Arvamusfestival

Ruumid kujunevad tänaste poliitikate tulemusena, kuna kujundavad tulevaste põlvede keskkonda. Millised on täna noorte ootused tuleviku ruumile ja kuidas seda saavutada. Podcasti alal toimub live-salvestus, millest hiljem kujuneb järgmine Ruumilood saade. Salvestus on jätkuks sellele eelnevast arutelust “Kliimanoored kui poliitikakujundajad: minu kliimaneutraalne Eesti 2050” Arutelus osalejad: Brig...

"Kust sa, lilleke, siia said?" on üsna värskelt Eesti taskuhäälingumaastikule tekkinud ühiskonna- ning enesekriitiline kuulamine, mis käsitleb teemasid, mida tihtilugu keegi teine ehk käsitleda ei taha. Nii ka Arvamusfestivalil, sest kes ometi tahaks endale tunnistada, veel vähem teistele, et tal on probleeme seksuaalsusega? Niisama tavaline, et seesuguseid probleeme ei ole, on aga ka see, et just...

Suurte geopoliitiliste jõudude vahele pressitud Kaukaasia riigid üritavad leida oma iseolemise teed. Kuid milline jõud jääb peale – naaberriikide surve, poliitiliste juhtide valikud või lõpuks ikkagi rahva enda soovid? Arutelus osalejad: Riina Kaljurand (endine suursaadik Gruusias ja Armeenias), Toivo Klaar (EL-i erivolitustega esindaja Lõuna-Kaukaasias ja Gruusias), Eerik-Niiles Kross (Riigikogu...

Maailmakord on muutumas - esile on tõusnud uued jõukeskused Hiinas ja Indias ning läänevastased blokid nagu BRICS. Samal ajal käib Euroopas sõda ning Euroopa ja USA mõjujõud on vähenemas. 2024 võib olla suurte muutuste aasta – valimised puudutavad pea poolt maailma elanikkonnast, kuid kõigi silmad on eelkõige pööratud USA poole. Mida peaks tegema Eesti, et tormilistel aegadel paremini toime tulla?...

Aus ja isiklik sissevaade diplomaadi elusse ja töösse sõjapiirkonnas. Vestlusringis vahetavad muljeid diplomaaditöö eriilmelisusest Kaimo Kuusk Eesti suursaadik Leedus, endine suursaadik Ukrainas; suursaadik Iisraelis Veikko Kala ning kogenud diplomaat Tanel Sepp Arutelus osalejad: Veikko Kala (Eesti suursaadik Iisraelis), Tanel Sepp (välisministeeriumi küberjulgeoleku erivolitustega diplomaatilin...

Lisaks headele teadmistele peab välispoliitikas arvestama ka väga paljude nüanssidega, sest miski ei ole ühe eduka kohtumise või visiidi juures juhuslik. Ent mis teeb ühe visiidi edukaks – on see punane vaip ja hea õhtusöök või pelgalt sellest ei piisa? Arutelus osalejad: Ross Allen (Ühendkuningriigi suursaadik Eestis), Tiina Intelmann (välisministeeriumi erivolitustega diplomaatiline esindaja rah...

Eesti välispoliitika üks suuri eesmärke on Eesti ettevõtjate ärivõimaluste laiendamine kogu maailmas. Kombed, hoiakud ja väärtused, mis on olulised Eesti jaoks, on aga maailmas erinevad. Kas ja kuidas on võimalik Eesti ettevõtjatel teha äri riikides, kus normid ei kattu kodumaa kultuuriruumiga? Kas eetiline valik lasub ainult ettevõtjal või peaks riik tugevamalt sekkuma? Arutelus osalejad: Eva-Kri...

Lennart Meri, kelle sünnist möödus märtsis 95 aastat, oli Eesti riigipea aastail 1992–2001. Üheks tema tööks ja paleuseks oli iseseisvuse taastanud Eesti lõimimine demokraatliku Läänega. Nüüdseks oleme olnud 20 aastat NATO ja Euroopa Liidu liikme staatuses. Kuidas hinnata president Meri tööd praegu ning kuidas paistis see presidendiaastatel, arutlevad vestlusringis tema toonased kaastöötajad. Arut...

Eesti on Ukrainat abistanud sõja puhkemisest alates ning vastasime esimeste seas president Zelenskõi üleskutsele alustada ülesehitust. Ukraina ülesehitus ning Euroopa Liidu ja NATOga ühinemine on olulised selleks, et tagada Euroopas rahu, aga ka Eesti julgeolek. Samal ajal peame jätkama humanitaarabi andmist. See kõik ei ole olnud lihtne – mida peaksime tegema, et Ukrainat veel paremini aidata? Ar...

The wars in Ukraine and Gaza, global humanitarian and climate crises, and the emergence of new centres of power are challenging the existing world order and norms. How to foster greater mutual understanding and reinforce the rule of international law? Has the UN failed, or is it still our best hope for tackling global issues? How can different stakeholders contribute to this shared conversation? A...

Politsei kihutab keskmiselt enam kui kord päevas väljakutsele, kus teatatakse tulistamisest. Tihti on tegemist õhkrelvadega, kuid inimesed ümberringi seda ei tea ja kardavad oma elude pärast. Kes need inimesed on, kes õhkpüss püksis ringi käivad, milline eeskuju on see noortele ja kas peaksime midagi ette võtma? Arutelus osalejad: Vaiko Vaher (PPA Põhja prefektuuri operatiivbüroo juht), Andreas Kl...

Eesti inimesed, sh noored tarvitavad aina rohkem uimasteid. Surmavate üledooside arv on ehmatava kiirusega kasvanud. Turul levivad ohtlikud, tihti surmavad ained. See näitab, et trendid on negatiivsed ja senine poliitika pole pigem soovitud tulemusi andnud. Samas seadustas Saksamaa täiskasvanutel kanepi tarvitamise. Mida peaks tegema Eesti- kuidas ehitada üles vähimate kahjudega uimastipoliitika?...

Ajal, mil siseturvalisuse valdkond pistab rinda kasvava tööjõupuudusega on üles kerkinud küsimus, kuidas mängib selles rolli AI – uus, hoomamatu, oluline lüli IT arengus. Tehnoloogia arengutega peame paratamatult sammu pidama, mis tähendab, et päästjatel-politseinikel, peavad selleks olema oskused ja vahendid. Mismoodi seega AI ja IT laiemalt selles rolli mängib? Arutelus osalejad: Siim Vene (Sise...

Fileerijast kiirreageerija? Turundajast patrullpolitseinik? Kas Eesti inimesel on vahet, milline on talle appi tulnud politseiniku karjääritee – on ta saanud vormi selga pärast keskkooli ja kasvanud sisejulgeoleku maailmas või on ta enne näinud ka muud maailma? Kas meil on üldse valikuid? Või tuleb politseinike mitmekülgne taust kasuks, et Eesti inimene tunneks end turvaliselt täna ja tulevikus? A...

1929. aastal otsustas Eesti politsei peavalitsus lubada ennekuulmatut eksperimenti – politseinikuna võeti tööle naine. Sada aastat hiljem pole selles midagi erakordset – pea pooled Eesti vormikandjatest on naised. Arutame, kuidas naisena politseis töötamine on ajas muutunud – milline oli see lähiajaloo kõige turbulentsemal ajal ehk 90ndatel ja milline on see täna? Arutelus osalejad: Lea Bärenson (...

Vajadus tervishoiuteenuste järele Eestis kasvab ja piirkondlike haiglate koormus tõuseb pidevalt. Vaatame lähemalt sisse kodulähedase ravi võimalustesse, mis nõuab tänase tervishoiukorralduse ümberhindamist, et suurendada patsiendikesksust ja rakendada innovaatilisi lahendusi. Arutelus osalejad: Maivi Parv (Tervisekassa juhatuse liige), Dr. Helis Pokker (Regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogia...

Esmatasandi terviseabi kättesaadavus Eestis on kõigile teada probleem. Vanu asju samamoodi edasi tehes ei saavuta me paremaid ja erinevaid tulemusi. Millised on üldse meie ees laual olevad variandid, mis aitaks muuta meditsiiniabi kättesaadavaks olukorras, kus arstide nappus on karjuv? Arutelus osalejad: Rauno Pukonen (Confido Meditsiinikeskuse meditsiinijuht), Kuido Nõmm (arst), Ly Rootslane (Ees...

Kuigi lemmikloomapidamise kultuur Eestis järjest paraneb, liigub info ülekülluse tõttu ka palju müüte lemmikloomade pidamise osas. Näiteks, et koertel-kassidel ei pea hambaid pesema, vaid piisab kondi närimisest. Et loomad ei tunne valu, neile võib anda ka inimestele mõeldud ravimeid ja et loomarstid on raharöövlid. Kas see kõik on tõsi või on asjal siiski mitu külge, arutlemegi antud ajaraamis. A...

Eestis põeb 2. tüüpi diabeeti ligi kümnendik täiskasvanutest. Diabeeti on nimetatud 21. sajandi epideemiaks ning aastaks 2030 võib maailmas diebeetikuid olla kokku üle poole miljardi. Madal teadlikkus tähendab väiksemat kontrolli haiguse üle, mis toob kaasa tõsiseid tüsistusi: silma- ja veresoonkonnahaiguseid, nägemiskahjustusi ja -kaotust, neerukahjustusi jne. Neid kõiki saab ennetada või edasi l...

Magusast, maksust, suhkru mõjust suu- ja üldtervisele ning meie rahakotile. Arutleme selle üle, kas suhkrumaks on karistus haavatavamale ühiskonnagrupile või aitab see viia turuhinnad vastavusse magusa ületarbimisest tekkinud kuludega ühiskonnale. Kes päriselt maksab kommi ja limpsi kinni: kas tarbija, maksumaksja, tootja või kõik solidaarselt? Arutelus osalejad: Krista Vapper (hambaarst), Anastas...

Arutame tippspetsialistide kogemuste läbi, mida saame teha, et muuta Eesti tervishoiu päriselt innovaatiliseks ja hoida tervishoiusüsteemis kokku aega, kulusid ja säästa inimesi. Mida teha, et Eestist saaks tervistehnoloogiate arendamise tõmbekeskus Euroopas, kuhu oma lahendusi tuleksid testima ja arendama ka teiste riikide innovaatorid? Arutelus osalejad: Dr Katrin Kaarna (Tartu Ülikooli Kliiniku...

Personaalmeditsiini üheks peateemaks on geeniandmete laialdasem kasutuselevõtt arstide ja õdede töös. Vaatame, mis praktilisi samme on nende rakendamisel astunud Eesti riik ja erasektor ja mil määral saab neid kahte ühildada. Personaalmeditsiini võimalused on määratud ja digilahenused lubavad geneetika arstide töölauale tuua, aga meil on kokku leppimata, kas farmakogeneetika on sünnijärgne õigus v...

Eestis on käima lükatud laiaulatuslik tervishoiureform, aga kellegi ei näi olevat tervikvaadet. Mis on plaanis, mis on reformi eesmärgid, kuhu tahame jõuda, mida see tähendab patsiendile ja mis see kokku maksab? Arutelus osalejad: Andres Sutt (Reformierakond), Tanel Kiik (SDE), Ahti Kallikorm (Isamaa), Liisa-Ly Pakosta (Eesti 200) Arutelujuht: Peeter Koppel Arutelu korraldaja: Ühine

2024. aasta kevadel jõustus uus seadusemuudatus, mis annab inimestele võimaluse pikaajalise haiguslehe ajal ka osaliselt töötada. Miks peab ja kuidas saab tööandja toetada inimeste tööle naasmist pikaajalise haiguslehe ajal ning mida saab selleks teha ka inimene ise? Normaliseerime terviseteemadest rääkimise ja tõstame nii töötaja kui ka tööandja teadlikkust. Arutelus osalejad: Toomas Põld (Meliva...

Juttu tuleb tööturu ja tööelu tuleviku kujundamisest, sh tehnoloogiliste muutuste (AI), elukestva õppe, töödisaini uuendamise, job security ja piisava tööjõu rollist. Eesmärk on jagada teoreetilisi perspektiive ja praktilisi näiteid, mis inspireerivad osalejaid mõtlema kaasa ja otsima uuenduslikke lahendusi, et kohaneda muutuvate nõudmistega tööturul. Arutelus osalejad: Maria Kütt (Riigikantselei...