Välistund

Pariisis õpilaste meeleavaldustest alguse saanud protestid on kasvanud vägivaldseteks rüüstamisteks.

USA-s lähenevad kongressi vahevalimised ja mõlemad erakonnad on pühendunud kampaaniale.

Saksamaa endine luurejuht August Hanning peeti kinni kahtlustatuna spionaažis ja riigireetmises.

Sel korral arutleme julgeolekuteemadel meie hiljutise esindajaga NATO juures, Jüri Luigega. Küsib Astrid Kannel.

Kust tulevad jutud sõja eest pagevatest ukraina naistest, kes võtavad ära kõik kohalikud mehed või töö? Kas suvel eriti suure leegiga lahvatanud Poola-Ukraina ordenitüli oli ikka täiesti isetekkeline?

Arutleme teemal, mida kujutavad endast Jeemeni huthimässulised, kes tõotavad Hormuzi kriisile lisaks tõsta veelgi meie kütuste hindu.

President Donald Trumpi rahusaadikute viimase aja tegevus on Ukraina rahuläbirääkimised mingil kombel taas liikuma aidanud. Samal ajal saab Euroopa ja USA suhteid diplomaatia keelt kasutades iseloomustada kui dünaamilisi. Kes kellega räägib või ei räägi, on vahel raske hoomata.

Saksamaa süüdistas Leipzigi lennujaama droonirünnakukatses Venemaad. Samal ajal ähvardas Vladimir Putin rünnata Suurbritannia sõjaväerajatisi. Välismeedias räägitakse Venemaa soovist NATO-t testida.

Mida teame me CIA direktori vastsest Moskva-reisist ning mida võib öelda Ameerika Ühendriikide ja ülejäänud maailma suhete hetkeseisu kohta?

Island otsustab nädala lõpus referendumil, kas taasalustada liitumiskõnelusi Euroopa Liiduga.

Euroopa ja Ameerika Ühendriikide suhted on viimastel aastatel olnud turbulentsed.

Seekordses saates räägime viimase aja migrandi- ja kliimakriisidest.

Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika korraldamine on keeruline. Põrkuvad liikmesriikide erinev taust, geopoliitilised huvid ja ühehäälsuse nõue.

Stuudios on filmimees ja julgeolekuekspert Ilmar Raag ning Lähis-Ida asjatundja Peeter Raudsik. Saadet juhib Astrid Kannel.

"Välistund" võtab kokku NATO Ankara-tippkohtumise tulemused ja küsib, kas Eesti ja kogu Euroopa julgeolek on nüüd paremini tagatud, kui enne seda kohtumist. Stuudios on kaitseminister Hanno Pevkur ja saatejuht Peeter Kaldre.

Venemaa on saanud viimastel kuudel tunda ühe rohkem valusaid rünnakuid tagalas. Riigis on tekkinud kütusepuudus, mis viib varem või hiljem varustus- ja tegevushäireteni paljudes majandussektorites.

Kuu aja pärast lõppevad Jüri Luige volitused Eesti suursaadikuna NATO-s.

TÜ Skytte instituudi politoloogia emeriitprofessor Rein Taagepera selgitab, kuidas USA poliitika paistab selle riigi seest vaadatuna ja milline on ameeriklaste demokraatia seisund. Saadet juhib Evelyn Kaldoja.

Eelmisel nädalal toimus Eestis Põhjala ja Balti riikide juhtide kohtumine, millest võttis osa ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

Rahvusvaheline olukord on pidevas muutuses, Ukraina sitke vastupanu on pannud mitmed riike olukorda ümber hindama, samas on takerdunud USA-Iraani konflikti lahendus.

USA kavatseb kokku tõmmata oma panust Euroopa kaitses. Kuidas see toimub, milline on selle mõju, kas NATO-t ähvardavad võimelüngad ja mida meil selles olukorras teha on?

USA on Iraani sõjas takerdunud, samas Venemaa on kaotamas sõjas Ukraina vastu initsiatiivi. Euroopa peab lõpuks vastama ebameeldivatele küsimustele ja hakkama ise korraldama meie piirkonna kaitset.

Saates räägivad Eestit Brüsselis esindav suursaadik Kyllike Sillaste-Elling ja Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi juhataja Erkki Koort sellest, miks meie riik püüab veenda ELi sulgema piire Vene kombatantidele.

Maailmamajandus on kriisi lävel, puudu on kütustest ja tarneahelad on katki. Iga kriis toob välja ka riikide ja majandusrühmituste varjatud nõrkused.