Kukkuv õun

Jääkiht, tõsi, paksenebki, aga seda ilmselt seetõttu, et Lõunameri soojeneb ja lõunapoolusele sajabki rohkem lund. Ilmselt sukeldub samas ka rohkem liustikujääd merre. Soome Antarktika uurimisjaamal on vanust 30 aastat. Viimased 9. aastat on Soome meteoroloogiainstituudi lõunapooluse uurimisjaama logistikat korraldanud füüsikdoktor Priit Tisler. Saates ta räägibki, kuidas Antarktika uurimise prakt...

Nüüd, kus näib, et koroonapandeemia leebumas, on hetkeseis siiski selline, et Eesti haiglates on koroonanakkusega paarsada inimest. Kui sarnane on 2020 alguse saanud pandeemia 1918. aastal alanud nn Hispaania gripi pandeemiaga ja mis osas need erinevad? Miks ja kui palju on see esialgne viirus tänaseks mutuunud? Mis saab edasi: kas sellised loomadelt inimestele hüppavad haigused jäävadki meid küla...

Esimesel aprillil avas Jaan Habicht, mikrobioloog ja ettevõtja, Peedul šokolaadilabori. Kakaopuuvilju, mis on muide marjad, on söödud tuhandeid aastaid. Tuleb välja, et kakaopuuliikegi on tuhandeid ja need puud on vanemad, kui mõnedki mäed Maal. Kui kakaosse ja XIX sajandi keskpaigas leiutaud šokolaadi aga teadulikumalt suhtuda, siis avaneb sootuks uute võimaluste maailm: kakaos olevad rasvad on k...

22. märtsil avaldas Future of Life Institute pöördumise, millega soovitatakse pauslie panna võimaste tehisintellektide arendamine, kuniks pole selge, mis on selliste arendamise tagajärjeks. Tänaseks on see pöördumine kogunud üle 20 000 allkirja. Vahepealne suurem arv – üle 60. tuhande allkirja – tulenes sellest, et sedavõrd suurt allkirjade voogu polnud instituut harjunud töötlema. Saates on külas...

Tartu Ülikooli rektoriks kandideeriv andmeteaduse professor Jaak Vilo oli üllatunud vaid selle üle, kui loomutruuks osutus eelmise aasta detsembris üllitatud tehisintellekt. Selle tulekus tal kahtlusi polnud. Arutame selle üle, milliseid küsimusi, probleeme ja võimalusi pakub see tohutu hüpe infotehnoloogias. Kas peaks seda pelgama või kasutama õppima? Tuleb välja, et Moore'i seadus – kuidas...

Tööturg on muutunud ja täna ei tea keegi väga täpselt seda, millised saavad olema töökohad ja nõudmised neile viie ja kümne aasta pärast. Robotid kirjutavad ja räägivad üsna edukalt – ütleme nii, nad teevad ära teksti ja kõneloome rutiinse töö. Samas toimetavad nad vigu tehes, mis tähendab, et meil on vaja inimesi, kes aru saavad, mida need teevad. Kas on nii, et kui pole piisavalt insenere ja kee...

Päikesevõidusõitude ajalugu maailmas algas 1987. aastal ja Eestis alustati sellega aastal 2020. Solaride on ettevõtmine, mitte ettevõte nagu selle tegevjuht Kristel Leif korduvalt rõhutab, mis valdavalt põhineb suure hulga huviliste vabatahtlikul tööl. Tänaseks on Solaridest läbi käinud üle 300 inimese ning praegu osaleb selle töös 70 inimest, kellest noorim on 15-aastane ja vanim üle 70. Päikeses...

Postimehe fondi toel tehti valmis Metsa Alternatiivne Hindamine. Selle aluseks olid samuti ametlikud andmed riiklikest registritest. Tulemus jahmatav: 2021. aasta lõpuks on Eesti metsatagavara 100 miljonit väiksem kui näitab riigi ametlik statistika. Seda tehakse SMI ehk statistilise metsainventuuri meetodi alusel. Kuidas saavad tekkida siis sellised erinevused? Näib, et peamiseks põhjuseks on eel...

"Kukkuva õuna" saates on külas riigi teaduspreemia saaja Tartu Ülikooli loomaökoloogia kaasprofessor Tuul Sepp. Juttu tuleb sellest, kuidas eluslooduses, nii lihtne kui see ka ei tundu, ongi kõik kõigega seotud. Kõneleme sellest, kas evolutsioon puudutab ainult bioloogilisi süsteeme või ka ideid ja masinaid. Kas evolutsiooni osaks on ka meie tehnoloogiad ja masinad nagu seda on ka näitek...

Teaduse elutööpreemia saanud Asta Õim võitles 1992. aastal julgelt maffiaga, et säilitada Eesti keele instituuti ja selle tegevust. See on väheteada lugu, aga Asta räägib selle ära. Kust tuleb keel ja kui sarnased ja erinevad on keeled? Kuidas peaks õpetama lastele keelt ja mis juhtub siis, kui vanematel pole peres ühist keelt, mida piisavalt osataks, aga ometi suheldakse lapsega just selles keele...

Kuidas sai võimalikuks, et kõnerobot nii inimpäraselt vestelda suudab ja seda ka nii Eesti, Võro kui Seto keelteski? Miks läheb kõnerobot vahel siiski ropuks ja kurjaks kätte? Kas kõnerobot oskab ka malet mängida? Kas singulaarsus võib jõuda meieni mitte robotite antud käskude kaudu, vaid vastupidi: meeldiva sõltuvuse kaudu? Ja mida teha koolis: kas keelata vestlusrobotid või vastupidi – õpetada n...

Tallinna Tehnikaülikooli professorid: «Kasutage tehisintellekti oma koolitööde tegemisel palju jaksate, ainult...» ...ainult peate ise teadma, milliseid viiteid see vestlusrobot kasutab. Kasutaja vastutab - robot ei vastuta. Suhtlev tehisintellekt on suur revolutsioon, mis jääb ajaloos meelde ehk rohkemgi kui koroonapandeemia. Kas aga tehisintellekti peab kartma või peab kartma ikkagi inimest, kes...

Tõlkimine, kirjutamine, autojuhtimine, haiguste diagnoosimine, rakettide sihtimine, kohtumõistmine ja kohtualuse kaitsmine – pole valdkonda, kuhu inimesed poleks tehisintellekti, tegelikult masinõppe algoritme, rakendanud. Isegi see on välja arvutatud, millal saabub singulaarus - hetk, kui masinmõistus ületab inimese oma. Mida sellest arvata ja mida me selle kohta teame? Selle üle arutavad Postime...

Üsna pikalt on Eesti valitsused vaielnud keskkonnaorganisatsioonidega, millised on kõnelenud vajadusest muuta majandust rohelisemaks ja süsinikuneutraalsemaks. Vastuväiteks on olnud, et seda ei saa teha ju ometi ühepoolselt, sest nii me kaotaksime väga palju võimalusi. Täna on Euroopa liidu 20-l riigil oma kliimaseadused. Nende jaoks tähendab see muu hulgas ka seda, et ka kliimat ohustavaid kaupu...

Eesti teadlaskond on saanud märkmisväärse rahasüsti Euroopast, et aidata veelgi paremaid jalgu alla siinsele sünteetilisele bioloogiale. Kuidas pärmide ümberõpetamisega toota liha ja piimaavalke? Milliseid materjale saab veel valmistada ümber kujundatud bakterite, pärmide ja vetikate abil? Saate ka teada, kuidas kunstlikult loodud õllepärm parimad degustaatorid ära tüssas – heas mõttes! Ja kõige l...

Teeme juttu merealade võõrliikidest, kes tulevad Läänemerre nii laevade kui vesiviljelusega. Neid on siin üksjagu ja muu loodus kohaneb nendega pika vinnaga. Näiteks ümarmudilaid on alles viimastel aastatel õppinud mõned kalad toiduks kasutama. Inimene ka. Huvitav, kas mõni võõrliik on kunagi mõne kohaliku liigi ka välja suretanud? Ja huvitav, kui paks on kõige paksem elusolendite kiht, mis laevap...

Elundidoonorlus on teada ja tuntud asi. Samuti saab annetada oma keha surmajärgselt teadulike uurimuste jaks. Aga kas oleks vajadust ka selle järele, et annetada oma käitumist puudutav andmekogum, selleks, et käitumispühholoogid saaksid inimestest parema pildi? Kuidas inimesed üldse stressiga toime tulevad või siis ei tule ja kuidas on meid mõjutanud möödnuva aasta kobarkriisid. Sellest räägib Tar...

Eesti meditsiini ees on nüüd kaks tõsist ülesannet: kuidas toime tulla suurõnnetustega ja kuidas toime tulla sõja ajal. Need ei ole üks ja sama asi. Suurõnnetuse puhul on haiglad terved, aga arstide koormus suur. Sõja korral pommitatakse haiglad väga suure tõenäosusega maatasa ja arstide koormus on täiesti ennustamatu. Räägime ka sellest, mille poolest sõjaväljakirurgia erineb sellest, mis turvali...

Ilma ennustamine ja ka kliima ennustamine õnnestub aina täpsemalt: sajad tehiskaaslased ja tuhanded ilmajaamad üle maailma võimaldavad aina täpsemalt kindlaks määrata ilmaprotsesside hetkeseisu. Tänapäeval ulatuvad ilma mõjutavad asjaolud kuni 50 km kõrgusele. Füüsikaseadusi kasutades aga saamegi ilma ennustada üsna pikalt ette aga kahjuks mitte liiga pikalt. Vähemalt ei õnnestu see meie laiuskraa...

Miks päästa väheräägitavaid ja kaduvaid keeli? Mida me tegelikult teada saame, kui meil on olemas teadmine selle kohta, kuidas näeb välja ja kostub mõnel kaugel maal räägitav keel, mille rääkijaid vaid kümneid? Tuleb välja, et ühtpidi on selliste keelte rääkijate hulgas, kelle kuuldes ei saagi väga udu ajada, olla lihtsam, aga teistpidi ka keerulisem: sest me enda keeleruum sallib ebamäärasust roh...

Ukraina sõda on kasutusse toonud kuhjaga droonidel põhinevat sõjapidamise lahendusi. Tapjadroonid, luuredroonid, peibutusdrooni ja palju muudki. Tuleb välja, et ka üsna suurte droonide parv ajab õhutõrje lootusetult segadusse: radar ei näita üldse, kuhu täpselt tulistada, et nuhtlusest lahti saada. Tuhandete kilomeetrite kaugusele lendavad nüüdisdroonid lendavad täielikus sidevaikuses ja suudavad...

Erinenevate e-sigarettide ja elektrilised tubakatoodete turg maailmas on kasvanud suuremaks neist, mida tuleb leegiga süüdata. E-nikotiin pidavat aitama loobuda suitsetamisest. Kas tõesti? Millisest suitsetamisest loobuvad 7-10 aastased lapsed? Eesti koolides on prügikastid täis tarbitud e-nikotiinist üle jäävat prahti. Muide - ühe e-tubaka annuse nikotiinikogus on sama, mis pakil sigarettidel. La...

Ja õhust saabki elektrivooluga kuldaväärt kraami! Retsept on lihtne: sulataud soola ja veidi voolu ja näpuotsaga veel üht-teist ja õhus olevast süsihappegaasits saab valmistada vähemalt nelja sorti nano-osakesi. Kõik see puha kullahinnaga ja igal neist osakesetüüpidest eri omadused Esiteks muidugi on see hea võimalus atmosfääris süsinikuhulka vähendada. Näiteks parema Maa kliima saavutamiseks. Mid...

Kas Nobeli füüsika-auhinna saaja koostöö Hiina riigiga on ohtlik? Tõepoolest teeb Austria füüsik Anton Zeilinger, selle aasta Nobeli füüsikapreemia laureaat, koostööd Hiinaga kvanttehnoloogia vallas. See puudutab pealtkuulamiskindlat sidet. Veinidi kõhedusttekitav. Mida aga selles arvata? Uurime ka, et milline on masinõppe ja kosmosetehnoloogia seos ja kuidas saab toime tulla aina kasvava kosmosep...

Kas teie teate kuidas toimib pank? Paljud arvavad, et teavad, aga kuidas lood tegelikult on? Just nende põhiteadmiste avastamise eest ongi antud 2022. aasta Nobeli majandusauhind, mille said Ben Bernanke, Douglas Diamond ja Philip Dybvig. Nemad küll ei näidanud ära seda, kust tuleb tolm, küll aga selle, kuhu võib kaduda raha – ja nimelt võib raha haihtuda koos usaldusega. Just usaldus on see, mill...