Regilaulu Podcast

Laulu aluseks on Herbert Tampere toimetatud tekst, laulis Mari Kullamägi Kadrina kihelkonnast, kirja panid Karl Viljak ja Karl Voldemar Rosenstrauch 1913. a. (EKM ERA, X 2534 (79), 2502 ja 2694/7 (267)) Kõige noorem vend läheb sõtta ning selleks valmistatakse teda pikalt ette, antakse kaasa toidumoon ja raha. Enne teele minekut tehakse saunagi, seal jagab õde õpetussõnu: "Ära ole esimene ega viima...

Lauluteksti aluseks on 1908. a. Mari Metsalt Palamuse kihelkonnast kirja pandud värsid, koguja Hans Karu (Karro) (EKM ERA, EKS 48, 11 (3)) Kus on kõigi kurbade ja väetimate kodu? Kas sellist paika ongi? Seal, kus tuul on teinud toa ja udu on ehitanud uksed.

Teksti aluseks on Anu Tambergilt Haljala kihelkonnast 1891. a. üles kirjutatud värsid (EKM ERA, H II 38, 131 (6)), koguja Julius Aleksander Rehberg (Reepärg). Viisi aluseks on Haljala kihelkonnast 1913. a. Tohver Klemborkilt üles kirjutatud laul (EKM ERA, EÜS X 1444 (23) ja 1703 (278)), kogujad Julius Mark ja Karl Viljak. Laas, kus noormees magatas tüdrukuid, hakkab kuivama. Linnudki lõpetavad oks...

Aluseks on Peetri kihelkonnast pärit Liisa Renteli laul mille kirjutasid üles Karl Viljak ja Karl Voldemar Rosenstrauch 1912. a. (EKM ERA, EÜS IX 932 (1) ja 1007/9 (93)). Neiu läheb jõe äärde pesema ning jätab oma ehted kaldale. Kuniks neiu peseb, tulevad aga linnud ning viivad ehted ära. Neid läheb nuttes koju ning kurdab oma saatust vanemaile. Ema ja isa lohutavad: "Ära nuta tütreke, küllap tule...

Laulu aluseks on Hargla kihelkonnast pärit Liis Peltseri laulud, millest ühe salvestasid 1936. a. Herbert Tampere ning August Pulst (EKM ERA, Pl 24 B2) ja teise Herbert Tampere 1935. a. (EKM ERA, Fon 440 c). See laul on Hargla kihelkonna traditsiooniline nn. makekahja jagamise laul. Makekahi on rituaalne pulmajook, mida pakutakse spetsiaalsest kannust kõigile pulmalistele. Joogi eest antakse vastu...

Laulu aluseks on Ann Beileri sõnad ja viis Järva-Madise kihelkonnast, kirja pannud 1910. a. Peeter Penna ja Voldemar Rosenstrauch (EKM ERA, EÜS VII 1606 (124), EKM ERA, EÜS VII 1501/90 (364). Laul on mehe eneseirooniline pöördumine külma poole: "Küsi, külm, kus on minu kuub ja kasukas ja miks ma niiviisi külmetan, ah? Kas sellepärast, et suvi on möödas? Ega ma kaua külmeta, lasen eidel-taadil tuua...

Aluseks Kristjan Kiviloo laulu lindistus Kuusalu kihelkonnast 1962. a. (EKM ERA, RKM Mgn II 734 a). Salvestas Herbert Tampere. Laul räägib mehest kes värvatakse Türgi sõtta. Mees räägib: "Asjata kasvatasite mind, vanemad. Oleks võinud mind parem sööta metsloomadele, nüüd pole must enam teile mingit kasu." Mees viiaksegi sõtta ära. Mingi kavaluse läbi jääb ta ometigi ellu. Veelgi põnevam - ta rikub...

Lauluteksti dikteeris Jaan Parm, Kolga kiriku karjamees 1878. a. Kolga-Jaani kihelkonnast, kirja pani Jaan Bergmann (H, Kolga-Jaani 3, 38 (37)). Lauluviisi on kirja pannud Tõnis Leppik Viljandi kihelkonnast 1912. a. (EKM ERA, EÜS IX 124 (4)) Laul räägib Eesti meeste värbamisest tsaari-venemaa sõjaväkke Napoleon I vastu. Mõisas toimub meeste ülevaatus: "Saapad jalast, särgid seljast! Vaatame üle, o...

Aluseks on laulusalvestus Eliisabet Teoselt 1932. a. Urvaste kihelkonnast, koguja Herbert Tampere (EKM ERA, Fon 355 b) Laev, vii meid sinna saarele, kus linnud söövad kulda ja hõbedat, kus pulmapillimeesteks on koduloomad ning midagi pole nii harilik nagu esmapilgul paista võiks.

Aluseks on laul Emilie Klausilt Jõelähtme kihelkonnast, kirja panid Karl Viljak ja Gustav Vilbaste 1913. a. (EKM ERA, EÜS X 2152 (25) ja 2035 (268)). Laulu toimetasid Ülo Tedre ja Veljo Tormis. Avaldatud raamatus “Uus regilaulik” (Tallinn, SP Muusikaprojekt 2007). Laul räägib neidudest kiigel. Neidude laulmist ja kiikumist on imetlema tulnud teised külatüdrukud kes aga ei julge kiigele tulla. Kiik...