimaid lahendusi olulisel arenguteel leida. Arut...

Kuidas tuua inimesed lähemale tulevikule? Kuidas teevad pikaajaliste plaanidega ettevõtted ja investorid otsuseid? Valel ajal õiges kohas või õigel ajal vales kohas? Arutelus osalejad: Helery Pops (Investor, Practica Capital), Hedwig Meidra (kommunikatsioonijuht (CCO), Energiasalv), Kristjan Endrikson (taastuvenergia toodete juht, Sunly), Joosep Veerme (investor, Energiaühistu) Arutelujuht: Rasmus...

Kuidas kütta vähem kliimat ja hoida loodusressursse ning samal ajal tagada, et inimeste kodud oleks soodsalt soojad ja valgustatud? Kas taskukohane toasoe, puhas elekter ja säästlik transport mahuvad ühte rohereformi valemisse? Räägime Eesti energeetika suurest plaanist. Arutelus osalejad: Hannes Agabus (TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi ekspert), Marti Hääl (Alexela juhatuse...

Riigi elujõu allikas on tugev majandus, sest ettevõtlusest koguneb lõviosa maksutulust. Eesti majandus langeb aga kolmandat aastat järjest ja see sunnib küsima, mida peab trendi murdmiseks tegema. Arutelul selgub, millised sammud peavad astuma selleks ettevõtted ja millised majandusruumi kujundaja riik. Arutelus osalejad: Erkki Keldo (Eesti majandus- ja tööstusminister), Kai Realo (Ragn-Sells Eest...

Millest koosneb elektriarve? Mis on iga rea taga päriselt? Võtame koos lahti iga rea elektriarvest ja vaatame selle sisulist olemust. Arutleme koos kus on ühiskonna otsustuspunktid, näiteks: miks peab tarbija maksma võrguteenuse eest ja mis juhtub kui jätame võrgu arendamata. Miks peame maksma taastuvelektri tasu ja mis juhtub, kui me ei raja Eestisse uusi taastuvenergia tootmisvõimsusi? Arutelus...

Ebapiisav liikumine ning sellega kaasnev vaimse ja füüsilise heaolu vähenemine avaldavad aina enam survet tervishoiule, ühiskonnale ja riigi kaitsevõimele. Andmed näitavad, et vähem kui pool Eesti lastest ja noortest liigub piisavalt. Samuti veedetakse ekraanide ees soovitatust enam aega. Praegu on iga kolmas esimese klassi laps ülekaaluline ja iga neljas kutsealune ei saa astuda ajateenistusse, k...

Küberkiusamine on tõsine vaimse tervise kahjustaja ja kiirelt süvenev probleem, mille osas napib laialdaselt teadmisi. SA Kiusamisvaba Kooli korraldatavas arutelus saab ülevaate küberkiusamise olemusest ning selle ennetamise ja peatamise viisidest. Sõna saavad nii noored kui eri alade eksperdid - õpetaja, lastepsühhiaater, veebipolitseinik, jurist. Ootame sind osalema ja aktiivselt kaasa mõtlema!...

Igal maal on oma keel, mis on ainulaadses suhtes keskkonna, kliima, elutingimuste ja inimeste vajadustega. Sõnavaras, grammatikas ja rahvapärimuses on tallel tuhandete aastate kogemused, mis muutuvad aga kättesaamatuks siis, kui oma maa keel satub mõne teise keele surve alla. Paljusid keeli, sh eesti keelt ohustab täna inglise keele domineerimine, ent samamoodi on tunda ühtlustatud eesti kirjakeel...