Arvamusfestival

The problem of communities located far from the centers in all three Southern Estonia, Northern Norway and Upper Austria Alps is marginalization and, with it, worsening poverty and loneliness. How can arts and do artist have the power to stop it? In order for life on the outskirts to function, a vibrant community must exist or emerge there. Ideally, there should be a balance between different age...

Millised on hetkel ettevõtja võimalused teha toidutootmises arendustegevusi ning seejuures leida võimalusi tekkivaid jääke võimalikult optimaalselt ära kasutada? Milline on äriliselt ringmajanduse perspektiiv toidutootmises? Millised on selle valdkonna arengusuunad ning edulood? Kui loomasööda läbi tooraine väärindamise inimese toidulauale toome, siis kas võtame loomadelt toidu ära? Arutelus osale...

Tarbijakeskne vaade tekstiilijäätmetele ja inimeste vaimsele poolele - miks me suhtume tekstiili kui jäätmesse ja loobume sellest nii kergekäeliselt, samas tunneme pidevalt vajadust uusi riideid tarbida. Kust need mõjud tulevad, kas selle taga on kaval turundus ja mõjuisikud või on see paratamatu taak, mis nõukogude ajal puuduses elamisest on kaasa tulnud ja peagi möödub? Arutelus osalejad: Cärol...

Tartu linn on võtnud sihiks kliimamõjudega tegeleda, keskendudes muuhulgas ka toiduraiskamise vähendamisele. Uuringud näitavad, et enim raisatakse toitu kodumajapidamistes. Paralleelselt on mitmeid uusi liikumisi ja võtteid, mis toidu raiskamist vähendavad. Arutelu keskmes on kogukondade ja liikumiste olulisus, isiklike tabrimiskäitumise mõtestamine ning kohaliku võimu kaasav ja koordineeriv roll....

Kuidas kaovad linnadest rohealad? Miks SÜKU ehitamine Keskpargi arvelt on „normaalne", aga Supilinna parkla rajamine ei ole. Kas kultuuri sildi all võib teha asju, mida muidu peame taunimisväärseks? Kas kultuur annab indulgentsi? Arutelus osalejad: Märt Põder (emeriitaktivist, Tartu Kesklinna Seltsi algatusliige), Janek Maat (MTÜ Päästame Tartu Keskpargi juhatuse liige, MTÜ Linnakooslus juhatuse l...

Connecting with those around us is a basic human need. We want to talk and be heard, to be felt and to be loved. But meeting and communicating with others is often not easy. We might have very different expectations or cultural backgrounds. Maybe we don’t like small talk. Or we are too direct. Perhaps we rather talk online. Join us for an open dialogue about communicating with others in Estonia. A...

Arusaam, et mõtlemine ja vaimne tervis mõjutavad füüsilist tervist ning vastupidi, ei ole enam ammu müüt, seda toetavad ka teaduslikud uuringud. Kui suur on aga tegelikult seos pea- ja kehatervise vahel ning kas üldse on haigusi, mis ei ole peast mõjutatud? Kui haigus on diagnoositud, siis kui palju saab inimene ise kaasa aidata selle süvenemisele või leevendamisele? Arutelus osalejad: dr Andres L...

"Milleks meile alkoholireklaam?" arutame alkoholipoliitika vastuolusid. Mitmed ministeeriumid tegelevad alkoholi mõjudega: piiravad reklaami, vähendavad tervisekahju, koguvad makse, tegelevad rikkumistega. Kuigi osa eestlasi tarbib üha vähem, püsib tarbimine kõrgena. Riik püüab kahju vähendada, erasektor tulusid suurendada. Arutelul koondame eksperdid, et analüüsida olukorda eri vaatenurkadest. Ar...

Liigume Eestis aina enam etapiviisilise karistuse kandmise suunas (vangla-avavangla–kriminaalhooldus). Sageli jätkub kogukonnas täiendav karistamine, kus karistuse ära kandnud inimene põrkub suletud uste ees. Ei taheta neid naabriks ega võeta tööle, mis raskendab õiguskuulekal teel püsimist. Kuidas jõuda aktsepteerimiseni, et kuritegusid toime pannud inimesed naasevad ühiskonda. Arutelus osalejad:...

AI on loonud meile palju uusi võimalusi ning muutmas seda, kuidas enda igapäevast tööd teeme. Avanemas on ka uksed globaalsete keskkonnaprobleemide lahendustele, teisalt jätab aga tehisaru arendamine ja kasutamine keskkonnale ka oma jälje. Seega võime leida end olukorrast, kus loome AI abiga küll innovatsiooni, kuid seda teatud keskkonnalõivu eest. Kas oleme valmis end sellega siduma ning mida teh...

Eestis on vaja vägistamise tõendamiseks näidata, et ohver oli abitus seisundis või tema tahte murdmiseks kasutati vägivalda. Kas olukorda parandaks nõusoleku põhimõtte lisamine seadusesse, mille järgi on igasugune tahtevastane seksuaalakt kuritegu? Kas Eesti õiguskorda sobib põhimõte, et vaikimine pole nõusolek? Otsime lahendusi ohvrite toetamiseks, seksuaalvägivalla juhtumite lahendamiseks ja enn...

Juttu tuleb transtervishoiust, selle praegusest olukorrast Eestis, kus inimesel pole lihtsasti võimalik alustada soolise ülemineku protsessi ja/või muuta oma juriidilist sugu, vaid peab selleks läbima mitmeastmelise ning mitmeaastaselise protsessi. Miks kehtib Eestis nõnda keeruline süsteem ning miks osad sooidentiteedid süsteemist kõrvale heidetakse? Kuidas me tervishoidu kaasavaks saame muuta? A...

To explore the challenges and opportunities in creating age-friendly communities drawing inspiration from the Nordic countries. It aims to dissect the dynamics of community planning and decision-making processes to ensure inclusivity across all age groups, to create better grounds for understanding the complexities and urgent need to address ageing issues holistically, and to inspire actionable st...

Eesti teadusbaromeetri andmetel usaldab 73% eestimaalastest teadust ja teadlasi. Siiski jõuab vastanute meelest avalikkuseni vähe teadusinfot. Usalduse loomine on pikk protsess, milleks on vaja rohkem diskussiooni ühiskonna ja teadlaste vahel. Teadustulemusi lugedes ei mõtle me sageli sellele, et uuringute tarbeks on vaja teha inimkatseid, uurida inimeste geneetilist materjali ja analüüsida riikli...

Lahkarvamusi on ühiskonnas palju. Vaieldakse näiteks selle üle, kui palju sisserändajaid peaks Eestisse lubama ja kas kõik peavad õppima ära eesti keele, kui palju võib metsa raiuda või kuhu ehitada tehas, kas parem on põletada aeglaselt taastuvaid maavarasid või eelistada roheenergiat, kas laste saamine on õigus või kohustus, kas homoseksuaalsed inimesed võivad abielluda või mitte ning kas eutana...

„See kahjuks küll väljasurev keel seisab meie ees otsekui suure kunstiteose vare,“ kirjutas Friedrich Robert Faehlmann 1843. aastal. Nende 180 aasta jooksul, mil on räägitud eesti keele ohustatusest, on selle kinnituseks esitatud nii- ja naasuguseid argumente. Praegusel rändeajastul õpivad ja räägivad paljud inimesed eesti keelt teise keelena. Viimase rahvaloenduse andmetel kõneldakse Eestis emake...

Mida arvavad noored valimisea langetamisest 16. eluaastani? Mis on nende arvates kõige parem ja tähendusrikkam viis noorte kaasamiseks? Lava vallutavad aktiivsed noored, et jagada oma kogemusi poliitilisest, sotsiaalsest ja digiaktivismist. Arutelus osalejad: "Debatt "Vote16": Daniel Kõiv (Eesti200, Eesti haridus- ja teadusministri nõunik), Sinise Äratuse esindaja. Paneel “Mis on kõige parem/tähen...

Kuidas teha rohkem vähemate ressurssidega? Vaatame ühes ekspertide ja tudengitega otsa vaimsele tervisele kõrgkooli keskkonnas. Otsime üheskoos publikuga lahendusi ning viise, kuidas iga indiviid saab vaimselt tugevama kõrgkooli tekkimisse panustada. Arutelus osalejad: Artem Melnikov (rahvusvaheline tudeng), Katariina Järve (Eesti Üliõpilaskondade Liidu juht), Karoliina Rebane (TalTechi üliõpilase...

24/7 ekraanid ja õpetajate asemel robotid? Kas individuaalne ning digitaalne lähenemine õppimisele tähendavad, et uus põlvkond vahetab Tammsaare Kardashiani vastu välja? Arutame digihariduse realistlikust tulevikust ilma hirmudesse laskumata. Kui õpetaja, ärinaine, teadlane ja õppur [eel]arvamusfestivali lavale jõudsid, siis oli tulevikukool juba digitaalseks muutunud. Arutelus osalejad: Oleg Shva...

Korraldame arutelu küsimusega, kas on võimalik korraldada eesti viipekeele õpet igas koolis. Arutelule tulevad osalema erinevate taustadega inimesed, aga põhiline fookus on eesti viipekeele kui võõrkeele õpe korraldamine igas koolis. Koolide esindajatel on kogemusi, kuidas korraldada võõrkeelse õpet nende koolis. Arutelu tulemusega ootame ka selgust, millised väljakutsed võivad olla eesti viipekee...

Vaeme eestlaste ja Eestis elavate soome-ugrilaste suhtumisi sellesse, et vähemusrahvuste kogukonnad on võtnud Kremlit toetavaid seisukohti. Kas meie, hõimukoostöö tegijad, oleme kaasvastutavad hõimurahvaste valikute eest? Kas 40 aastat koostööd on liiva jooksnud? Loome üheskoos soome-ugri seltsidega (Fenno-Ugria Asutus, Hõimulõimed, Tartu Marilaste Selts, Jumšan Gur jt) teid ja sildu koostööks. Ar...

Kriiside kiuste koos edasi: Eestis tegutsevate ukraina kogukondade ja kriiside lahendamisse panustavate vabaühenduste eestvedajad arutavad koostööd ja tuleviku strateegiaid kriiside lahendamisel. Jagame kogemusi, otsime ühisosa ja parimaid praktikaid, et tugevdada kogukondade vastupanuvõimet ja ühtekuuluvustunnet. Tule kuula ja räägi kaasa, et kogemused ja teadmised liituksid ühiseks jõuks! Arutel...

Kriiside kiuste koos edasi: Eestis tegutsevate ukraina kogukondade ja kriiside lahendamisse panustavate vabaühenduste eestvedajad arutavad koostööd ja tuleviku strateegiaid kriiside lahendamisel. Jagame kogemusi, otsime ühisosa ja parimaid praktikaid, et tugevdada kogukondade vastupanuvõimet ja ühtekuuluvustunnet. Tule kuula ja räägi kaasa, et kogemused ja teadmised liituksid ühiseks jõuks! Arutel...

The war in Ukraine has shined light to forgotten EU candidate countries, Moldova and Georgia. Moreover, broader discussion about the relations between candidate countries and the European Union should be facilitated. The goal of this discussion is to raise awareness about the situation of candidate countries. Through panel and the following Q&A session a better understanding will be created about...

Mini-publics like citizen assemblies and citizen juries have been practiced in all corners of the world to combat the shortcomings of our democracies. Can these representative and deliberative processes encourage governments to take actions desperately needed for climate transitions? Introducing RETOOL, a new Horizon Europe project on climate democracy we invite you to a dynamic public discussion...