Ööülikool

Püha Johannese kooli direktor Liivika Simmul ning näitleja ja lavastaja Lembit Peterson "Vaikus ja vaimsus".Vaikust võib ka kõige tihedamas argipäevas otsida lakkamatult, igas hetkes. Selle leidmine on siis nagu sõõm värsket õhku, milles hakkad hingama mitte kopsudega, vaid üleni. Või nagu jõudmine puhta vee kaevule, mis mitte ainult ei kustuta janu, vaid ka peseb puhtaks. Kuidas siis mitte otsida...

Kasvatusteadlane Airi Liimets kõneleb filosoofia ja muusika suhtest inimese igapäevase eluga. Alustades 20. sajandi saksa mõtleja Martin Heideggeri arendatud häälestuse ja südametunnistuse mõistetest jõuame vaikuse ja muusika tähenduseni inimese eneseloomise teekonnal. Mõtiskleme ka selle üle, kas on olemas filosoofilist muusikat ja kuidas seda ära tunda. Loeng salvestati kohtumisel Beethoveni Sõp...

„Millest ma tegelikult unistan? Ma unistan sellest, et inimkond on võimeline rohkemaks. Teine variant on öelda, et ongi kõik. Me ei suudagi enam eriti rohkemat, me olemegi oma tippu jõudnud. Siit üle jääb ainult allakäik. Ma unistan, et see nii ei ole, aga see on tõesti unistus.“ Saate toimetaja on Jaan Tootsen. Kuulake 2. detsembril kell 22.10.

Tänapäeval pole inimest, kes ei oleks moel või teisel kokku puutunud globaalsete keskkonnamuutustega, mille ilmingud ulatuvad äärmuslikest ilmastikunähtustest ja kliimamuutustest kuni rahvasterändeni. Üha tõsisemaks muutuvate keskkonnaprobleemidega tõtt vaatamine ja nende lahendamine ei ole ainult loodusteadlaste pärusmaa – teiste seas on ka humanitaaridel siin oma töö ära teha.

Maakeral polevat kultuuri, kus ei tuntaks lugusid. Oskus luua ja mõista narratiive on seega inimese aju universaalne omadus. Psühholooge ja neuroteadlasi on üha enam huvitama hakanud, kuidas aju selle ülesandega hakkama saab. Loeng annab lühikese ülevaate sellest huvist sündinud teadmistest ja teooriatest. Täpsemalt tuleb juttu, mis toimub lugude kogemisel ajus, miks me lugusid oma ellu soovime, n...

Mikk Sarv - Ristirahva tuulekaared

Koguja raamat on üks Vana Testamendi tarkuseraamatutest. Kes oli Koguja raamatu autor või autorid, on siiani ebaselge, kuid tegemist on ühe mõjukaima baastekstiga kultuuriloos. Jaan Kaplinski tõlkis koostöös Vello Saloga Koguja raamatu uuesti eesti keelde. Miks on ikka ja jälle vaja vanu tekste uuesti tõlkida? Mida kõnelevad need vanad tekstid kaasaja inimesele? Kui see kedagi kõditab, siis võib m...

Apokalüpsis on müütiline nägemus, mis antakse ilmutusena. Nägemuse keskmes on kujutlus maailma lõpust ja selle aktsepteerimine on seni eeldanud uskumuse omaksvõttu. Tänapäeval on aga ilmalõpu tähendus muutunud: sellest on saanud vääramatu jõuga liginev hüperobjekt, mille põhjustajaks on inimesed ise. Hüperobjekti nimi on üleilmne soojenemine ja ehkki seda võib kas jaatada või eitada, ei muuda usk...

Inimene bioloogilise olendina on imeliselt hästi kokkuhäälestatud süsteem. Biokeemiline infovahetus kui täiuslik kellavärk. Millest on saanud alguse elu? Suured küsimused, aga kuidas leida vastuseid? Toimetaja Jaan Tootsen. Kuulake 21. oktoobril kell 22.10.

Filmimees Andres Maimik mõtiskleb selle üle, kuidas filmitegemine võib olla üks elu mõtestamise vahendeid. Vaatlusi maailmale filmitegija pilgu läbi. Suured küsimused, olulised taipamise ja mängu ilu. Toimetab Jaan Tootsen. Kuulake 14. oktoobril kell 22.10.

Kosmopoliit Jüri Reinvere on elanud erinevates maades, kulgenud erinevates kultuurides. Mitmekülgse loovinimesena põimib ta mängleva kergusega kokku erinevate aegade mõttelugu. Millises maailmas me elame? Mis meist saab? Toimetaja on Jaan Tootsen. Kuulake 7. oktoobril kell 22.10.

7. augustil saanuks Veljo Tormis 87-aastaseks, paraku on meile meelespidamiseks nüüdsest vaid ta sünniaastapäev.

Meediaspetsialist Raul Rebane, kes kuulub pigem kusagile tornide rägastikku, linnadžunglisse, kõneleb esmapilgul ootamatul teemal "Maaelu mainest". Kohe aga selgub, et Rauli näol on tegemist läbi ja lõhki maapoisiga ning mõtteid maaelust on ta juba pikemalt endaga kaasas kandnud. Kuulame huviga meest, kes on õppinud ainult eliitkoolides. Ühesõnaga: maakoolides. Toimetaja on Lisete Velt.

Naine seksuaalteemalistes regilauludes. Eesti vallasemade hääl 18. ja 19. sajandi kohtuasjades. Miks tasub oletada emajärgse ühiskonna olemasolu mineviku-Eestis? Naise varasemaid õigusi ja vabadusi kompenseeriv folkloor. Keskseks huviobjektiks on eesti talunaine ja tema maailm. Ehalkäimise kirjeldusi. August Wilhelm Hupeli talurahva seksuaalelu kirjeldusi.

Mathura "Kui ma ütleksin "armastus"..."

Väljendit "nõukogude naine" kasutatakse tänapäeval pigem iroonilises võtmes. See seostub traktoristide ja meisterlüpsjate, kitlite ja defitsiidiga – ning ebanaiselikkusega. Loengus vaadeldakse, missuguseid kujutisi kaasaegsest või pisut varasemast naisest pakub nõukogude eesti kirjandus. 1960. aastate sõjaromaanides ning 1970. aastate olmeromaanides joonistub välja õieti hoopis erinev naisekuju: t...

2008. aastal komistati Saaremaal Salmel leiu otsa, mis paneb meid küsima, kas 8. sajandil siia sattunud viikingid olid diplomaatilised külalised või hoopis rüüstajad? Mis oli tolles ajas meie esivanemate roll suures põhjala kultuuriruumis? Arheoloogid Indrek Jets ja Ragnar Saage avavad seda maailmapilti Salme leidude, kommete ja rahvasterände vaatevinklist otse viikingilaevalt „Turm“ Salme sadamas...

Ründo Mülts on ajaloolane ja Järvamaa muuseumi teadusjuht. Tema juba 13-aastaselt rajatud Päinurme koduloomuuseumi motoks on: „Kodus loodud pärimus – kas vaikiv varakamber või elav kultuuripärand?” Ründo (sündinud septembris 1991) on sama vana kui taasiseseisvunud Eesti. Toimetaja Riina Roose.

Matemaatik-informaatik Leo Võhandu "Tuleviku inimene" ja kunstnik Peeter Laurits "Intuitsiooni kokpit" (2016).

Õnnetu saatusega luuletaja Marie Heiberg karjatas kord: "Minge ära, kuradid! Ma tahan üksinda olla, et tühjendada musta, kibedat elukarikat toredalt ja põhjani…" Tunne, et oleme langenud vaimsesse auku ega suuda end seinu mööda päevavalgusesse vedada, võib olla tuttav ühel või teisel eluetapil paljudele. Võime kutsuda seda Risti Johannese sõnadega "hinge pimedaks ööks" või Carl Gustav Jungi kujund...

Jüri Kotšinev on mees, kellel elav ajalugu käib läbi geenide. Olles igapäevaelus ümbritsetud soome-ugri vaimust on ta samaaegselt oma juurtega sügaval Vene tsaaririigi militaararistokraatias. Käesoleval aastal möödub Vene revolutsiooni traagilistest sündmustest 100 aastat. Oma esinemistes tõmbab Jüri Kotšinev paralleele 1917. aasta ja praeguse aja vahel. Kuulake 15. juulil kell 22.10.

Ülo Vooglaid "Pealisülesanne"

Eestlased pidavat olema üks kõige ateistlikum rahvas Euroopas. Vaid 28% eestlastest usub Jumala olemasolu. Oma 25-aastase ülikooli loodusteaduste õppejõu kogemuse põhjal julgeb Tiit Lukki väita, et selline tulemus on saadud suuresti tänu „koolitarkusele“. Kõik ei ole nii lihtne kui esmapilgul paistab: kas on või ei ole - selles pole küsimus. Toimetaja on Jaan Tootsen. Kuulake 1. juulil kell 22.10.

Kas ma surma usun? Mitu kõõlust nyyd kahtleb, mitu vereliple poolt või vastu? Kunas lepivad? Mida teevad otsuseks siis? Kuidas saaksin teada? Kesse saab teada? Mis on «mina» neist rohkem, milles vähem? (Uku Masing) Vestlevad Tuuli Pruul, Mihail Lustin ja Karl Tipp. Saade on salvestatud Eesti Muusika Päevade raames kolmandat korda toimunud noortefestivalil mini-EMP. Toimetaja on Lisete Velt. Kuulak...

Kuigi Fred Jüssi on oma elust väga palju aega veetnud looduses, asub ta enda kodu linnas. Linnapoiss, kes on ammutanud oma teadmisi looduses rännates. Ilmselt oskab erilise tähelepanuga märgata loodust see, kellel on kogemus ka teistlaadse taustsüsteemiga - olgu selleks siinkohal siis linnakeskkond. Selles saates vaatleb loodusemees pisut rohkem just nö tehiskeskkonna ja looduse seoseid. Ööülikool...