Kirjutamiskohting

Kuidas toimub kirjutamisprotsess siis, kui kirjastus esitab tellimuse? Kuula sissejuhatust Silja ja Anete kogemustest ning järgmistes osades lähme juba konkreetsete raamatutega süvitsi.

Selles episoodis räägib Anete Kruusmägi oma kogemusest. Tema romaan "Viimane päikesetõus" jõudis kaante vahele just tänu sellele, et käsikiri märgiti ära Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel. Kuidas see täpsemalt käib? Mis on sammud käsikirjast raamatuni? Kui kaua see aega võtab? Kuidas saada kirjanikuna meedia tähelepanu ja panna kirjastused endale tormi jooksma? Seda kõike üheskoos...

Kirjutamiskohting on tagasi uuendatud kujul! Stuudios (või rannas piknikutekil) on Silja Paulus ja Anete Kruusmägi - 2 välismaal loovkirjutamist õppinud kirjutamisfänni, kes jagavad oma kogemusi. Esimeses tagasitulekuosas räägime, kust lood meie jaoks alguse saavad. Kas kogu tegevustik ja lõpp on juba enne esimest lauset teada? Kas lugu muudab kirjutamise käigus kurssi? Kuidas ideedel sabast kinni...

Sotsiaalne ärevus. Loomise ärevus. Miks ma ei suuda alustada kirjutamist õhtul, kui mul on mitu tundi aega? Miks mul on ärevus, et aeg saab otsa? Või et hakkab liialt voolama ning ma ei maga normaalselt? Muu elu ärevus, mis takistab kirjutamast, loomast. Kuidas ärevusega toime tulla? Töö iseendaga. Hakka lihtsalt pihta, goddamnit!

Podcasti “Kirjutamiskohting” juubeli puhul otsustasime teha midagi uut ja huvitavat. Käesolevas osas oleme taaskord neljakesi ning loeme ette üksteise lühijutte. Põnevust lisab asjaolu, et esitatavad kirjutised loeme ette autorit teadmata. Osa lõpus püüame ära arvata, kes ühe või teise loo kirjutanud on. Head kuulamist! Podcasti külalised: Anita & Anete

Vahetult enne jõule saime kokku veidi teistsuguses koosseisus, et arutada meie kirjutamiskuu kogemust ja jagada muljeid. Podcasti külalisteks on Anita ja Anete .

NaNoWriMo ehk kirjutamiskuu on varsti läbi saamas. Jagasime kogemusi ja mõtteid enne lõpuspurti.

NaNoWriMo ehk kirjutamiskuu tuleb novembris. Eesmärk on kirjutada 30 päevaga 50 000 sõna - intensiivne ja pisut ebamugavgi protsess. Jagasime mõtteid, kuidas selleks kõige paremini valmistuda. Olulised tegurid on aeg, inimesed, keskkond ja kirjutamist abistavad tööriistad.

Kirjutamispaus on teadlik hingetõmme loovtegevustes. See aitab ennetada läbipõlemist ja lubab energiat koguda. Tee paus teadlikult ja pane sellele tähtaeg, mil pausi vajalikkuse üle vaatad. Selles osas räägimegi, kuidas suvel loovtegevused pausile panime, mis on meie plaanid sügiseks ja kuidas pause oma loomingusse sobitada.

Õigete vahendite ja toetava keskkonnaga saad luua õhustiku, mis muudab loovkirjutamise sinu jaoks mõnusaks ja lihtsaks. Selles osas vestleme, kuidas leida kirjutamiseks võimalusi ja puigelda eemale vabandustest. Episood on väga praktiline! Räägime märkmikest, pastakatest, töövihikutest, aga ka ruumist ja aegruumist.

Kirjutamisblokiga on kokku puutunud vast igaüks, kes on kirjutada üritanud. Blokk tähendab, et mingil põhjusel ei suuda sa kirjutada. Tegu võib olla ideede või motivatsiooni puudusega, oma võimetes kahtlemise või ka muude elutoimetuste jõhkra sissesõitmisega. Õnneks on mitmeid mooduseid, kuidas sellest jurast välja tulla ning uuesti loovkirjutamise lainele lülituda. Selles osas arutlemegi blokkide...

Mõlgutasime metsas mõtteid. (02.04.2021)

Loovus pole ainult nn. loovisikute pärusmaa. Olgugi et teatud inimesed otsustavad loovusest endale ka töö teha, siis tegelikult on loovus igaüheelu osa. Argiloovus ehk igapäeva pikitud loovus väljendub kodu kujundamises, uute retseptide leiutamises, teist teed pidi koju jalutades, aga ka endast maailmale esitletavat kuvandit tekitades. Igapäevaselt väikseid loovaid asju tehes kasvatame ühtlasi ka...

Üht-teist katsetades võime vahel põruda ning peame taaskord alustama. Kas valelähe on miski, mida karta? Selles osas vestleme oma elu valelähetest, mõtiskleme, kui valed need siiski olid, ning julgustame kõigest hoolimata kirjutama ja elus uusi asju proovima. Ühtlasi piilume iseenda minevikku ja jagame eksklusiivseid katkendeid varjusurmas olevatest blogidest, mida mõnes mõttes võime ka enda valel...

Loomeprotsessis on läbi aegade olulist rolli mänginud müstiline olend nimega muusa. Mida aga "muusa" tänapäeval tähistab? Kas muusa inspireerib vaid loomingut? Kuidas erineb muusast eeskuju? Kust leida muusasid ja eeskujusid? Kes on meie elus muusad ja eeskujud? Arutleme ühtlasi ka inimfaktori ehk kogukonna mõju üle loovas elus.

Laias laastus saab nii elule üldiselt kui loovkirjutamisele kitsamalt läheneda kas intuitiivselt või analüütiliselt. Mida antud tegutsemisviisid endast kujutavad? Millises olukorras on kumbki õigustatud? Kuidas need loovkirjutamisse üle kanduvad? Ja kuidas on selle kõigega seotud Silja kassid Miu ja Mjauki?

Kuidas kujundada kirjutamisharjumusi? Kõige olulisem on alustada ja eelistatult KOHE. Pole olemas maagilist kuupäeva, mil alustamine mingil põhjusel parem oleks. Alusta ja kujunda harjumus iseendast lähtudes. Tea, mis paneb sind tiksuma ja kasuta seda teadmist ära. Mida mugavam kasuliku harjumuse järgimine on, seda suurema tõenäosusega jääd selle juurde. Ühtlasi muuda sellest möödaviilimine võimal...

Mida on tuntud kirjanikud arvanud kirjutamisest ja loomisprotsessist? Arutelu Stephen Kingi teose "On Writing" ja Elizabeth Gilberti "Suur võluvägi" ainetel. Kas igaüks võiks loominguga tegeleda? Mida tähendab suletud või avatud uksega kirjutamine? Kas kirjanik on fossiili kaevandav arheoloog?

Kui sügaval on meie kirjutamisjuured? Milline on esimene mälestus loovkirjutamisest? Mida kooliajal kirjutasime? Kuidas on õpingud meie kirjutamisteekondi mõjutanud? Esimeses osas matkame nostalgiaradadel ja räägime oma taustast.