Ööülikool

Japanoloog Alari Allik vaatleb, milliseks on budismi-käsitlus muutunud kaasaegses ühiskonnas. Kuidas sobituvad vaimsed harjutused meie igapäevaellu? Kas kunagised tõelist eneseületust nõudvad toimingud, meelerahu nimel, on muundunud "nautlevaks budismiks"?

Kirjanik Mehis Heinsaar kõneleb oma Tartu elu algusest 90-ndatel aastatel: inimesed, paigad, salarajad. Samuti tänapäeva Tartu aja-oaasidest, kus aeg seisab, kus on hea ja kerge olla. Inimesed, kes sellistesse ruumidesse satuvad, muutuvad ajatuteks, mütoloogilisteks olenditeks.

Ööülikooli unenägu "Inimkond peab maksma trahvi". Sensatsiooniline Tartu Kevadbänd ja bioloog Kristjan Piirimäe.

Mereteadlane ja matemaatik Tarmo Soomere ning Eesti Kunstiakadeemia õppejõud Andrus Laansalu arutlevad teemal "Kunsti ja loodusteaduste dialoog". Vestlust ärgitab kirjanik Jan Kaus.

Inglise keele ja kanada kirjanduse õppejõud Eva Rein "Fotograafia ja kirjandus".Kuidas loob kirjandus kujutluspilte? Valgused, varjud, lõhnad... Kõik on olemas ja mõnikord ka intensiivsemalt kui n-ö päriselt. Fotograafiast kirjandusteostes. Pilt ja sõna. Loeng on salvestatud Tartu Ülikooli kohvikus.

Mis on inimkaubandus ja miks sellest rääkida? Kas selleks, et võtta inimeselt vabadus, peab olema uks lukku keeratud?

Armastus kui universumit hingestav jõud. Olla siin maailmas armastuses eeskujuks nagu Jeesus Kristus on meie kõigi kutsumus.

Teadus loob mõisted ja ehitab nende peale loogikamängu. Animistlik kõne on pigem varjav, peitev ning heal juhul inimkogemusele viitav. Nii ka oma hingekäsitlustes.

Elmo Nüganen räägib saates põhiliselt Dostojevskist ja Tammsaarest. Leiab oma võrdluses nende vahel väga huvitavaid ühisjooni. Jumalast ja pühadest naistest ka.

Vahel tekib tunne, et näeme midagi erilist. Erilisi asju vaadates võib sageli ajatajugi kaduda. Me võime erilisi asju lõputult vaadata. Kust saab alguse erilise äratundmine, oskus saada lummatud?

Kasvatusteadlane Airi Liimets kõneleb filosoofia ja muusika suhtest inimese igapäevase eluga.

2019. aasta saatega meenutame Jaak Johansoni

Mida kõneleb regilaul 21. sajandi inimesele? Kas aeg on üldse olemas – või on kõik – minevik, olevik ja tulevik - üleni põimunud. Regilaulu mõistmine annab meile esivanemate tarkust ja igavikulise elutunde.

Rääkides elust ja teatrist – mis on inimeksistentsi sügavam mõte? Inimene kui looja, oma elu režissöör. Saade on vene keeles, Elmo Nüganeni suurepärases tõlkes koos värvikate kommentaaridega. Nalja saab ka.

Inimese jaoks on aina loomupärasem minna kõikjale koos digivahendiga. Kuidas mõjutavad need "digitaalsed lisakehaosad" meie looduskogemust, sealhulgas austuse tekkimist looduse vastu? Kas looduse mõistmisel ja väärtustamisel on kihte, mida mitmeti kasulik äpimaailm sügavuti meieni tuua ei suuda?

Igal keelel on oma meel. Milline on eesti keele olemus? Kuidas elada keeles ja meeles: kirkus ja varjundid, piiride hägusus, ilmaelu ilu.

Peeter Laurits on maailmarändur ajas ja ruumis; liigub erinevate ilmade vahel, kasutab enda ja meie hinge liigutamiseks mitmesuguseid sõiduvahendeid. Kunstnikuna on ta läinud süvitsi: vaadelnud maailma, parimatel hetkedel näinud ka läbi, näinud aega ja ruumi; pinnalaotust ja taevalaotust. Suurepärane elumõtestaja.

Käsitöömeister ja jutuvestja Terje Lillmaa ja kunstnik Evar Riitsaar "Setu keel ja meel".Ammutame tarkust Setumaa kultuuri süvakihtidest, taevastest kõrgustest. Imeline maa, eriline keel ja piirideta loov mõttelaad. Keele- ja meeledžunglis salaradu käies, mõtiskleme sellest, mida kõnelevad meile vanad lood.

Laulud ja hää pillimäng aitavad avada maailmu, mis argises sebimises jäävad varjatuks. Tuleb, mis tuleb... Muusik Jaak Tuksam ja muusik Jaak Johanson vestlevad elust.

Maire Jaanus on USA-s elav eesti kirjandusteadlane, kes on mõtestanud eesti kirjanduse keskseid autoreid psühhoanalüütilisest seisukohast.

Tallinna Ülikooli haridus- ja keskkonnapsühholoog Grete Arro "Miks maailm meie omailma ära ei mahu?" Keskkonnakriisidega kohanemine on õppimisprotsess: tegutseda tuleb ka selle osa suhtes maailmast, mida me vahetult kogeda ei saa.

Meil on kogu aeg hullupööra huvitav: ekraanid, suhtlus; viled ja kellad. Inimkonnalt on röövitud võimalus tunda igavust. Hirm igavuse ees, hirm vaikuse ees - hirm iseenda hinge ees, sest vaikus ja igavus sunnivad meid esitama endale isiklikke küsimusi. Teistmoodi olemist ei maksa peljata. Lihtsate asjade ilus on mahedat katarsist.