Harrastussportlase Argipäev

Inimene on loodud jooksma, seda kinnitab juba see, kuidas inimene on ehitatud - pikad jalakõõlused, kaela stabiliseerivad lihased, higistamine ja muu. Ometi tundub jooksmine mõnikord raske ka siis, kui inimene on heas vormis. Ja kuulsat "runner's high" ehk mingit eufooria sarnast tunnet tunnevad inimesed oluliselt harvemini kui plakatid ja reklaamid seda lubaksid. Räägime sellest, kui lihtne või r...

Kui pealkiri kõlab veidralt, siis...me - Karmen ja Raimo - mõistame. Ent samas jääme pealkirjas öeldud väite juurde. Jah, muidugi on tähtis, mida sa konkreetselt sööd. Ent vähemalt sama tähtis on see, millise tähenduse sa toidule omistad. Ja enda ettekujutustes tervislikult toitumine võib meid, omamoodi paradoksina, tegelikult viia eemale sellest, mida me tegelikult tahaksime. Niisiis, sport ja to...

Räägime ühest selle suve suursündmusest Karmeni ja Raimo jaoks - Tour de France L'Etape-l osalemisest. Ehk kuidas me käisime Prantsusmaal sõitmas kuuma päikese ja nelja piraka mäega võistlust. Kus koos meiega oli veel 16 000+ inimest, kõrvetav päike ja mõned tuhanded tõusumeetrid. Kuidas Karmen kihutas, Raimo üle kuumenes ja kuidas lõpus oli kõik hästi ehk mõlemad finishisse jõudsid. Mida meiega t...

Naudi protsessi! Seda räägitakse sportlasele igal sammul. Ainult et kui trenni minna, siis selgub et... suur osa trennidest on pigem "tuleb ära teha" kui nautimine. Räägime sellest, mis vahet on eesmärgi poole liikumisel ja tähendusel, harrastusportlase vaatest. Kuidas need on kaks erinevat asja, kuidas üks ja teine mõjutab käitumist, võistlemist ja spordiga tegelemis. Ning miks ühe ülekaal võib v...

Kui palju räägitakse sellest, kuidas rohkem trenni teha. Ent vähemalt sama palju - ja paljude harrastussportlaste puhul isegi enam - peaks rääkima sellest, kuidas vähem trenni teha. Juttu tuleb sellest, kuidas vanusega muutuvad trenni tegemise mängureeglid. Kuidas intensiivsust ei tohi kaotada, ent 4 päeva järjest paugutamine ilma taastumiseta on rumalus. Ja ka sellest, miks 40+ vanuses pole vaja...

Ma saan ainult pooleks tunniks välja minna, pole mõtet! Ma tahaks, et ma saaks teha sporti nii palju ja millal tahan! See episood on teile. Räägime sellest, miks piirangud tegelikult aitavad paremini sporti teha. Ja ka sellest, kuidas omakorda sporditegemisega kaasnevad piirangud aitavad harrastussportlasel olla parem aja- ja elu juhtija. PS Võistlushooaeg on alanud - Raimo on valmis teinud veebir...

"Oh, küll võistluse ajal soojaks saab," ütleb üks Raimo tuttav harrastussportlane. Ja mõnikord tundub tõepoolest, et mis mõte sel enne võistlust vehkimisel on. Võistluseelsel soojendusel on sageli aga oluline roll sellel kuidas võistlus läheb, kuidas nii keha kui pea on ennast pingutuseks valmis pannud. Ning lõdvestus - mille eesmärk on laktaati minema viia ja end emotsionaalselt maha laadida - ni...

Miks me läheme pundis tegema taastavat jooksu või rattasõitu ja avastame ennast hambad ristis pressimas? Miks meil enne võistlust kolivad kõhtu elama liblikad ja domineeriv mõte on: "et ma nüüd alt ei veaks" või "et ma nüüd häbisse ei jääks"? FOPO ehk hirm teiste inimeste arvamuse ees mõjutab harrastussportlase tegemisi nähtaval ja nähtamatul moel pea igal pool. See sunnib meid...

Raimo lasi AI-le teha treeningplaani ja ... see polnudki nii jube. Klassika, nagu ütles Karmen. Niisiis, kas äkki siis pole enam treenerit vajagi? Ja mida kõike AIga nüüd teha saab? Ja mis tulevikus veel saama hakkab? Viimasele küsimusele me vastust ei tea, ent esimesele kahele proovisime vastata. Selgus, et AI võib olla harrastussportlase jaoks superhea abiline. Aga mitte ehk kõigile ja kõiges. M...

Käes on kevad ja õues on juba nähtud lühikeses vormis rattureid. Ent mõnel meist on tunne, et misiganes põhjustel - pole saanud piisavalt trenni tehtud. Ja suvised väljakutsed on juba ähvardavalt lähedal. Kas hakata tegema eepilisi pingutusi, et järgi võtta? Aga kui aega ikkagi juurde ei tule, kuidas siis veel järelekäänud paarist kuust parim välja võtta? Ning kuidas küll saaks nii, et teha enda p...

Kuule mul on 3-tunnine trenn, ma ei jõua sinuga teatrisse. Kuule, saad sa laupäeva hommikul lapsed vanaema juurde viia, mul on trenn. Kuule, ära sega praegu, mul on homme võistlus. Jäik ajaplaneerimine, pere puhkus algab sportlase võistluste ja laagrite planeerimisest ning neid teisi asju teeme siis kui... õige, kui trenn on tehtud. Harrastussportlasega koos elamine võib olla väljakutse. Ehkki sel...

Miks me lõpetame pingutamise, kuigi vaid 50-60% lihaskiududest on kasutusel? Kuidas mõjutab ootuste manipuleerimine keha võimekust pingutada? Ja miks positiivsete ootustega jooksjad suudavad heaks jooksuks vähem hapnikku kasutada? Ning veel hulgale samasugustele küsimustele on vastus laias laastus lihtne: inimese pea ja aju on see, kes anna pingutusele hinnangu ja tüüpilise konservatiivina kipub p...

Ambitsioon, eeldused, harjumused ja keskkond. Ehk kõik see, mis on tähtis, et kuhugi sportlasena jõuda või vähemasti teha tugev katse. Karmen ja Raimo ehitasid 3,5 aastat tagasi sportlaste tarvis ankeedi, mis aitab sportlasel teadvustada, kus ta hetkel asub ja aitab ka teha otsuseid, mida vaja teha on. Räägime sellest, mis on sportlase, olgu noore või ka kogenuma, jaoks tähtis. Ja see pole ainult...

Kui Sul oleks võimalik teha ainult ühte tüüpi trenni elu lõpuni, mida teeksid? Ujumine? Käimine? Jalutamine? Jooga? Hmm... Võib-olla on õige vastus: jõutrenn. Seekord tõstsime kangile mitte "miks?", vaid pigem "kuidas?". Konkreeetselt: kas pilates asendab jõusaali (vihje: ei)? Kas treenida üle keha või teha eraldi jala ja keha päevad? Või mis hetkel aru saada, kas äkki on peale...

Detsember on käes, jõuluroad ootavad ja aeg rääkida... sportlase kehast. Kui peaks valima ühe näitaja, mille järgi teha järeldusi oma keha heakorra kohta, siis mis see oleks? Esimene mõte on ehk number, mis vaatab vastu kaalule minnes, eriti kui see number kipub talviti ehk suurenema. Ent kaalunumber pole mõistlik suund. Keha heakord hakkab pihta keha koostisest, ehk olulisima näitajana sellest: m...

Karmen ja Raimo teevad 19. novembril töötoa harrastussportlastele. "Kuidas mitte katki minna" töötoas räägime põhjustest, mis võivad viia katki minemiseni ning mõistagi sellest, kuidas seda vältida ja, veelgi enam, kuidas hästi sporti teha ja elu elada nii, et see pakuks nii naudingut kui tulemusi. Räägime treeningust, ambitsioonist, perfektsionismist, metoodikatest kuni selleni, miks on hea aeg-a...

Me kõik hingame. See on eluks hädavajalik tegevus, me teeme seda enamasti alateadlikult, see on elu loomulik osa. Ja samas on hingamine ainus keha autonoomne funktsioon, mida me saame tahtlikult mõjutada. See on otsekui otselüliti inimese närvisüsteemile ja ka keha funktsioonidele. Kuidas hingamine mõjutab keha, tähelepanu, emotsioone ja muidugi sportlikku sooritust, sellest räägimegi. See, mida s...

Me kõik oleme aeg-ajalt väsinud. Väsinud pingutusest, hooajast, keskendumisest. Väsimus pole laiskus ja ehkki tundena mitte kõige parem, siis erakordselt vajalik ja sageli ka kasulik. Kuidas? Kuula ja räägime. Ja veel. "Kui sul on nälg, siis söö. Kui sa oled väsinud, siis puhka. Rumalad naeravad minu üle, ent targad inimesed saavad aru," on öelnud Linji Yixuan, zen-budismi munk. Ehk mida väsimuseg...

Karmen peab igapäevast heitlust söömisega. Raimo ärkab keset ööd ja enam magama ei jää. Karmen naudib intellektuaalseid väljakutseid. Ja Raimo on võtnud endale kohustuse teha igal aastal kolm uut asja. Ehk räägime kontseptsioonist "Elu väärt elamist", baasist ehk füüsilisest kehast, suunast ja väljakutsest ehk sellest, mis liikuma paneb ning turvalisest keskkonnast ehk suhetest. Räägime kontseptsi...

Selles podcasti osas räägime iseendast. Räägime selle hooaja kordaminekutest, sellest, mille üle oleme uhked. Ja mis on nendel kordaminekutel ühist ehk miks nad tunduvad meile edulugudena. Ning muidugi räägime ka "väljakutsetest", mis on eufemism jamadele, läbikukkumistele, rasketele aegadele. Kummalisel kombel jõuame otsapidi füsioloogia ja psühholoogia juurest ka filosoofiasse ning sealt jälle t...

Kõigil juhtub. Vigastus, alla võimete tegemine, tagasilöök, pettumus, frustratsioon. Ja siis on vaja taastuda, sageli ka füüsiliselt, ent alati mentaalselt. Ja tuleb välja, et naised ja mehed kipuvad seda tegema erinevalt, lähtuvalt nö eelsoodumustest. Ehk räägime sellest, kuidas mentaalselt tagasilöökidest, ülemäärasest stressist taastuda, eelkõige lähtuvalt soolistest eripäradest.

Veel 19. sajandi lõpus arvati, et toore liha söömine aitab parandada sportlikku sooritust. Ja 1950ndatel usuti, et suitsetamine laiendab hingamisteid. Tänaseks on need ja veel mitmed arusaamad ajaloo hämarusse jäänud. Ent sinna on jäänud või jäämas ka mitmed pealtnäha mõistlikud nähtused nagu ülipikad madala pulsiga tiksumised, keskendumine ainult erialale - jooksjad jooksevad ja ratturid sõidavad...

Trennisõltuvus on salakaval nähtus, mis esimese hooga hiilib ligi kui hea tunde tekitaja või kehva tunde leevendaja. Ajas võib aga sellest kasvada tugev sõltuvus, kus inimene vajab emotsioonide reguleerimiseks üha suuremat doosi ehk pikemaid ja/või intensiivsemaid treeninguid. Ja see kõik võib päädida olukorraga, kus treenitakse ennast "auku", minnakse vigastusega võistlema ning tehakse endale men...

"Kuidas ma nii andetu olen?" ja "Miks mina pean nii palju tööd tegema?". Need ja teised küsimused on pea iga harrastussportlase peast läbi käinud. Andekusel on mitmeid parameetreid, geneetilisi, füsioloogilisi ja psühholoogilisi. Rääkimata sellest, et vaja on sobivat keskkonda, kus eeldused saaksid realiseeruda. Anne on nagu laetud püss, pauku teeb keskkond... Räägime andekusest harrastusspordis,...

Räägime sellest, miks ja milliseid vitamiine ja mineraalaineid on mõistlik võtta, et harrastussportlase elu oleks veidi kvaliteetsem. Tänapäeva keskkonnas, elutempode ja toitumise kontekstis pole küsimus pole "kas", vaid "milliseid" ja "kui palju" ja "millal". Räägime ka sellest, et ehkki mõnede vitamiinide ja mineraalainete võtmine võiks olla igapäevase rutiini osa, siis rohkem pole alati ka uhke...