Ööülikool

Vahel tekib tunne, et näeme midagi erilist. Erilisi asju vaadates võib sageli ajatajugi kaduda. Me võime erilisi asju lõputult vaadata. Kust saab alguse erilise äratundmine, oskus saada lummatud?

Last väärikalt austav, kuulav, kaasav ja arvestav vanemlus ning seda toetav haridus ei ole maailmas uued nähtused, kuid 21. sajandil on need üha enam esile kerkimas.

Mis juhtub siis, kui miski on täis kasvanud? Kui vili on täis kasvanud, näiteks. Ja kus on see piir, mille puhul saadakse täiskasvanuks? Ehk ei saagi tegelikult kunagi täiskasvanuks saada, lõplikult? Aga võib-olla saab, ehkki mitte lõplikult.

Ühiskonna arengutaset võiks hinnata mitte ainult selle järgi, kuidas ta suhtub oma vanuritesse ja lastesse, vaid ka selle järgi, kuidas ta suhtub oma teismelistesse.

Inimeseks ei sünnita, inimeseks saadakse. Lapseks olemist ehk lapsepõlve võib määratleda kui inimeseks saamise perioodi. Inimeseks saamise protsess on psüühika, s.t mõistuse ja vaimu kujunemise ja muutumise protsess, mis on võimalik ainult erilises, inimlikus arengukeskkonnas.

Stuudios on näitleja ja lavastaja Peeter Volkonski. On tuntud need kaks vene põhiküsimust: kes on süüdi ja mida teha? Esimesele küsimusele on Venemaal vastus leitud – kes on süüdi – teised... Aga mida teha? Sellele küsimusele vastust kahjuks veel ei ole, aga kindel on see, et süüdi on teised.

Kangelase müüt on aegade algusest olnud inimsuse saatja. Müütides ja muinasjuttudes on kangelase eesmärk leida aare tema erinevates vormides – olgu selleks siis materiaalne varandus, printsessi armastus, eriline sõrmus, kuldmuna, elueliksiir vms.

Missast teoloogi ja muusikateadlase vaatepunktist. Kõnelevad preester, teoloog ja tõlkija Vello Salo ning muusikateadlane Toomas Siitan.

Inimene küsib teatud eksistentsiaalse pinge või ahastusega – mida peaks tegema, et olla õnnelik? Inimene aimab, et on midagi, mis tema sisemist ebakõla leevendab ja aitab teda välja eksistentsiaalsest ummikseisust. Kreeklastest, elukogemusest ja tarkusest. Mis on Aristotelese arvates ülim õnn?

Milline on lõunaeesti paigavaim? Kuidas see on mõjutanud kohalikke loojaid? Kuidas iga keelkonnaga kaasneb omamoodi meelkond? Miks just Võru- ja Setumaalt on võrsunud kõige pöörasemad kunstnikud? Marju käib mõttes ka oma lapsepõlve radadel. Loeng on salvestatud KUMUs näitusel "Talomuro ilmaruum. Lõunaeesti loojad"

Kuidas ja miks inimesed reisivad? Põgenedes vabasse maailma - pealesunnitud rahvaste liikumised. Suhtlus üle riigipiiride. Reisikirjandus ja vaimu vaba lend.

Eelmisel aastal tähistasime Poola ulmekirjaniku Stanisław Lemi´i 100. sünniaastapäeva. Mis on maailma ühe populaarsema ulmekirjaniku loomingus olnud üle aegade kestva väärtusega? Tal on eriline pilk ja lähenemine: kuidas ta vaatleb inimkonda tema piiratuses ja võimalustes.

Kuidas lugeda hiina maastikumaali? Vaatlusi maailmale hiinlase vaatepunktist. Miks näiteks sõnal "mage" on hiina kultuuris teistsugune tähendus, kui me eestlastena oskaksime arvata. Kuidas lugeda pilti?

Tänapäeva maailmast, aususest ja tõest. Janust armastuse järele. Kas maailm on tervik või kildudeks purunenud? Kuidas saame haavad lapitud ja paremateks inimesteks?

28. veebruaril möödub maailmakuulsa semiootiku Juri Lotmani sünnist sada aastat. Läbi veebruari pakub Vikerraadio Lotmani mõttepärleid ja kuulajateni jõuab uus kolmeosaline "Ööülikooli" sari "Lotman – suur tundmatu". Seekord on eetris 3. saade: operaatori, stsenaristi ja režissööri Elen Lotmani loeng "Dialoogid deeduga".

28. veebruaril möödub maailmakuulsa semiootiku Juri Lotmani sünnist sada aastat. Läbi veebruari pakub Vikerraadio Lotmani mõttepärleid ja kuulajateni jõuab uus kolmeosaline "Ööülikooli" sari "Lotman – suur tundmatu". Sel laupäeval on eetris 2. saade.

28. veebruaril möödub maailmakuulsa semiootiku Juri Lotmani sünnist sada aastat. Läbi veebruari pakub Vikerraadio Lotmani mõttepärleid ja kuulajateni jõuab uus kolmeosaline "Ööülikooli" sari "Lotman – suur tundmatu".

Luuletaja ja tõlkija Doris Kareva: "Mulle tundub, et meis on väga sügav teadmine maailma toimimisest, aga me ise ei ulatu selleni. Aga see ometi juhib meie valikuid, meie liikumisi".

Seda, et inimesed seisavad mere ääres ja vaatavad mere poole ja kuulavad lainete müha, seda näeme sageli. Harva kohtab aga seda, et inimesed kuulavad tuule jutustusi. Tuulest kõneleb ja tuult kuulab Fred Jüssi.

Paul-Eerik Rummo: "On luuletajaid, mõtlejaid, rääkimata rahva juhtidest, teatud ajaloo järkudel poliitikutest, kes jutlustavad vabadusest. Filosoofid, kes põhjendavad vabaduse tähendust või vajadust. Ja luuletajaid, kes kirjutavad vabadust ülistavaid luuletusi. See kõik on väga tore ja väga vajalik, aga on olemas inimesi, kes kehastavad vabadust. Alliksaar on hea näide sellest."

Kõige kurikuulsama Vene tsaari elu ja valitsemine. Ivan Julma pärandi mõju Venemaale ja Baltimaadele. Isiksus võimuprismas - ajaloolise suurkuju peegeldus mõtteloos.

Meie elu kõige intensiivsemad olekud on seotud armastusega. Ülim eufooria, ülim meeleheide, ülim iha, ülim viha. Hea armastus teeb meid endast paremaks inimeseks, halvaks läinud armastus aga lõhub meie isiksuse vundamendini maha.

Ülevaatlik rännak erinenevate rahvaste muusikasse. Kuidas muusika tekib, miks meil on muusikat vaja?