Kukkuv õun

Kui lapsed kasvavad üles lugudega, milles hundid on kurjad ja söövad lapsi ja vanaemasid, siis tulemuseks ongi see, et täiskasvanutena on neil raske mõista maailma tegelikku ülesehitust. Inimeste jaoks ju polegi ei kliimat ega ökosüsteemi olemas, kui me sellest midagi ei tea. Tegelikkuses on olemas hulgaliselt läbipõimunud suhteid. See kuidas lood mõjutavad meie arusaama maailmast ja kui olulisel...

8\.aprillil 2025 toimus Teaudste Akadeemia saalis Tallinnas kliimamuutustele pühendatud pealelõunakonverents. Küsimus kliimamuutusest on eluliselt oluline. Kliimamuutused on nurjatud: nii pagana palju seoseid on, mida peame arvestama, arvutama ja erineval moel silmas pidama, et neist päriselt aru saada. Ikka arvatakse, et tegemist on justkui usuküsimusega: kas inimene on siis või ei ole kliimamuut...

Selle aasta Vabariigi presidendi noore teadlase preemia saanu Tallinna Tehnikaülikooli teadur, Tuule Mall Parts kõneleb sellest, millisel moel on võimalik tehisaru kasutada muidu ülikeerukate hoone kütte- ja ventilatsiooniseadmete haldamiseks. Nii ongi ta üks nendest, kes on valmis ehitanud tehisarulise majahoidja – tegelase, mis kondab andurite rägastikus ning leiab sealt üles vigased või kummali...

Eesti huvikoolides saab muusikaharidust 18 000 last ja loodus ja täppisteadusi (LTT) haukab huvikoolidest vaid 1500 õpilast. Omavalitsuste jaoks on LTT huvikoolid ehk viimase järjekorra teema. On omavalitsusi, kus omavalitsuse toest ei jätku isegi poole töökoha palga maksmiseks – see on vaid 0,1% konkreetse omavalituse eelarvest. Inseneride ja oskustööliste taimelava on kastmata. Ometi annavad töö...

Loodus ja täppisteaduste (LTT) huviharidus on Eesti jaoks võtmetähtsusega tegevus. Saates kõneleb Ahhaa keskuse juht Andres Juur sellest, milline on Ahhaa roll selles huvihariduses. Kas Ahhaa võiks asutada ise kooli või huvikooli? Milline on üldse LTT huvihariduse olukord ja tulevik Eestis ja ka maailmas. Jõuame ka rääkida sellest, miks tehisaru kasutussevõtt on kaugel sellest, mida oli omaaegne t...

Ei, see nüüd polnud nii mõeldud, lugege edasi. Miks peaks õpetama, kui näiteks oleks olemas huvikoolid või -ringid, kus õpilased peaksid näiteks roboteid ehitades ja neile tehisaru liites hoopis teisel moel endale füüsikaseadusi või matemaatilisi seoseid selgeks tegema. Ja kui nad on seda korra juba teinud, siis võiks ju «päris koolis» selle eest ka hinnatud saada: sobilik tase on saavutatud. Juhe...

Eestis on loodud telesaade, milles võtavad mõõtu 4-6 klassi õpilased – see saade on Rakett Juunior. Mõõduvõtmise asemel näeme me tegelikult seal hoopis väga õpetlikku koostööd. Nii õpetlikku, et ilmselt oleks otstarbeks koguni kooliõpetajad vaatama kustuda, kuidas väga erinevad õpilased koostöös ülesandeid lahendavad. See on õpetlik ja seda võikski nimetada omalaadseks anatoomikumiks: näitaksid õp...

Inimesed töötavad ammuse ajaga võrreldes kummalistes kohtades, täidavad mitmekesi üht ametikohta ja võimalik, et hakkavad tulevikus ka robotid pidama ja neid siis koos enda õpetatud oskustega välja rentima. Juba on käes see aeg, kus tehisarulised lobarobotid müüvad oma inimestest peremeeste teenuseid. Platvormitööst ja muudestki uutest töövormidest on saanud reaalsus. Kas see mõjutab juba kinnisva...

Eesti teadusagentuur avaldas just oma ülevaate Eesti Teadus 2025. Selles on muu hulgas kirjas palju mõtlemapanevat. Kasvõi seegi, et me õpetame Eestis doktoreid, kellest enamus rändab oma kodumaale tagasi. Nad ei õpi ära ka eesti keelt ja sestap jääb me eelarvesse sügav auk. Ülevaate lugejale kargab ninna ka asjaolu, et Eestis on üllaavalt tagasihoidlik see, kui palju ettevõtted panustavad teadus-...

Eestis on alates selle aasta 1. jaanuarist käivitunud just nende teemadega tegelev taristu. Selle koondnimi ongi «TOIT». Taristu tähendab siinses seoses seda, et erinevaid uurimisvahendeid jagatakse ning selle pealt tehakse koostööd eks ikka eesmärgiga, et toit oleks tervislikum ja samas «jäägid», mida on korrektsem nimetada kõrvalsaadusteks, oleksid ka arukal moel kasutusse võetud. Sellest kõnele...

Oma käigust Singapuri teaduse ja haridusemaailma vaatama kõneleb Eesti teadusagentuuri vanemkonsultant Indrek Heinla. Tema sõnul on sealt palju mida õppida aga tuleb aru saada, et nende võime pikkadest arenguplaanidest kinni pidada on sootuks teine, kui siin Eestis. Ometi oleme me riikidena üsna sarnased. Kas on üldse olemas Eesti oma teaduse ja majanduse tee või me peame kopeerima ja kohanema maa...

Laulasmaal Arvo Pärdi keskuses sünnib midagi enneolematut terve maailma mõttes: esmakordselt on inimese eluajal loomisel tema loomingu ja mõjude digitaalne arhiiv, et looja ise – Arvo Pärt siis – saab seda kõike kommenteerida ja täiendada. See on nagu omaette ajalooline eksperiment, kus arhivaaridel ja muusikateadlastel on võimalikult täpne pilt nendest seisundeist, milles maestro on olnud, mille...

Jaanuaris 2025 möllama hakanud tule põhjuseks on pikk sademete periood ja sellele järgnenud kuiv aeg. Muutused Vaikes ookeanis ja selle kohal olevas õhustikus on siiski inimeste põhjustatud. Nii tuleohtlikku ja kuiva taimestikku ja sellises hulgas pole Los Angelese kandis ega terves USAs varem ette tulnud. Ja nii see põlema läkski. Mis ohud aga meid muutuvas kliimas veel ees ootavad ja kuidas sell...

Eesti Lennuakadeemia on võtnud drooniarenduse põhjalikumalt ette. Kuigi peetakse võimalikuks ka droone ise ehitama hakata ning droonipilootegi koolitada on peamiseks eesmärgiks droonijuhtimistarkvara ja põhimõtteid. Droonid tootmine on muutunud aina lihtsamaks aga see, kuidas neid lennutada, parves toimima panna ja õpetada drooniparvi keerukate olukordadega toime tulema. Sellest kõneleb Lennuakade...

Inimeste harjumused süüa liha on väga sügavalt. Võimalik, et sügavamal kui lapsepõlves. Silri Rosenvald räägib saates lahti need põhjused, miks peab mitteloomset toitu vormima lihalaadseks. Need põhjused on päris teaduslikud. Loomade kasvatamine toiduks on keskkonnale koormav, vähemalt mahus, kui suurelt on see täna ette võetud ja juttu tuleb ka komistuskividest, miks seda muutust – minna üle mitt...

Brüsselis toimus 18-22 novembrini Euroopa vesinikunädal. Seal arutati selle üle, millised on majanduslikud ja poliitilised eeldused peavad olema täidetud, et vesinikust võiks saada oluline energiakandja nii Euroopas kui maailmaski. Tuleb välja, et asjad pole kaugeltki roosilised. Lähemalt räägib sellest Metroserdi vesinikusuuna juht Priit Ilomets. Saate teises osas kõnelevad H2Electro tegevjuht He...

Mikroskoopidest on nüüdisajal saanud väga keerulised seadmed, mille hinnadki sadades tuhandetes või miljonites. Selliseid tulebki teadlaste vahel jagada ja üheskoos neid ülal pidada. Teadust saab teha nende asjadega, mida saab mõõta, vaadata ja võrrelda. Bioloogiliste objektide kuvamisest räägib Tartu Ülikooli professor ja Eesti Biokuvamistaristu juht Allen Kaasik. Maailm vajab uusi organisme – ra...

Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi teadusarvutuste keskuse juhataja IT arendusjuht Ivar Koppeli kureerida on ka ühisöös valminud superarvuti, Soomes Kajaanis paikneva hiiglasliku LUMI-nimelise masina, Eestipoolne asjaajamine. Superarvutit ise ehitama hakata on jõukohane vaid väga rikastele ja neist rikkamatele. Meie peame omi töid tegema arukalt ja koostöös. Ivar Koppel kõnelebki sellest, mid...

[](url)Materjaliteadlane Katriin Kristmann murrab oma pead sellega, kuidas kassikullast – rauddisulfiidist – päikesepaneel ehitada. See on tema doktoritöö teema. Ametis on ta aga Eesti Tudengisatelliidi sihtasutuse juhtimisega. Uued üliõpilaste tehiskaaslasedki plaanis aga käimas on omapärane võidujooks: kas enne tekkib meile lisanõudmisi nõudev kosmosseadus või jõuavad ehitatavad masinad enne vee...

Lennunduses nime teinud insener Margus Sammelsaar on tänaseks sügavamalt sukeldunud just kaitsetehnoloogiate loomisse. Ettevõtjana on aga paljudel puhkudel Eesti relvaseadus nagu müür ees. Nimelt tapvate masinate loomiseks peaks olema lube ei tea kui palju ja rahakott puuga seljas. Samas on meie enda vajadused just sellised, et selliseid masinavärke, mis vaenlastele tuule ja tule alla teevad, peak...

**"Me ei peaks majanduskriisist väljumisel liiga lödilt käituma"**, just nii ütlebki ettevõtja Veljo Konnimois, Radius Maching asutaja ja juht ning insenerihariduse eest heaseisja. See «lödi» ei tähenda siinkohal muud kui seda, et me rahavajaduses liiga odavate allhangetega nõusse ei jääks vaid võtaksime ette keerukamaid ja ambitsioonikamaid asju, mida toota. Nende järgi on vajadust! Saa...

Seapuhku on "Kukkuvas õunas" koos lood sellest, kuidas looduses ei osata arukalt käituda. Tartu Ülikooli zooloog Egle Tammeleht räägib sellest, kuidas loodus suudab paljut ka ise reguleerida ning loodusgiidid Liina Steinberg ja Bert Rähni kõnelevad sellest, kui palju on Eesti looduses vaadata ja ka raha eest vaadata. Meil tuleks müüa ikka elusat loodust ja see ka pärast müüki ellu jätta,...

Tartus gümnaasiumites ja Tartu Ülikoolis õpetav Joana Jõgela on õpetaja, kelle õpilased näevad paberõpikuid ja töövihikuid harva. Kõik puha digitaalne. Kuidas see võimalik on ja mida tuleb teha , et õpilaste teadushuvi tekkiks ja püsiks – sell kohta on Joana Jõegela nii mõndagi öelda. Saame saatest teada ka sellest, mida kujutab endast õpetajate karjäärimudel ja kui kaugele sellega jõutud on. Saat...

Oktoobri keskpaigas toimus Viljandis Eesti Inimgeneetika ühingu korraldatud kahepäevane eestikeelne geneetikakonverents. Nagu tavaks anti selgi korral välja ühingu elutööpreemia, mille said geneetik Tõnis Timmusk, kes on ka saates külas. Tema sihikindel töö on viinud meid lähemale raskete ajuhaiguste põhjuste ja võimalike ravivõtete leidmisele ning kümned doktorid ja magistrid on tänaseks ta labor...