Ööülikool

Eetrisse jõuab pianisti ja muusikapedagoogi Arbo Valdma loeng "Klaveriusus askeldamine".

Ajaloolane ja suursaadik Margus Laidre "Kas sõdadeta tulevik on võimalik?"

Sotsiaalteadlane Ülo Vooglaid kõneleb, millest küll sõltub see, mis paneb inimesi rõõmustama ja ka muretsema ja kurvastama. "Mis meid innustab ja vaimustab, mis ülendab ja tiivustab ning mis muserdab ja köndistab, pole, kahjuks, kaugeltki teada...," lausus Vooglaid.

Vanadus on inimese elukaare lahutamatu osa, nagu ka lapsepõlv, noorus ja täisiga. Vanadust ei tohi maha salata ega tühistada, vaid tuleb (nagu kõiki teisigi eluperioode) täiega läbi elada koos selle heade ja halbade külgedega.

Fred Jüssi on mees looduse ja kultuuri ristteelt. Ühtviisi olulised on talle olnud nii linnulaul kui inimeste loodud muusika.

Oleme harjunud pidama Euroopa klassikalist muusikat väga vanaks, aga pöörame pilgud hommikumaale... India muusikakultuur on palju-palju vanem. Kas ka lihtsam? Oo, kindlasti mitte, aga üksjagu teistsugusem küll.

Kunstiteadlane Gregor Taul kõneleb metsavahi vabakasvatusest.

"Nägemus inimesest kui mängivast ehk arenema arenevast olendist. Mängiva inimese jaoks saab maailmast mänguruum selle sõna laiendatud tähenduses. Sellest rakursist vaatan otsa ka linnaruumile ja küsin, mis linnaruum mänguruumina olla saaks," tutvustas filosoof Eik Hermann saadet.

Kuidas kujundada maailm, kus väikesel inimesel on mõnus elada? Mis on rõõmu, rahu ja loovuse allikas?

Viljandi pärimusmuusika festivalil on "Ööülikooli" vestlusringis Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivi vanemteadur Taive Särg ja Eesti Autorite Ühingu tegevjuht Mati Kaalep.

Kuuenda väljasuremislaine aegu on paljudest liikidest, kelle ökoloogiline olemus seisneb massilisuses, alles jäänud vaid museaalid: arvukuse kahanedes võivad nad küll liigina edasi elada, loomaaedades või pisikestes asurkondades, aga senist funktsiooni ökosüsteemis nad enam täita ei suuda.

Rainer Sarnet on üks omanäolisema käekirjaga Eesti filmiloojaid. Mida aasta edasi, seda rohkem kannab tema filmide vägev visuaal ajatut sõnumit.

Merest ja maailmameredel seilavatest inimestest kõneleb ettevõtja ja maailmarändur Tiit Pruuli. Laulab ja tekste loeb näitleja Helena Lotman. Ehk tänases saates on isa ja tütar – Tiit ja Helena.

Teater kui tunnetuse tee. Kas teatrit, mis on illusiooni loomine (mõnes ja mis mõttes?), saab käsitleda ka tõe tunnetuse vahendina? Ja kui, siis kuidas? Kui palju on mängus tõde ja kas tõde on mänguline? Kuidas mina tajun teatri ja elu loomingulist suhet (kuidas nad on suhtetoimes)?

Unenäod on otsekui teine ilm, milles me magades rändame. Mõnikord on unenäod nii vaimustavad, teinekord aga tekitavad ängi… Kolmandal aga näeme end käituvat viisil, mida me ilmsi mitte kunagi ei teeks…

Mida keelega teha saab ja tohib? Missugune on oma keel, kuidas teda armastada ja mitte karta? Kuidas keelelisi eripärasid kirjanduses kasutada? Aga kuidas neid tõlkida?

Muster, kiri, ornament on märk, mille kaudu midagi teada antakse ja ära tuntakse. Mustrite loomine võimaldab genereerida ning talletada kõrgemaid energiaid, luua kosmilist korda ja harmooniat.

Kuidas on raamatu tähtsus ja tähendus muutunud viimastel aastatel? Kas Gutenbergi ajastu hakkab otsa saama?

"Suur osa kristlikust teoloogiast on meeste jutt teistele meestele," teab teoloog ja Tartu Ülikooli usuteaduskonna juhataja Roland Karo. Täna parandame selle vea ja räägime vägevatest naistest religiooniloos.

Loovus on isiksuseomadus, mis avaldub erinevates valdkondades. See tähendab, et kõike saab teha loovalt, uuenduslikult ja isikupäraselt.

Nagu majad, nii räägivad ka põõsad ja puud linna kujunemisloost, olles osa ajaloolisest ruumilisest keskkonnast.

Piret Saluri ja Tiiu Relve räägivad sellest, kuidas nad tõlkimise juurde jõudsid, ning raamatutest, millel on nende elus eriline tähendus.