ENNtsüklopeedia

Teises saates Leonardo da Vinci elust ja loomingust kuulete geeniuse teadustöödest, saate vastuse küsimusele miks teda peetakse süsteemiteooria eelrajajaks. Leonardo avastuste nimekiri on pikk, ennekõike aga hämmastab ta uurimustööde mitmekesisus. Enn Eesmaa teeb kokkuvõtte Leonardo da Vinci elu lõpuaastatest, mis möödusid Roomas ja Prantsusmaal. Kuulete mõndagi Leonardo tippteoste saamislugudest....

Iga aasta aprillis tähistab inimkond Leonardo da Vinci sünnipäeval rahvusvahelist kunstipäeva. ENNtsüklopeedia teabesari pühendab inimkonna suuremate geeniuste hulka kuuluvale mehele kaks järgmist saadet. Sel laupäeval räägib Enn Eesmaa Leonardo lapsepõlvest, noorusest ning esimestest töödest, mida otsekohe märgati. Ta elu ja geeniuse loomingu kohta on sajandite jooksul palju kirjutatud, kuid ka l...

Paari päeva pärast möödub 300 aastat Immanuel Kanti sünnist. Teda peetakse kaasaegse filosoofia rajajaks, kes oma töödega suutis inimkonna mõttemaailma arendada. Sama suutis kunagi Sokrates, kes tegi otsustava pöörde antiikmõtlemises. Kogu elu Königsbergis elanud Kantist on kirjutatud väikese raamatukogu jagu uurimusi, artikleid ja mõtteavaldusi. Muusikast pidas Kant lugu, ent ei kirjutanud sel te...

Sel laupäeval kuulete algosadeks lagunenud ABBA liikmete viimaste aastate loomingust ning triumfijärgsest elust. Björn ja Benny on kirjutanud filmi- ja lavamuusikat. „Chess“ ja „Mamma Mia“ on olnud globaalselt edukad. Agnetha elab tagasitõmbunult ning võimalusel väldib tähelepanu. Anni-Fridil on tulnud üle saada mitme lähedase inimese kaotusest. Ometi pole ABBA-t unustatud, uus huvitõus seostub pe...

Sel laupäeval täpselt poole sajandi eest võitis ABBA „Waterloo“ Eurovisiooni laulukonkursi Brightonis. Algas uus ajastu popmaailmas ja muusikäris. Seda tähtpäeva tähistatakse neil päevil kogu maailmas. ABBA liikmeile omistati Rootsi kuningriigi kõrged aumärgid, valminud on uued tõsielufilmid, korraldatakse mitmeid tribuutkontserte, avaldatakse artikleid ja mälestusteraamatuid. ENNtsüklopeedia teab...

Selle nädala teabetunnis meenutab Enn Eesmaa Eurovisiooni lauluvõistluse parimaid. Neist esimese - Lys Assia sünnist möödus äsja sajand. Kuulete võidulaule kuni Waterlooni, sest ABBA-ga algas uus ajastu popmuusikas. Nende lauludest kuulete põhjalikumalt kahes järgmises saates.

Seekordse saatetunni peategelased on maailma vokaaldžässi sümbolkujud Sarah Vaughan, Billie Holiday ja Lena Horne. Enn Eesmaa meenutab nende kohati traagilist elusaatust ning pakub kuulamiseks džässileedide laule. Muusikamaailm asub tähistama neist ühe suurjuubelit. Sarah Vaughan sündis üsna täpselt saja aasta eest. ENNtsüklopeedia saatetund kolmest erakordsest naislauljast on eetris sel laupäeval...

ENNtsüklopeedia seekordne teabetund on inimkonna näitekirjanduse klassikust Euripidesest. Tema loomingu kogumaht on suur - tõenäoliselt vähemalt 95 näidendit. Paraku on neist meie päevadeni säilinud vaid 18 + saatürdraama „Kükloop“. Euripidese kolleegid ja konkurendid olid Aischylos ja Sophokles. Euripidese näidendeist pidasid suuresti lugu Sokrates, Menandros ning isa ja poeg Senecad. Legendi koh...

On kuupäevi, mis kõigile ühiselt midagi tähendavad – 1. jaanuar, isiklik sünnipäev, jaanipäev. 9. märts meenutab küllap veel mitmele eestlaste põlvkonnale Tallinna barbaarset pommitamist aastal 1944. Samal õhtul toimus „Estonia“ teatris Eduard Tubina balleti „Kratt“ tavaetendus, mis pooleli jäi, sest inimestel tuli pommirahe all otsida võimalust ellu jääda. Paljudel see paraku ei õnnestunud. Märts...

Sel laupäeval täitub 200 aastat tšehhi professionaalse muusika isaks peetava Bedrich Smetana sünnist. Vaatamata traagilisele saatusele kirjutas Smetana palju elujaatavat, isegi koomilise alatooniga muusikat. Tema teostest on tuntuim sümfooniline poeem „Vltava“, mida igaüks meist vähemalt korra kindlasti kuulnud on. Bedrich Smetana ooperitest on Eestis korduvalt lavastatud „Müüdud mõrsjat“. Aastaid...

Eesti riigi sünnipäeval eetrisse mineva teabetunni peategelane on Konstantin Päts. Tema sünnist möödub reedel 150 aastat. Konstantin Pätsi tegevust on aastate jooksul põhjalikult analüüsitud, teda on kiidetud, kuid ka kritiseeritud. Ometi pole seni keegi suutnud veenvalt tõestada, et Pätsi poliitilisi otsuseid oleks mõjutanud ta ärikontaktid Nõukogude Venemaaga. Saates kuulete lisaks Enn Eesmaa ko...

Julius Caesar on üks neid erakordseid isiksusi, keda inimkond on üle kahe tuhande aasta meeles pidanud, paljud koguni eeskujuks seadnud. Tema kohta on kirjutatud uurimusi, artikleid ja raamatuid. Neis analüüsiti Caesari tugevaid külgi, kuid ka nõrkusi, sest tegemist oli diktaatoriga, kõrgi isevalitsejaga, kes põrmustas Rooma demokraatia, alistas ja vallutas maid ja rahvaid, pidas kodusõda koguni R...

USA kuueteistkümnes president Abraham Lincoln oli mõneski olulises mõttes esimene oma kolleegide hulgas. Temast sai esimene riigipea, kes Valges Majas esindas Vabariiklikku Parteid, enne teda polnud ükski USA president saanud oma leiutise eest patenditunnistust. Selles kategoorias on Lincoln tänaseni jäänud ainsaks. Abraham Lincoln oli paraku esimene USA riigipea, kes presidendina mõrvati. Lisaks...

Victor Hugo kuulus romaan „Hüljatud“ on aegade jooksul innustanud paljusid loojaid. Ainuüksi oopereid on tänaseni kirjutatud ligi poolsada! Meie saates keskendume lisaks romaani autorile ennekõike üliedukale muusikalile „Hüljatud“. Selle loojad Claude-Michel Schönberg, Alain Boublil ning Jean-Marc Natel suutsid Pariisis lavale tuua suurteose, mis on tänaseni kõige mängitum muusikal terves maailmas...

ENNtsüklopeedia seekordne saatetund on pühendatud paljude arvates Põhjala suurimale heliloojale Edvard Griegile. Tema erakordsest meloodiaandest sündinud teosed on üldtuntud ja armastatud. Pisut pikemalt on juttu Griegi ja Henrik Ibseni koostööst tänu millele valmisid 26 unustamatut oopust näidendi „Peer Gynt“ lavastusele. Edvard Grieg oli hinnatud pianist ning Norra muusikaelu korraldaja, asjatun...

ENNtsüklopeedia seekordne saade on erakordselt palju saavutanud teadlasest, kelle nimi on ta saavutustest tunduvalt tuntum. Michael Faraday kuulus paljude asjatundjate arvates nende hulka, kes 19. sajandil tegid tavatult palju mitme olulise teadusharu arenguks nii teooria, kui praktika tasandil. Eriti raske oleks elektromagnetismi ja elektrokeemia arengut ette kujutada Faraday teedrajavate töödeta...

ENNtsüklopeedia selle nädala saates meenutame andekat heliloojat ning värvikat isiksust Ülo Vinterit. Kõik me teame peast ta „Põhjamaad“, kuid Vinter on kirjutanud palju head muusikat nii solistidele, kui orkestritele, eriti rohkesti aga teatrilavadele. Üks Ülo Vinteri loomingulistest peateemadest on seotud Oskar Lutsu „Kevadega“, täpsemalt öeldes Tootsiga. Enn Eesmaa saates kuulete lõike Ülo Vint...

ENNtsüklopeedia kuuldesarja esimene saade uuel aastal jätkab laulude ja lugude kaudu muusika- ja kirjandusklassiku Bob Dylani elu ja loomingu tutvustamist. Juttu tuleb superansamblist Traveling Wilburys, Bob Dylani kadestamisväärsest auhinnakapist, tema andekate poegade saavutustest ning vanameistri tänastest tegemistest ja homsetest plaanidest. Neidki on, sest Bob Dylan on otsekui väsimatu veerev...

ENNtsüklopeedia teabesarja selle aasta viimane saade on Bob Dylanist. Ta pole mitte pelgalt laulude autor ja nende esitaja, Dylanist sai juba kuuekümnendate aastate alguses ühiskondlik – muusikaline nähtus, keda üksmeelselt kutsuti Generatsiooni hääleks. Dylan on kirjutanud 8 raamatut, teda on autasustatud Pulitzeri preemia ning Oscari auhinnaga. Aastal 2016 omistati Bob Dylanile Nobeli kirjandusp...

ENNtsüklopeedia pühadenädala saates on peategelasteks taevane ning maine jõululaps Jeesus Kristus ja Lydia Koidula. Esimest teab ja austab pea terve inimkond, Koidula on armas eestlastele, sest meisse ta lisas usku ning andis lootust oma riigi ja rahva tuleviku loomiseks. Nii Jeesuse, kui Koidula sõnu ja sõnumeid oodati ja kuulati. Neist saadi ka aru, kuid arusaamad on vaid eelduseks maailma muutm...

ENNtsüklopeedia tähistab Eesti Olümpiakomitee sajandat juubelit saatega me olümpiasangaritest. Esimesed edukad eestlased olümpiakonkurentsis olid purjetaja Ernst Brasche ning Martin Klein, kes esinesid Stockholmi mängudel tsaari-Venemaa värvides. Riigina oli Eesti esimest korda väljas Antwerpeni olümpiamängudel. Kõigi aegade esimese kuldmedali võitis tõstja Alfred Neuland, maratonimees Jüri Lossma...

ENNtsüklopeedia teabeseriaal teeb saateid väga erinevatel teemadel. Kahel järgmisel laupäeval alustame jutte ja lugusid spordist ja sportlastest. 8. detsembril sajandi eest asutati Eesti Olümpiakomitee. Spordiga aga tegeldi ning mõndagi saavutati juba 19. sajandil. Esimeses saates keskendume esimestele rahvusvaheliselt tuntud Eesti sportlastele. Lurich, Aberg ja Hackenschmidt tegid me rahvast tutt...

ENNtsüklopeedia selle laupäeva saate peategelast peavad paljud asjatundjad kõigi aegade parimaks sopraniks. Maria Callas oli sünnilt kreeklanna, kuid ta laulis edukalt paljude riikide lavadel. Tema bravuurosadeks kujunesid rollid Bellini, Verdi ja Puccini ooperites. Callase vokaalvõimed ning näitlejaanded võimaldasid tal menukalt esineda ka Mozarti, Wagneri, Mascagni ja Glucki lavateostes. Lisaks...

Aeg ja aastad mööduvad kiiresti. Isegi eesti popmuusikute seas on juba inimesi, kel eluaastaid üle seitsmekümne. ENNtsüklopeedia selle nädala saatetund on Tõnis Mägist, kes juba nädala jagu käib seitsmekümne kuuendat eluaastat. Meie muusikamaastikul on raske leida temast mitmekülgsemalt andekat tegijat. Tõnis Mägi on olnud edukas laulja, helilooja, klahvpillimängija, võrratu vilistaja. Eraldi saat...

Sel pühapäeval jätkab ENNtsüklopeedia kuuldesari Andrew Lloyd Webberi elu ja loomingu tutvustusi. Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele kuulete katkendeid muusikalidest „Ooperifantoom“, „Jeesus Kristus Superstaar“, „Armastuse aspektid“ ning „Vilista tuulde“. Neid esitavad Joanna Ampil, Sarah Brightman, Barbra Streisand, Michael Ball, Steve Barton, Michael Crawford ja Tom Jones. Alates järgmisest saate...