Vaba Akadeemia

27. augustil - päev enne Goethe sünnipäeva - peab Liina Lukas Vabas Akadeemias avaliku loengu, mis tõukub veel trükisoojast raamatust pealkirjaga «Nõmmeroosike. Goethe luule eesti keeles» (koostanud ja toimetanud Vahur Aabrams, Liina Lukas ja Susanna Rennik, Tartu Ülikooli Kirjastus), mis koondab varem ilmunud ja veel ilmumata Goethe luuletuste tõlked, sisaldades 628 tõlget 391 luuletusest. 82 ees...

Seekordseks teemaks on Euroopa võlakriis, mis on väldanud juba 2009. aasta lõpust. Millised võiksid olla edasised arengud? Kas kriisi lõpp ka paistab?

Tartu ülikooli raamatukogu köidetes talletatud sõnu on nii palju, et keegi ei suuda neid kokku lugeda. Leidub ka raamatuid, milles on kirjas esimesed eestikeelsed sõnad, mis on ajavoos meie ette ulatunud. Mõned nende sõnade hulgast on oma teostes vaatamiseks seadnud kunstnik Siim-Tanel Annus raamatukogus näitusel «Neli aastaaega». Täna tutvustab ta väljapanekut Vaba Akadeemia loengusarjas.

Suurel hulgal säilinud antiikaja keraamilised anumad annavad väärtuslikku infot inimtegevuse kohta minevikus. Esimeses vanakreeka keraamika loengus räägib Jaanika Anderson lähemalt antiikaja keraamiliste anumate valmistamise tehnoloogiast, stiilidest ja kasutusvaldkondadest.

Loengus tuleb juttu karistuspoliitikast meil ja mujal, ühiskondlikest ootusest ja tegelikkusest, karistuspoliitika muutumisest ajas ja valgekraekuritegevusest. Moodsamas võtmes ka sellest, kas masin oleks parem õigusemõistja kui inimene ning pisut sellestki, kuidas moos kommi sisse saab ehk kuidas sünnib (karistus)õigus.

Loengul käsitletakse vene-juudi filosoofi Lev Šestovi ning tema peateost «Ateena ja Jeruusalemm.» Suur osa Kiievist sündinud filosoofi kirjanduslikust tegevusest leidis aset paguluses Pariisis. Jeruusalemm ja Ateena on tema jaoks sümboliteks, mis esindavad kahte täiesti erinevat ideed Jumalast, inimesest ja maailmast. Kuigi Šestovi on vene filosoofiamaastikul kõrgelt hinnatud, jäi ta siin üksiklas...

Mardikalised on kõige arvukam putukaselts ja torkab silma oma teistest erineva välimuse poolest. Mardikate hulka kuuluvad liigid, kes on ühed suurimad putukate hulgas, samas leidub nende hulgas ka liike, kes oma mõõtmetelt on võrreldavad pisimate putukatega üldse. See tohutu mardikate armaada vajab toitu ja sobivat elupaika. Nii nagu looduses ikka, ongi iga liik leidnud endale vastava elupaiga ja...

Taevakehana on Sedna üks tänapäeval tuntud 2247 planetoidist ehk Päikesesüsteemi väikekehast ning me räägime sellest, mida me selle väikekeha kohta teada oleme saanud. Loengu lõppu jääb lugu inuittide merejumalannast Sednast, kelle järgi väikekeha oma nime sai.

«Nendes esseedes näitan ma, et väärtuste bürokratiseerumine põhjustab paratamatult füüsilist reostust, ühiskondlikku polariseerumist ja psühholoogilist abitust — need on üleilmse allakäigu ja moderniseeritud viletsuse kolm aspekti,» kirjutab Austrias sündinud filosoof ja teoloog Ivan Illich oma 1971. aastal ilmunud raamatus «Deschooling Society». Hardo Pajula seekordses etteastes tuleb põgusalt ju...

Seto laulu kireva rütmimaailma moodustavad mitmekesised viisirütmid koos laulurühmiti erinevate värsistruktuuridega. Osalt langevad seto värsistruktuurid kokku muu regivärsiga, aga pakuvad siiski ka võimalust otsida veel täiendavaid poeetilisi lähtesüsteeme. Uurimus on valminud koostöös Mari Sarve, Žanna Pärtlase ja Andreas Kalkuniga.

Loengus käsitletakse inimeste käitumuslikke iseärasusi, elustiili ja kombeid, mis loovad aluse viirusnakkustele, põhjustades haigusi või isegi pandeemiaid.

Läänemere idakalda – praeguste Eesti ja Läti – maade ning rahvaste ristiusustamine ja sellega kaasnenud võimuvahetus 13. aastasajal on meile teada dramaatilise poliitilis-religioosse heitlusena. Kuidas võisid need pöördelised sündmused ja veriste tapluste tallermaad näida aga tavalisele Kesk-Euroopa ladinakristlasele, kes lootis ristisõtta minnes pälvida hingelunastust ja igavest elu? Tollaste kro...

Rahvasuus nimetatakse ussideks pika kehaga loomi. Teadlased nimetavad ussideks teatud loomarühma selgrootute loomade hulgast. Ussil kui sellisel on üldiselt negatiivne kuvand, kuid nad etendavad looduses ja inimese elus üsna tähtsat osa. Loengus tulebki juttu peamiselt sellest, kuidas on ussid kohastunud elama koos inimese ja nende kõrval elavate koduloomadega, aga ka teiste loomadega üldisemalt....

Mihhail Lotman käsitleb oma loengus kahte sepitsust, mis tõid Venemaal troonile uued valitsejad - Katariina II ja Aleksander I.

Vaktsineerimine on aidanud võita mitmed rasked nakkushaigused, sellel on oluline osa 20. sajandi meditsiini edus. Tänapäeval tuleb enne vaktsiini kasutusse lubamist tõestada selle tõhusust ja ohutust kliiniliste katsetega. Samas on vaktsiinidel ka kõrvaltoimeid. On tekkinud häälekas vaktsiinivastane liikumine, mille väitel põhjustab vaktsineerimine raskeid ja pöördumatuid kahjustusi. Kuidas erista...

Seminari esimese poole ettekande peab Andreas Ventsel ning see kannab pealkirja «Vandenõuteooriate peavoolustumine?». Mari-Liis Madisson kõneleb aga teemal «Vandenõukuulujutud ilma teooriata».

Meie elukeskkonna seisund on muutunud igapäevateemaks ning looduse seisundist räägitakse peamiselt murelikus toonis. Samas on selles informatsioonis läbisegi suured teooriad ja väikesed tähelepanekud, aastate ja ajastute perspektiivid, väga erineval viisil tuletatud prognoosid. Loengus tuleb juttu sellest, kuidas teadlased korrastavad looduse seisundit puudutavat infotulva ja millele võiks selles...

Juttu tuleb 1977. aastal USAs lendu lastud kahest sondist Voyager-1 ja Voyager-2, mida loengus nimetatakse Ränduriteks. Saame ka teada, palju nad maksma läksid, kust nad energia saavad ja kuidas see Eestiga seotud on, mis asi on linguefekt, mida nad teel uurivad ja kuhu nad praeguseks jõudnud on.

«Teleoloogia on bioloogile nagu armuke: ei saa ilma temata elada, ent ei taha ka, et neid avalikult koos nähakse.» Nii on öelnud eelmise sajandi geneetik ja füsioloog, üks neodarvinismi rajajatest J.B.S. Haldane (1892-1964). Ehkki teleoloogia kui õpetuse arengu eesmärgipärasusest defineeris filosoof Christian Wolff alles 1728. aastal, ulatuvad selle juured Aristotelese põhjusteõpetuseni. Epigenees...

Kui «looduse keel on matemaatika», siis selle keele grammatika vähemalt suure universumi kirjeldamisel tundub olevat geomeetria. Heidame kiire pilgu geomeetriliste ideede arengule Platonist Einsteinini ning seejärel arutleme, kuidas kaasaegne fundamentaalfüüsika maailma süvastruktuuri kirjeldamisel võiks Einsteinist edasi minna.

Kunstimuuseumid on inimeste seas populaarsed ja neid külastatakse üle maailma erinevatel põhjustel. Kuigi kunstiga on inimkond seotud aegade algusest, on muuseumid võrdlemisi uus nähtus. Loengus heidame pilgu varastele muuseumide eelkäijaile ning räägime kunsti kogumisest ja kunstikogudest, millest tekkisid esimesed kaasaegsed muuseumid.

Vandenõuteooriaid on varemgi võrreldud viirustega (ka arvutiviirustega, kuna nad takistavad süsteemi tööd). Praegusel ajal räägitakse kahest pandeemiast, millest üks on seotud haiguse endaga, teine aga valeuudiste laviiniga ja vandenõuteooriate vohamisega. Vandenõuteooriate jälgimine reaalajas lubab süveneda nii nende loogikasse kui ka adeptide psühholoogiasse.

Regilaulu – läänemeresoomlaste algupärast laulutraditsiooni – on rahvaluule kogumise algusaegadest alates peetud žanriks, mis on poeetilise vormi toel säilitanud paljugi vanapärast ning peaks kõige ehedamalt kajastama eestlaste genuiinset mõtte- ja eluviisi. Regilaulude toomisel modernsesse rahvuslikku kultuuriruumi ja nende edasisel kasutamisel on tehtud oma valikud, mida sobib ja mida ei sobi me...

Ämblikud on putukate kõrval ühed tuntumad ja ka salapärasemad lülijalgsed, kelle suhtes on palju ebausku ja kartust. Sageli ei tee inimesed putukate ja ämblike vahel vahet. Kes need ämblikud siis õieti on ja kust nad on tulnud? Kes on ämblike sugulased? Kas ämblikke tasub karta? Nendele küsimustele saab vastuse kui kuulate seda loengut.

EBS asutas 2018. aasta sügisel «Oluliste raamatute» kursusesarja. Viiel hooajal on tegeldud põhjalikult Thomas Manni «Võlumäe», George Orwelli «1984», Henri Bergsoni «Loova evolutsiooni», Johann Wolfgang Goethe «Fausti» ja Herman Melville'i «Moby Dickiga». Vaba Akadeemia reedene loeng «Neli tsüklit: lugudevaheline ruum» kujutab endast «Moby Dicki» kursuse kokkuvõtet, mis kandis pealkirja «Ame...