Ööülikool

Me astume siia ellu täies teadmatuses. Tuleme olematusest. Meid enne ei olnud, siis oleme. Ja siis saame teada, et oleme. Ja saame teada, et see olemine on lõplik, et me sureme. Ja keegi meile ei ütle mismoodi nüüd selle selle kõigega hakkama saama. Me peame seda asja ise proovima. Mis siis, et inimesed on seda enne meid teinud, meie teeme seda ikka esimast korda. Ja ega ta selgeks ei saagi. Kunst...

Dirigent Paavo Järvi Ööülikooli jutuõhtu. Vestlusringis muusik ja muusikapedagoog Riina Roose ja toimetaja Jaan Tootsen.

Ajaloolane Ivo Juurvee (Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus) kõneleb teemal "Mis toimub spiooni peas". (2020)

Eetris on kultuuriantropoloog Argo Moori loeng "Üksik inimene muutuvas maailmas".

Jumalal on imevõimed: elada igavesti, luua elusolendeid, muuta oma keha, kontrollida looduskeskkonda ja ilma, lugeda mõtteid, suhelda suurte vahemaade tagant, liikuda väga kiiresti ja nii edasi. Kõigi nende kriteeriumide järgi on inimene tehnoloogilise progressi kaudu omandamas jumalikke võimeid.

Eetris on filmirežissöör Kersti Uibo loeng "Pealisülesanded. Elu kui improvisatsioon" (2018). Kuidas improviseerida elus ja loomingus nõnda, et oleks vaimusuurust?

Jooksufilosoof ja psühholoog Kristjan Puusild kõneleb jooksmisest nii haaravalt, et seda saadet võivad julgelt kuulata ka kõik spordikauged inimesed.

Kas oleksite valmis andma kaaskodanikule surmavaid elektrilööke? Lihtsalt selleks, et näha, kui palju ta kannatab. Või viskama üle päästepaadi parda laevahukust pääsenud inimesi, sest paat on ülekoormatud ja võib seetõttu kohe-kohe koos kõigi pääsenutega uppuda?

Eetris on Eesti Kunstiakadeemia emeriitdotsent Kaia Lehari "Taju ja liikumine. Kaks teeloleku võimalust". (2005)

Eetris on biosemiootik Kalevi Kulli ja ökoloog Asko Lõhmuse loeng "Puude ökosüsteem" (2020). Puude taga on ökosüsteem. Pärismaised puud on parimad. Kas puudel on õigust putukatele ja seentele? Miks on hea, kui majad on madalamad kui puud. Vanade puude kooslus kannab ökosüsteemi mälu.

Humanitaarteadlane Evald Saag. "Jutuajamisi Evaldi juures. Kultuur ja elu". (2007)

Näitleja, lavastaja ja teatripedagoog Kalju Komissarov ja teatrikriitik, lavastaja ja poliitik Jaak Allik kõnelevad 60-ndate põlvkonnast. Tormilisest noorusest ja poliitilistest valikutest.

Vetelkõndimine on väga peen kunst. Aga see on võimalik. Mingi ime läbi on võimalik olnud ka see, et Eestimaa on läbi ajaloo jäänud alles. On vaja olnud õnne, julgust, otsustavust... vetelkõndimise erilist oskust. Kirjanik Kristiina Ehini loeng "Vetelkõndimisest" on eetris 22. augustil kell 22.10.

Kirjanik Tõnu Õnnepalu loeb luuletusi oma värskest kogust "Pimeduse tunnil" ja mõtiskleb selle üle, miks kirjutatakse luulet. Ja kuidas kirjutatakse: kas vabavärss või riimiline luule? Sel korral riimiline. Telegramm on kootud kokku Tõnu enda salvestatud helipiltidega. Ööülikool 2020.

Veljo Tormise 90. sünniaastapäeva puhul on kavas muusikateadlase Tiia Järgi loeng "Tormise õppetunnid".

Japanoloog Alari Alliku loeng "Ilus jaanimardikas ja tüütu kärbes: putukad jaapani kirjanduses" (2014).

Surfame ajaloo lainetel. Asjade-tegevuste juured võivad olla ootamatult huvitavad: millest sai alguse kettaheide, miks leiutati laia äärega kübarad, miks muutusid ühtäkki populaarseks daamide koerakesed? Kõneleb ajaloolane Jüri Kotšinev. Ööülikool 2020.

1980. aastal kohtusid Nora ja Arvo Pärt Essexi kloostris staarets Sofroniga. Kohtumine tõelise õpetajaga on elu muutev sündmus. Milline on püha Sofroni sõnum meie praegusele maailmale? Ööülikool 2020.

Sotsiaateadlane Ülo Vooglaid kõneleb inimestest, kes on teda mõjutanud.

Mida teha, kui on keha? Kaasaegne maailm kardab surma, kardab vananemist. Kas uus tehnoloogia saab meile tuua hingerahu, kindlustada igavese elu või on vaja leida meelerahu allikaid kusagilt mujalt? Spordibioloog Kristjan Port "Igavese elu võimalikkusest". Toimetaja on Erle Loonurm.

Ööülikooli unenägu Sõmerpalu mõisas: Maria Peterson, Eva Eensaar, Marion Selgall, Jaak Johanson, Jan Rahman jt. (2005).

Kuidas saab iga inimene, grupp või kogu rahvas mõjutada seda, mida, kuidas ja mille otsustatakse? Millised on demokraatlikud ühiskonnas levinud võtted, meetodid ja reeglistikud? Miks on demokraatia põhimõtted muutumas?

"Öeldakse, et armastus on pime. Vale puha. Pime on vaid püüe teda kirjeldada. Armastus on hele elevant."

Luuletaja, proosakirjanik ja esseist Viivi Luik loeb Artur Alliksaare ja Paul-Eerik Rummo luulet ja mõtiskleb selle üle, mis on luuletaja tähendus oma kaasajas. Mis on aegade ülene? Saate toimetaja on Jaan Tootsen.

Muusiku, modelli ja hauakaevaja Kalev Rajangu loeng "Filtriga või filtrita - selles on küsimus".Didaktilise partnerluse dünaamika ja metafüüsika. Saate toimetaja on Jaan Tootsen.