Ööülikool

Mida teha, kui on keha? Kaasaegne maailm kardab surma, kardab vananemist. Kas uus tehnoloogia saab meile tuua hingerahu, kindlustada igavese elu või on vaja leida meelerahu allikaid kusagilt mujalt? Spordibioloog Kristjan Port "Igavese elu võimalikkusest". Toimetaja on Erle Loonurm.

Ööülikooli unenägu Sõmerpalu mõisas: Maria Peterson, Eva Eensaar, Marion Selgall, Jaak Johanson, Jan Rahman jt. (2005).

Kuidas saab iga inimene, grupp või kogu rahvas mõjutada seda, mida, kuidas ja mille otsustatakse? Millised on demokraatlikud ühiskonnas levinud võtted, meetodid ja reeglistikud? Miks on demokraatia põhimõtted muutumas?

"Öeldakse, et armastus on pime. Vale puha. Pime on vaid püüe teda kirjeldada. Armastus on hele elevant."

Luuletaja, proosakirjanik ja esseist Viivi Luik loeb Artur Alliksaare ja Paul-Eerik Rummo luulet ja mõtiskleb selle üle, mis on luuletaja tähendus oma kaasajas. Mis on aegade ülene? Saate toimetaja on Jaan Tootsen.

Muusiku, modelli ja hauakaevaja Kalev Rajangu loeng "Filtriga või filtrita - selles on küsimus".Didaktilise partnerluse dünaamika ja metafüüsika. Saate toimetaja on Jaan Tootsen.

Mis on teadvus? Kust tulevad mõtted? - need on endiselt vastuseta küsimused meie kaasaegsele teadusele. Aju on suur saladus, mida aegamööda tundma õpime. Kõneleb neurobioloog ja akadeemik Mart Saarma.

Helilooja Lepo Sumera oli üks ööülikooli esimesi õppejõude. Oma 2000. aastal salvestatud loengus viib ta meid meeliavardavasse helimaailma. Pärast kuulamist ei ole miski enam endine. Ma kuulen maailma hääli.

"Ööülikooli" 20. sünnipäeva puhul kordame esimest "Ööülikooli" saadet. Kas 20 aasta jooksul on maailmas midagi muutunud? Kuula ära, saad teada! Eetris on kirjandusteadlase, semiootiku ja poliitiku Mihhail Lotmani loeng "Humanitaaria humanismi kriisi ajal". (2000)

Milline ühisosa võiks olla kirjandusel ja kohtumõistmisel? Kas kirjandus võiks aidata meil küpsemaid väärtusotsuseid langetada ja ka kohtus toimuvat paremini mõista? Kõneleb Viru maakohtunik Heili Sepp. Saate toimetaja on Jaan Tootsen.

Tõelised vaimuviljad sünnivad vaikuses ja rahus. Miks on hea tõmbuda eemale ilmakärast. Japanoloog Alari Alliku ja kunstnik Peeter Lauritsa loeng "Eraklusest" (2012).

Kirjanik Paul-Eerik Rummo kõneleb luuletaja, näitekirjaniku ja tõlkija Artur Alliksaare elust ja loomingust.

Kas on kerge olla naine? Aga nõukogude naine? Kirjanduskriitiku ja tõlkija Johanna Rossi loeng "Naine nõukogude Eesti kirjanduses". (2017)

Sotsiaateadlane Ülo Vooglaid kõneleb inimestest, kes on teda mõjutanud.

Kirjanik Ülo Tuuliku 80. sünnipäeva puhul on taas eetris tema loeng "Eesti raha tähed - Paul Keres". Ülo Tuulik kõneleb Eesti suurmehest – malegeenius Paul Keresest.

Marit Ilison on ideedest lähtuv valdkondadeülene kunstnik ja disainer, kes igapäevaselt tegeleb kõige rohkem ruumi loomisega inimese ümber. Tema peamiseks huviks suhe keha ja ruumi vahel ning sel teemal jagabki ta oma tegemiste käigus kogunenud mõtteid.

Bioloog ja loodushäälte salvestaja Veljo Runnel on sedapuhku teejuhiks putukate maailma. Elu liigirikkuseks on ühtmoodi vaja nii suurt kui väikest.

Millised suured muutused tulevad? Kas ja kuidas kujundab inimene kliimat planeedil Maa. Kas meiesugustel ahvidel on lootust?

Mis on see iva, mis paneb ühe loo elama? Kuidas tunda ära hea lugu?

Inimestena oleme looduse osa. Loodus ei ümbritse meid, loodus sisaldab meid. Kuidas seda ilu mõista ja hoida. Bioloog Fred Jüssi 2016. aastal salvestatud loeng "Loodus tehiskeskonnas".

Mis on teadvus? See on üks põhiküsimusi. Kas tehisintellektil saab olla hing?

Maailmamuster. Kuidas oleme sattunud siia suure pildi sisse. Mis oli, mis tuleb?

Eesti Kunstiakadeemia emeriitdotsent Kaia Lehari loeng "Talve ülistuseks" (2003). Külmal ja pimedal ajal näha talve imet ja ilu. Lootust langevas lumes.