Eesti lugu

Siberi eestlaste laulude kaudu saab selgemaks eestlaste külade asutamise lugu, käekäik läbi Siberis elatud aastate. Saates kõlavad laulud on valitud nendest küladest, kus eesti keelt veel sajandi vahetusel pruugiti.

Eesti Rahvaluule Arhiivis on talletatud teiste hulgas ka Eesti diasporaast kogutud pärimus. Esimesed Eesti asundustest kogutud käsikirjalised tekstid on pärit 1890. aastatest.

Eestlaste teadvusse jõudis Siber 18. sajandil. 19. sajandil saadeti eestlasi Siberisse sunnitööle ja sajandi teisel poolel rännati Siberisse välja paremat elu otsima.

Eestlaste teadvusse jõudsi Siber 18. sajandil. Esimese lainena viidi siit Siberisse Põhjasõja aegu sõjavangid. Siis algas massiline sunnitööle saatmine ja 19. sajandi teises pooles rännati Siberisse välja paremat elu otsima.

Pärast Kaukaasia ühendamist Tsaari-Venemaaga asusid peaaegu tühjaks jäänud maadele elama teised rahvad. Suur hulk eestlasi leidis endale kodu Abhaasia külades: Alam-Lindas ja Ülem-Lindas, Estonias, Salmes ja Sulevis. Tallinna Ülikooli etnoloog Aivar Jürgenson (pildil) räägib kolmandas saates Abhaasia eestlastest sellest, mis toimus Abhaasias 1992. aastal ja mida oli valida sõja jalgu jäänud eestla...

Pärast Kaukaasia ühendamist Tsaari-Venemaaga asusid peaaegu tühjaks jäänud maadele elama teised rahvad. Kaukaasia meelitas ka eestlasi. Suur hulk eestlasi leidis endale kodu Abhaasia külades: Alam-Lindas ja Ülem-Lindas, Estonias, Salmes ja Sulevis.

Pärast Kaukaasia ühendamist Tsaari-Venemaaga asusid peaaegu tühjaks jäänud maadele elama teised rahvad. Kaukaasia meelitas ka eestlasi. Suur hulk eestlasi leidis endale kodu Abhaasia külades: Alam-Lindas ja Ülem-Lindas, Estonias, Salmes ja Sulevis. Elu seati sisse ka teistes Kaukaasia külades ja linnadeski. Etnoloog Aivar Jürgenson (pildil) räägib Tsaari-Venemaa, Nõukogude Liidu ja Venemaa poliiti...

Luteriusuliste rahvaste kolooniate rajamise eestvõtjateks olid luterlikud pastorid. Kolooniate elu aitasid edendada ja seal mängisid suurt rolli ka kooliõpetajad. teiste probleemide hulgas, millega tegeleda tuli, olid ka viinakurat ja kullapalavik ja pruudiprobleem. Professor Aadu Must räägib saates, kuidas noor kooliõpetaja Jüri Veem Siberis hingede eest võitles ja viina küüsist päästa aitas.

Vene riik tegi välja-saadetute laiali-paigutamisel kuriteo raskusastme alusel selget vahet. "Lääne-Siberisse saadeti karistust kandma kergemad kurjategijad ja Ida-Siberisse tähtsamad," kirjutab professor Aadu Must oma raamatus "Siber ja Eesti".

"Eestlaste teadvusesse jõudis Siber 18. sajandil", räägib Tartu Ülikooli professor Aadu Must (pildil). Esimese lainena viidi Eestis alalt Siberisse Põhjasõja ajal sõjavangid. Siis algas massiline sunnitööle saatmine. Sunnitööle saadeti tapmise, röövimise, varguse eest, aga võidi saata ka näiteks liiderdamise ja kergete elukommete pärast.

Kui palju eestlasi tsaarivõimu ajal Siberisse sattus, sellest räägib Tartu Ülikooli arhiivinduse professor Aadu Must (pildil). Seaduslike külade kõrval rajasid eestlased Siberis ka ebaseaduslikke. Kuidas kokku toodud rahvad Siberis omavahel hakkama said? Kes ja miks pidasid Siberis maha Kitapi sõja? Mis juhtus, kui hiidlased ja saarlased taheti Siberis ühte külasse elama panna?

"Eestlaste teadvusesse jõudis Siber 18. sajandil", räägib Tartu Ülikooli professor Aadu Must (pildil). Esimese lainena viidi Eestis alalt Siberisse Põhjasõja ajal sõjavangid. Siis algas massiline sunnitööle saatmine ja 19. sajandi teises pooles rännati ka Siberisse välja paremat elu otsima. Siberisse tahtsid minna ka pauliinid, kelle teekond sihtpunkti poole peal katkes, seevastu seltskond eestlas...

Siberi all mõistetatakse praegu ainult Venemaa Föderatsiooni territooriumi. Ajaloos on Siberi alla kuulunud ka Kasahstani kirdeosa ja Venemaa Kaug-Ida. Siberi all on mõistetud ka lihtsalt väga kauget maad.

Eestlaste Krimmi rändamine algas prohvet Maltsveti eestvedamisel 1860. aastal, esimesed väljarändajad jõudsid pärale 1861. aasta suvel. Aga nii nagu eestlased läksid siit luterlasetena, nii nad Krimmis ka luterlasteks jäid. Üsna ruttu hakati korraldama usuelu ja kooliharidust. EKI teadlane Jüri Viikberg räägib ka sellest, kuidas käis Krimmi eestlaste käsi 20. sajandi keerulistel aegadel.

Eesti lugu. Krimmis kohal

Eesti lugu. Krimmi minek

Juhan Leinberg, tuntud eeskätt Eesti ajaloos kui prohvet Maltsvet oli karismaatiline usutegelane, maltsvetlaste usuliikumise rajaja ja juht. 1860ndaks aastaks oli tema jüngritest Kuusalu kihelkonnas ja Järvamaal tekkinud 300st perekonnast koosnenud maltsvetlaste sekt. 1862. aasta kevadel jõudsid 700 maltsvetlast Krimmi. Paljud pettusid, ka Juhan Leinbergi ind oli vaibunud ja ta naasis perekonna ju...

Väljaränne Venemaale

Eestlased Saksamaal. Mälestused

Etnoloog Edgar Saar on uurinud eestlaste põgenemist läände II maailmasõja ajal ja nende elu paguluses. Ta on kogunud aastatel 1998–2002 väliseestlaste mälestusi ning pildistanud neid ja nende eluolu Rootsis, Inglismaal, USA-s, Saksamaal, Belgias ja Hollandis. Edgar Saar on avaldanud üle 30 teadustrükise ja aimeartikli.

Maapagulased Saksamaal

Pärast põgenemist

Paadipõgenemine

Teise maailmasõja lahkumised

Väljarändajad ja põgenikud