Ööülikool

Kui kaugele ulatuvad Eesti luule juured ja kuidas lugeda sajanditevanust luulet tänapäeval? Wimbergi esitatud 17. sajandi luule räpiversioonis kütab publiku üles!

Tänapäeva maailmast, aususest ja tõest. Janust armastuse järele. Kuidas saame haavad lapitud ja paremateks inimesteks?

Stanislavski ja tema teatritrupi reis Ameerika Ühendriikidesse muudab maailma, mille mõju kestab tänaseni. Tänu ameeriklaste pealekäimisele kirjutab Stanislavski oma kuulsa raamatu "Minu elu kunstis". Millist mängu peab ta aga mängima pärast naasmist Nõukogude Venemaale?

Näitleja, tõlkija ja lavakunstikooli õppejõud Anu Lamp "Stanislavski -suur tundmatu II osa: Süsteemi sõnastamine". (2021)

Kaitsta või mitte, raiuda või mitte - inimeste kokkupõrkeid looduseümber on praeguses ajas aina rohkem. Otsuseid, ka teaduspõhisemaid neist, ümbritseb seejuures alati määramatus.

Millest küll sõltub see, mis paneb inimesi rõõmustama ja ka muretsema ja kurvastama?

Näitleja ja lavastaja Lembit Peterson ja kultuuriajakirjanik Joonas Hellerma "Rabakõnelus" ehk elu ja loomingu põhiküsimused". (2011)

Mõtteid ja isiklikke tähelepanekuid loovusest ja loomingust. Vestlevad Valdur Mikita ja Jaan Tootsen.

Kirjanduslik Tartu - Bernard Kangro Tartu romaanide kaja 60-ndate Tartu üliõpilaselus. Erinevaid vaimseid hoovusi. Igatsus ja unistus - Emajõe Ateena. Emajõgi kui kohtumispaik. Kus on Tartu vaim ja linna vaimne süda?

Laulud ja hää pillimäng aitavad avada maailmu, mis argises sebimises jäävad varjatuks. Tuleb, mis tuleb... Muusik Jaak Tuksam ja muusik Jaak Johanson vestlevad elust.

Väikesed mesilinnud ei pääsegi alati pildile. Midagi ei ole teha - kõik ei peagi olema pildil. Osa võib jääda ka pildi taha kuuldavaks. Ja kui ei kuule, siis tuleb tähelepanu teritada ja kuulatada... Helipildis on mesilased sumisemas.... kuigi silmaga ei märka. Nii ka "Ööülikoolis" sel korral. Mesilasi me ei näe, küll aga üritame neist kõneleda, kuis nad on meid nähtamatult mõjutanud inimeseks ole...

Kirjanik Jaan Kaplinski kõneleb oma perekonnaloost, Tartu elu enne ja pärast suurt sõda. Mälu- ja mõtterändu ka mujale maailma. Ühe looja kujunemislugu seotud ühe linnaga.

Keskkonnakriisidega kohanemine on õppimisprotsess: tegutseda tuleb ka selle osa suhtes maailmast, mida me vahetult kogeda ei saa. Psüühika eelistab keeruka, pilgule varjatud reaalsuse tundmaõppimisele sageli spontaanselt konstrueeritud "naiivseid" selgitusi, mille suhtes ta ise kriitiline ei oska olla.

Teoloog Toomas Paul ja kirjanik Tõnu Õnnepalu mõtisklevad teemal "Siinpool vaikust".

Potsdamis töötav eesti arst Jaak Aru muugib lahti inimeseks olemise saladusi. Toimetaja on Lisete Velt. Raadioteater 2021.

Carl Gustav Jung on eesti lugejale tuttav ennekõike analüütilise psühholoogia teerajana. Tema loodud mõisted on saanud osaks kultuurist: kollektiivne alateadvus, persona, vari, anima ja animus jt.

Seda suudab vaid Doris Kareva - põimida elegantselt ühte loengusse sufi müstika ja Juhan Liivi luule. Väga nauditav mõtteränd.

Suvi on aeg, kui till tõuseb ja hernes tahab keppi. Milline on eesti meeste tervis? Kuidas saata mees arsti juurde? Võib kohe rahustuseks öelda, et 100-aastase Eesti mehe tervis on läinud järjest paremaks. Kuula julgelt.

Teppo lõõt on lõõtspilli tüüp, mille arendas välja Võrumaa pillimeister Agust Teppo. Elu Võrumaal ei käi mitte "peost suhu" vaid "peost peole". Teppo lõõtsa hääl kajab üle Võrumaa mägede ja orgude. Miks lõõtspill on endiselt nii populaarne? Jutule mängivad sekka Marju poeg Kaarel Kõivupuu ja rahvamuusik Ants Taul.

Bioloog Ernst Mayr väidab oma suurejoonelise teose "Bioloogilise mõtte ajalugu" sissejuhatavas osas, et füüsikateadusi ei saa pidada bioloogiast kaalukamaks – mis siis, et bioloogilised kehad alluvad füüsikalistele seaduspärasustele –, kuna Mayri väitel on elusorganismide, bioloogiliste süsteemide organiseeritus anorgaanilisest ainest keerukam. Mõlemad – nii füüsikalised kui ka bioloogilised teadu...

21. sajandi maailm oma digitaalsete võimalustega on toonud kaasa suure murrangu nii igapäevases elukorralduses kui erinevates kultuurivaldkondades. Millised on digimaailma pahed ja voorused? Kas inimestena saame paremaks ja targemaks?

Sel korral vestlevad "Ööülikoolis" Kaire Kaur Daniel ja Tiiu Kuurme haridusest ja haritusest, vabadusest, usaldusest enda tarkusesse ja iseendasse. Vabadus olla mina ise, vabadus ning oskus kasutada oma mõistust ilma teiste käskude ja keeldudeta, teha ise valikud ja otsused ning nende eest ka vastutada.

Mis on elus vapustanud, mõjutanud, inspireerinud? Kirjanik Jaan Kaplinski jõudis selleni, et see on muusika.