Regilaulu Podcast

Laul on õpitud 1956. a. helisalvestuse järgi, kus seda laulis Muhumaalt Pallasmaa külast pärit Mihkel Pallas. Koguja oli Herbert Tampere (EKM ERA, RKM, Mgn II 11 a). Noormees jälgib neidusid, kes koristavad linapõldu, ja püüab aimata, kellest võiks saada tema tulevane pruut. Seejuures jääb ta aga magama ning kõik tüdrukud jõuavad sel ajal endale juba peigmehed leida, ainult tema jääb ilma. Nii saa...

Lauluteksti aluseks on Vastseliina kihelkonnast 1894. a. Peeter Saare poolt kogutud tekst (EKM ERA, H I 6, 82/3 (4)). Redigeeris ja murdekeelt toimetas Urmas Kalla. Viisi aluseks on Rõuge kihelkonnas Sika külas elanud Jaan Jakobsoni lauluviis, mille pani 1890. a. kirja Jakob Orav (EKM ERA, EÜS I 112 (5)). Tõusin hommikul üles ja nägin õues kurge kündmas. Tapsin kure ning viisin ta koju emale küpse...

Laulutekst on kokku pandud Jaan Kiho poolt. Selle aluseks on Simuna kihelkonnast 1891. a. Julie Sepa kogutud tekst (EKM ERA, H II 11, 965/6 (22)), millele on lisatud nii omaloomingulisi kui traditsioonilisi värsse. Viimased pärinevad Ülo Tedre toimetatud tekstiantoloogiast "Eesti rahvalaulud" (Eesti Raamat 1969–1974). Regiviisi motiividel põhineva laulumeloodia autoriks on Jaan Kiho. Ilm on udune,...

Teksti aluseks on 1896. a. Ambla kihelkonnast Otto Hintzenbergi kogutud tekst, mille laulis Leenu Tiik (EKM ERA, E 40193). Laulu viisilähe ei ole teada. Seda on lauldud viimastel aastakümnetel ka muude sõnadega ja võimalik, et viis on tuletis ühest või mitmest üleskirjutatud või salvestatud viisist (näiteks Kolga-Jaanist Marie Sepalt salvestatud viis 1937. aastast või üks Karl August Hermanni kogu...

Laulu aluseks on helisalvestus Helmi Rohtlalt Kadrina kihelkonnast Võhma külast, mille tegi Ruth Mirov 1974. aastal (EKM ERA, KKI, RLH 74:2 (11)). Laul ilmus ka raamatus "Lahemaa vanad laulud", mille koostasid Ruth Mirov, Ingrid Rüütel ja Veljo Tormis (Eesti Raamat 1977). Mõisast määrati mind mereväeteenistusse. Ent ma ei sobi sõduriks – soldatiriided ei istu mulle kuidagi. Sõjaväes pole ka ema, k...

Ülle Kärner on õppinud lauluteksti oma vanaisa tädi Matroona Rannaste järgi. Teksti kirjutas üles Voldemar Rannaste Setomaal Mihailova (Meremäe) külas 1937. a. Lauluviisi aluseks on salvestus Ülle vanaisa vanavanaemalt Trossi Matr´olt, salvestas Armas Otto Väisänen Seretsova külas 1913. a. (EKM ERA, ERA, Fon 64 d). Tõusin hommikul, rõivastusin ja ehtisin end. Siis läksin metsa ning nägin, et seal...

Viisi aluseks on Kaarma kihelkonnast 1889. a. üles kirjutatud lauluviis (EKM ERA, EÜS IV 237 (330)). Kogujaks David (Tavit) Jakson. Lauluteksti aluseks on samal aastal Johan Kappeli poolt Kaarma kihelkonnas üles kirjutatud värsid (EKM ERA, H II 18, 607/8 (2)). Ma olin edev ja käbe tüdruk. Külarahvas muudkui imestas: kes on see iludus!? Ema aga kostis vastu: „See on minu tütar. Kes tahab kosja tull...

Laulu aluseks on salvestus, millel laulab Viiu Kallas Hanila kihelkonnast Kinksi külast 1968. a. Salvestasid Ingrid Rüütel ja Ottilie Kõiva (EKM ERA, RKM, Mgn II 1473 e). Janukustutuseks, töövaeva leevendamiseks ja pühadeks kulub head õlut alati. Seepärast ei hakata õlut pruulima alles siis, kui eelmine laar on otsakorral. Hoolikas õllepruulija teeb seda tööd järjepidevalt ja mõtleb kesvamärja val...

Laulu teksti on üles kirjutanud Karl Viljak ja Gustav Vilberg Joosep Kilströmilt Kuusalu kihelkonnast Pedaspää külast 1911. a. (EKM ERA, EÜS VIII 1766/9 (152)). Viis on pärit samasisulisest laulust, mille salvestas Rudolf Põldmäe Kuusalu kihelkonnas 1937. a. Toona olid lauljateks Triinu Ungers, Anna Matvei ja Leena Kröönvalk (ERA, Fon 506 c). Noormees laulab: nägin neide sirgumas ja hakkasin salaj...

Laulu teksti ja viisi on üles kirjutanud Karl Viljak ja Gustav Vilberg Mari Nelbergilt Kuusalu kihelkonnast Kolga-Aabla külast 1911. a. (EKM ERA, EÜS VIII 1864/5 (98) ja 2518 (93)). Salme-neiu magab mäe peal, kus kasvavad lilled. Teda tuleb äratama vend, kes räägib, et tal käisid kodus uhked kosilased – kuu, päike ja täht. Neiu vastab, et ta ei lähe kuule ega päikesele naiseks – need tulevad ja lä...

Aluseks on Kadri Katsanilt Kodavere kihelkonnast üles kirjutatud laul, mille kogusid August Liiv ja Johannes Raja 1905. a. (EKM ERA, EÜS II 442 (180) ja EKM ERA, EÜS II 275 (1)). Veere, päikene, oma õe ja venna juurde. Seal hoitakse sind hellasti peopesal, pannakse kullast ja hõbedast voodisse pehmete patjade ja siidiriiete peale puhkama.

Laulu teksti pani kokku Kärt Johanson Lõuna-Eestist üles kirjutatud "Lind lohutamas" laulutüübi variantidest. Murdekeelt toimetas Urmas Kalla. Viis on pärit samasisulisest laulust, mille Urvaste kihelkonnast pärit keeleteadlane Hella Keem oli 1937. a. Kanepi kihelkonnas murdekeelt kogudes õppinud Ann Ismaelilt (1862–1940). Salvestamise korraldas Ottilie Kõiva 1966. a. Eesti Raadio stuudios rahvamu...

Laulu sõnad seadis kokku Õie Sarv Setomaalt üles kirjutatud tekstidest. Viis on Setomaal üldtuntud, sellega lauldakse mitmeid erinevaid laulutekste. Külvasin maha ube ja herneid. Seemned ohkasid ja ütlesid: "Ei näe me päikest, oleme mulla ja liiva all, peame siin mitu päeva konutama. Aga ärme muretse, ega me koor kuiva." Tuli vana Peko metsa äärest, vibutas oma tammepuust keppi ja läks taevasse vi...

Laul koosneb kahest episoodist. Esimese teksti aluseks on Hindrek Pahlbergi poolt 1895. a. Harju-Jaani kihelkonnast kogutud värsid Abram Tammelt (EKM ERA, E 15593 (73)) ja Jaan Lepalt (EKM ERA, E 15685/7 (190)). Teise teksti kogus samal aastal Karl Voldemar Rosenstrauch Koeru kihelkonnast (EKM ERA, H III 17, 380 (43)). Viisi aluseks on Anette Karu laulu lindistus Harju-Jaani kihelkonnast 1957. a....

Viisi aluseks on Rõuge kihelkonnast 1910. a. üles kirjutatud lauluviis (EKM ERA, EÜS VII 12 (120)). Kogujaks Jaan Gutves. Lauluteksti aluseks on sama koguja poolt Rõuge kihelkonnas 1909. a. Ann Kadolt üles kirjutatud värsid (EKM ERA, EÜS VI 32 (52)). Vene mees raius kuuse- ja männipalke, ehitas kauni elumaja, saunakese. Ehitas selle kuu, päikese ja tähtede veerde. Läks siis vee äärde ja nägi, et s...

Teksti aluseks on Ann Pulleselt Rõngu kihelkonnast 1909. a. üles kirjutatud värsid (EKM ERA, EÜS VI 314 (31)), kogujateks olid August Kiiss, Jaan Sossi ja Alfred Mõttus. Viisi on 1905. a. Rõngu kihelkonnast Pühastest kogunud Peeter Kurg ja noodistanud Bruusi nimeline muusik (EKM ERA, EÜS II 9 (12)). Kulu, kallis aeg. Veere, päike, vett ja puude latvu mööda. Veere sinna, kus on mu vend ja õde. Karj...

Lauluteksti aluseks on Viru-Nigula kihelkonnast 1878. a. Hans Krickmanni poolt kirja pandud värsid (EKM ERA, EKmS 4° 1, 26 (33)), mida on täiendanud ja toimetanud Ahto Kaasik. Viisi algallikas ei ole teada. Sellise meloodiaga lauldi sama laulu 1980. aastate lõpus Ahto sõpruskonnas. Meie õuel on meri, mille keskel on saar. Saare kaldal on kaev ja selle peal on sammas. Samba otsas on sõel, mille põh...

Teksti aluseks on Mari Lepalt Häädemeeste kihelkonnast Treimani külast 1909. a. üles kirjutatud laul (EKM ERA, EÜS VI 474 (63)), kogujateks Eduard Juhanson ja Artur Martin. Viisi aluseks on samasisulise laulu meloodia, mille kogus Audru kihelkonnast Karl Ruut (EKM ERA, EÜS V 1409 (1)). Kuku, käokene, karjastele ja töötegijaile. Kui kägu mulle kukuks, ostaksin talle kolm paari kingi: puust, luust j...

Päikeseloitsu salvestasid Kristi Salve ja Igor Tõnurist 1981. a. Vastseliina kihelkonnas Erna Ojapervelt (EKM ERA, Mgn II 3504 (23)). Mitmed pärimuse esitajad õppisid loitsu ära, see levis nii suuliselt kui kirjalikult, sai armastatud lastelauluks ja võeti omaks ka Setomaal. Päike, tule välja, küpsetan sulle kukli, panen muna sisse. Otsisin, otsisin oraga, sõelusin sõelaga ja nõelusin nõelaga. Päi...

Teksti aluseks on kaks laulu Sangaste kihelkonnast, millest ühe on kogunud Alfred Mõttus ja Jaan Sossi 1911. a. Lauljateks Eva Emers ja Lotta Anderson (EKM ERA, EÜS VI 336/7 (22)). Teise lauluteksti kogus Elmar Päss 1925. a. Tagula külast, lauljaks Kaarli Villa (EKM ERA, E 56038 (69)). Viisi aluseks on kadrilaul, mille on 1909. a. Sangaste kihelkonnast kogunud August Kiiss, Jaan Sossi ja Alfred Mõ...

Laul on õpitud Natalia (Nati) Tarkuse ja Mikitamäe leelokoori Helmine järgi Vaike Sarve koostatud albumilt "Helmine" (Tartu, Eesti Kirjandusmuuseum 1999). Lauluteksti täiendas Lauri Sommer Setomaa ja Räpina kihelkonna arhiivitekstide eeskujul. Jõekene-järvekene, kallis kalarannakene, su ääres on mõnus ja ilus elada. Järves on kuldseid kalu, hõbesaba-hauge ja kuldluid-lutsukesi. Kui tuleb ilus keva...

Laul on õpitud salvestuselt, mille kogusid Kihnus 1975. a. Ottilie Kõiva, Ingrid Rüütel ja Olav Kiis ning millel laulsid Olga Sutt, Tatjana Vidrik, Marta Pull ja Leida Mätas (EKM ERA, RKM, Mgn II 2723 f). Laul sellest, kuidas videvikul pärast tööaega kõlab hääl kõige vägevamalt ja kaunimalt. Õhtune niiskus annab ka reaalse akustilise efekti. Kui päike enam ei kuivata ja maale langeb kaste, kannab...

Laulu aluseks on Kuusalu kihelkonnast Risanda Kravtsovilt 1969. a. salvestatud laulud (EKM ERA, RKM, Mgn II 1608 c, 1608 e ja 1547 c), kogujateks Ingrid Rüütel, Ottilie Kõiva ja Hilja Kokamägi. Eelkõige põhjarannikul Kuusalu kandis tuntud mänguline regilaul, kus noormees kutsub neidu enda juurde videvikku veetma, neiu aga toob ikka ja jälle põhjuseid, miks ta tulla ei saa. Laul ongi nagu omamoodi...

Lauluteksti aluseks on 1840. aastatel Arnold Friedrich Johann Knüpfferi (1777–1843) kogutud tekst Kadrina kihelkonnast (EKM ERA, E 63138). Viisi aluseks on Kadrina kihelkonnast Elisabet Varilt 1970. a. salvestatud laul "Minu peig on pilliseppa" (EKM ERA, RKM, Mgn II 1843 c), koguja Mall Hiiemäe. Laul kaugel viibivast kaasast on tõenäoliselt mõeldud eelkõige lähikondlastele. Naine ei pöördu siin mi...

Laulu aluseks on 1972. aastal Setomaal Jaan Sarve ja Kristi Salve kogutud laul vendade Nikolai ja Jaan Johannes Jallai esituses (EKM ERA, RKM, Mgn II 2298 k). Salvestus ilmus ka Võru Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumi kogumikus “Ülgeq ütte!” (1999). Istusin ilma äärel ning vaatasin kuu servalt – meie vennal oli nii pikk ja tihe rukis, et ei kana nokk ega sea kärss ei mahtunud vahele. Kui ta kod...