Ööülikool

Peeter Laurits on maailmarändur ajas ja ruumis; liigub erinevate ilmade vahel, kasutab enda ja meie hinge liigutamiseks mitmesuguseid sõiduvahendeid. Kunstnikuna on ta läinud süvitsi: vaadelnud maailma, parimatel hetkedel näinud ka läbi, näinud aega ja ruumi; pinnalaotust ja taevalaotust. Suurepärane elumõtestaja.

Käsitöömeister ja jutuvestja Terje Lillmaa ja kunstnik Evar Riitsaar "Setu keel ja meel".Ammutame tarkust Setumaa kultuuri süvakihtidest, taevastest kõrgustest. Imeline maa, eriline keel ja piirideta loov mõttelaad. Keele- ja meeledžunglis salaradu käies, mõtiskleme sellest, mida kõnelevad meile vanad lood.

Laulud ja hää pillimäng aitavad avada maailmu, mis argises sebimises jäävad varjatuks. Tuleb, mis tuleb... Muusik Jaak Tuksam ja muusik Jaak Johanson vestlevad elust.

Maire Jaanus on USA-s elav eesti kirjandusteadlane, kes on mõtestanud eesti kirjanduse keskseid autoreid psühhoanalüütilisest seisukohast.

Tallinna Ülikooli haridus- ja keskkonnapsühholoog Grete Arro "Miks maailm meie omailma ära ei mahu?" Keskkonnakriisidega kohanemine on õppimisprotsess: tegutseda tuleb ka selle osa suhtes maailmast, mida me vahetult kogeda ei saa.

Meil on kogu aeg hullupööra huvitav: ekraanid, suhtlus; viled ja kellad. Inimkonnalt on röövitud võimalus tunda igavust. Hirm igavuse ees, hirm vaikuse ees - hirm iseenda hinge ees, sest vaikus ja igavus sunnivad meid esitama endale isiklikke küsimusi. Teistmoodi olemist ei maksa peljata. Lihtsate asjade ilus on mahedat katarsist.

Me astume siia ellu täies teadmatuses. Tuleme olematusest. Meid enne ei olnud, siis oleme. Ja siis saame teada, et oleme. Ja saame teada, et see olemine on lõplik, et me sureme. Ja keegi meile ei ütle mismoodi nüüd selle selle kõigega hakkama saama. Me peame seda asja ise proovima. Mis siis, et inimesed on seda enne meid teinud, meie teeme seda ikka esimast korda. Ja ega ta selgeks ei saagi. Kunst...

Dirigent Paavo Järvi Ööülikooli jutuõhtu. Vestlusringis muusik ja muusikapedagoog Riina Roose ja toimetaja Jaan Tootsen.

Ajaloolane Ivo Juurvee (Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus) kõneleb teemal "Mis toimub spiooni peas". (2020)

Eetris on kultuuriantropoloog Argo Moori loeng "Üksik inimene muutuvas maailmas".

Jumalal on imevõimed: elada igavesti, luua elusolendeid, muuta oma keha, kontrollida looduskeskkonda ja ilma, lugeda mõtteid, suhelda suurte vahemaade tagant, liikuda väga kiiresti ja nii edasi. Kõigi nende kriteeriumide järgi on inimene tehnoloogilise progressi kaudu omandamas jumalikke võimeid.

Eetris on filmirežissöör Kersti Uibo loeng "Pealisülesanded. Elu kui improvisatsioon" (2018). Kuidas improviseerida elus ja loomingus nõnda, et oleks vaimusuurust?

Jooksufilosoof ja psühholoog Kristjan Puusild kõneleb jooksmisest nii haaravalt, et seda saadet võivad julgelt kuulata ka kõik spordikauged inimesed.

Kas oleksite valmis andma kaaskodanikule surmavaid elektrilööke? Lihtsalt selleks, et näha, kui palju ta kannatab. Või viskama üle päästepaadi parda laevahukust pääsenud inimesi, sest paat on ülekoormatud ja võib seetõttu kohe-kohe koos kõigi pääsenutega uppuda?

Eetris on Eesti Kunstiakadeemia emeriitdotsent Kaia Lehari "Taju ja liikumine. Kaks teeloleku võimalust". (2005)

Eetris on biosemiootik Kalevi Kulli ja ökoloog Asko Lõhmuse loeng "Puude ökosüsteem" (2020). Puude taga on ökosüsteem. Pärismaised puud on parimad. Kas puudel on õigust putukatele ja seentele? Miks on hea, kui majad on madalamad kui puud. Vanade puude kooslus kannab ökosüsteemi mälu.

Humanitaarteadlane Evald Saag. "Jutuajamisi Evaldi juures. Kultuur ja elu". (2007)

Näitleja, lavastaja ja teatripedagoog Kalju Komissarov ja teatrikriitik, lavastaja ja poliitik Jaak Allik kõnelevad 60-ndate põlvkonnast. Tormilisest noorusest ja poliitilistest valikutest.

Vetelkõndimine on väga peen kunst. Aga see on võimalik. Mingi ime läbi on võimalik olnud ka see, et Eestimaa on läbi ajaloo jäänud alles. On vaja olnud õnne, julgust, otsustavust... vetelkõndimise erilist oskust. Kirjanik Kristiina Ehini loeng "Vetelkõndimisest" on eetris 22. augustil kell 22.10.

Kirjanik Tõnu Õnnepalu loeb luuletusi oma värskest kogust "Pimeduse tunnil" ja mõtiskleb selle üle, miks kirjutatakse luulet. Ja kuidas kirjutatakse: kas vabavärss või riimiline luule? Sel korral riimiline. Telegramm on kootud kokku Tõnu enda salvestatud helipiltidega. Ööülikool 2020.

Veljo Tormise 90. sünniaastapäeva puhul on kavas muusikateadlase Tiia Järgi loeng "Tormise õppetunnid".

Japanoloog Alari Alliku loeng "Ilus jaanimardikas ja tüütu kärbes: putukad jaapani kirjanduses" (2014).

Surfame ajaloo lainetel. Asjade-tegevuste juured võivad olla ootamatult huvitavad: millest sai alguse kettaheide, miks leiutati laia äärega kübarad, miks muutusid ühtäkki populaarseks daamide koerakesed? Kõneleb ajaloolane Jüri Kotšinev. Ööülikool 2020.

1980. aastal kohtusid Nora ja Arvo Pärt Essexi kloostris staarets Sofroniga. Kohtumine tõelise õpetajaga on elu muutev sündmus. Milline on püha Sofroni sõnum meie praegusele maailmale? Ööülikool 2020.

Sotsiaateadlane Ülo Vooglaid kõneleb inimestest, kes on teda mõjutanud.