ENNtsüklopeedia

Kolmas saade William Shakespeare’ile pühendatud minisarjast keskendub loomingule, mis inspireeritud suure kirjaniku teostest. Sajandite jooksul on tema näidendeid tuhandeid kordi lavastatud, nende alusel filme vändatud, oopereid ja raamatuid kirjutatud. „ENNtsüklopeedia“ teabetunnis kõlavaid katkendeid esitavad Elle Kull, Kaie Mihkelson, Guido Kangur, Kaarel Karmi, Einari Koppel, Ants Lauter ja Ma...

Teine saade William Shakespeare’i elust ja loomingust keskendub aastatele, mis järgnesid kuninganna Elizabeth I surmale. Geenius pidi kohanema uue monarhi James I huvidega, mis olid suhteliselt teatrikauged. Shakespeare kirjutas toona ühed oma kuulsamad näidendid „Othello“ ja „Macbeth“. Ootamatult sai Shakespeare’i näitetrupist õukonnateater The King’s Men. Järjekordse katkulaine ajal elas Shakesp...

Järgmistes saadetes keskendub „ENNtsüklopeedia“ maailmakultuuri suurkuju William Shakespeare’i elu ja loomingu meenutamisele. Tänase päevani pisut müstilise kirjaniku näidendeid on sajandite jooksul lavastatud küllap kõigis maailma riikides. Esimeses saates kuulete meie näitlejate esituses geeniuse sonette ning katkendeid näidendeist „Nagu teile meeldib“ ning „Hamlet“. Teabetunnis kõlav muusika on...

Seekordne „ENNtsüklopeedia“ kuuldetund on üksmeelselt geniaalseks muusikuks tunnustatud Frederic Chopinist. Ta sündis Poolamaal, kuulsaks sai kõikjal, kus heast muusikast lugu peetakse. Chopini pianistioskusi imetles koguni Ferenc Liszt, kelle arvates Chopini teostes ühinevad vesi ja kristall. Robert Schumann ütles esimesena välja, et Chopin oli geenius. Tal oli annet ka maalikunsti ja näitlemise...

Sedakorda keskendub „ENNtsüklopeedia“ erakordsele mehele, keda ennekõike teatakse ta erootiliste seikluste tõttu. Casanova oli aga suutlik teisteski sfäärides. Ta oli kirjanik ja mõtleja, kes polemiseeris edukalt koguni Voltaire’ga. Casanova suhtlusringi kuulusid Madame de Pompadour, Goethe ja Mozart. Üsna kindlasti oli Casanova eeskujuks Don Giovanni tegelaskuju loomisel. Enn Eesmaa teabetunnis k...

Jack London on kuulunud vähemalt paari põlvkonna lugejate lemmikautorite hulka. Ta seiklusjutud ning mehised tegelased olid ennekõike poistele meeltmööda. Jack Londoni raamatuid on rõõmustavalt palju eesti keelde tõlgitud. Tema teostest on kuulsad režissöörid lavastanud filme ja teleseriaale. Neis on suurepäraseid rolle mänginud tippnäitlejad. „ENNtsüklopeedia“ teabetunnis kõlavad katkendid Jack L...

„ENNtsüklopeedia“ fookuses on sedakorda lihtne harimatu maatüdruk, kelle elu oli otsekui muinasjutt, mis aga paraku lõppes halvasti. Orleansi neitsi elas viieteistkümnendal sajandil, ent saavutas mõndagi, mis isegi tänapäeval on ühele tavalisele naisterahvale kättesaamatu. Kiriku poolt tulesurma mõistetud Jeanne d’Arc kuulutati selle sama kiriku poolt viis sajandit hiljem katoliku pühakuks! Enn Ee...

„ENNtsüklopeedia“ selle nädala fookuses on oma riigi rahvuspüha tähistav Kreeka. Enamus inimkonna arenguist said alguse selle iidse rahva andekatest meestest. Enn Eesmaa keskendub oma saates ennekõike neile, keda peame esimesteks. Erakordselt andekas oli Thales Mileetosest, keda üksmeelselt peetakse esimeseks teadlaseks ja filosoofiks. Kreeka hümni autor Nikolaos Mantzaros kirjutas esimese sümfoon...

Pea täpselt kolmesaja aasta eest ilmusid Amsterdamis avaldatud kogumikus „Võistlus harmoonia ja leidlikkuse vahel“ neli Antonio Vivaldi viiulikontserti koondnimetusega „Neli aastaaega“. Need said otsekohe kuulsaks, koguni Louis XV olevat „Kevade“ osa esimesel võimalusel uuesti kuulanud. Vivaldi võimekus ja töötahe olid kadestamisväärsed. Ainuüksi oopereid ta kirjutas ligi sada. Vivaldi elu oli sei...

„ENNtsüklopeedia“ tähistab seekordse saatega inimkonna uhkuse Michelangelo 550. sünniaastapäeva. Paljud peavad teda kõigi aegade suurimaks kunstnikuks ja kujuriks, kellega võib võrrelda vaid geeniusega samal ajal oma taiesid ja teadust teinud Leonardo da Vincit. „Taaveti“, „Pieta“, Sixtuse kabeli freskode ning kolossaalse Rooma Peetri kiriku autorit hinnati ta elu ajal kõrgelt ka sõnameistrina. Li...

Kaunis naisenimi Carmen kuulub ka muusikakultuuri ja kirjanduskujude eliiti. Prosper Mérimée kirjutas Carmeni oma samanimelisse jutustusse, kolmkümmend aastat hiljem esietendus Georges Bizet’ samanimeline ooper, mis paraku välja vilistati. Helilooja sai juhtunust parandamatu hingetrauma ning kolm kuud hiljem Georges Bizet suri. Täna oleks võimatu ükskõik millist tasemel ooperiteatrit ette kujutada...

Sageli kasutame väljendit mees nagu orkester niisama kergekäeliselt nagu ülistavat sõna superstaar. Pierre-Augustin Caron de Beaumarchais’ elu ja mitmetel tegevusaladel lausa uskumatud saavutused sobiks seda meest tõepoolest orkestriga võrdlema. Ta oli kirjanik, muusik, leiutaja, diplomaat-salakuulaja ning võrratu kellassepp, kelle käest tellis ajanäitajaid isegi kuningas. Beaumarchais on ennekõik...

„ENNtsüklopeedia“ seekordses saates kuulete mõndagi Leedu ajaloost ja selle rahva saavutustest. Suur osa teabetunnist kuulub Mikalojus Konstantinas Čiurlionise mitmekülgse loomingu tutvustamisele. Teda peetakse parimaks maalikunstnikuks heliloojate seas ning ületamatuks komponistiks maalimeistrite hulgas, koguni esimeseks abstraktse kunsti esindajaks Euroopas. Leedu kirjandust esindab saates selle...

„ENNtsüklopeedias“ avaneb uus saaterubriik. Mitmetel põhjustel huvi pakkuvate riikide rahvuspühade puhul asub Enn Eesmaa tutvustama meist kilomeetrites kaugete maade ja rahvaste elu, ajalugu, ennekõike aga meenutab seda ja neid, kes esimesena meelde tulevad, kui nendest riikidest räägime. Tšiili puhul oleks need ennekõike Allende, Pinochet ja Neruda, vaatamisväärsustest kindlasti Lihavõttesaare mü...

„ENNtsüklopeedia“ keskendub seekordse Eesti raamatu aasta puhul Eduard Vilde elule ja mahukale loomingule. Ta saatus oli sedavõrd mitmekesine ja kohati põnev, et jääb vaid imestada, miks temast pole tehtud veel mängufilmi või teleseriaali. Vilde raamatuid on sageli ekraanile toodud. Lisaks kirjanikutööle kuulub Eduard Vilde kahtlusteta ka meie ajakirjandussuuruste hulka. Ennekõike seostame Vildet...

„ENNtsüklopeedia“ keskendub seekord sündmustele ja inimestele, kes meenuvad, kui räägime aastast 1925. Sajandi eest kirjutasid oma peateoseid nii Hitler, kui Tammsaare, häid filme tegid Chaplin ja Keaton. Muusikas andsid tooni džässilauljad ning orkestrid. Londonis tutvustati uut meediumi – televisiooni. Sajandite tagant toodi nähtavale Tutanhamoni kuldne surimask. Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridel...

Läinud sajandi suurkujude hulka kuulunud Albert Schweitzer oli võimekas õige mitmel elualal. Lapse ja noorukina tundus, et temast saab väljapaistev muusik ning temast saigi. Hiljem õppis ta teoloogiat ning arstiteadust. Oma elutöö tegi Schweitzer Aafrikas. Tänases Gabonis asutas ta Lambarere kliiniku, kus raviti kõikvõimalikke haigusi, leepra kaasa arvatud. Kui Albert Schweitzerile omistati aastal...

"ENNtsüklopeedia" seekordne saade on üsna üksmeelselt popmuusika esimeseks kuningaks kutsutud Elvis Presley elust ja lauludest. Koos temaga algas mitte vaid muusikas uus ajastu, Elvisest sai miljonite noorte eeskuju. Seda ruttasid ära kasutama ärimehed, kes enne noorte vastu erilist huvi ei ilmutanud. Tekkisid uued moesuunad, poodidesse ilmusid ennekõike noortele meelepärased tooted. Elv...

"ENNtsüklopeedia" huvifookuses on sedakorda inimkonna suurimate teadlaste esiritta kuuluv Albert Einstein. Tema teed rajavad teooriad leiavad veel täna ning küllap hommegi veel tõestust. Einstein kirjutas ligi pool tuhat teaduslikku artiklit, tema peamised tööd ilmusid aastal 1905, mida kutsutakse imepäraseks aastaks - annus mirabilis. Eelmine imepärane aasta oli 1666, mil teaduses tegi...

Seekord keskendub „ENNtsüklopeedia“ kõigi aegade ühe tippmuusikali „Minu veetlev leedi“ autoritele. Frederick Loewe ja Alan Jay Lerner on aga kirjutanud veel poole tosina jagu suurepäraseid lavateoseid. Olgu siinkohal nimetatud vaid „Brigadoon“ ja „Camelot“. Kahepeale võitsid nad kaks Oscari preemiat, lisaks veel mitu Tony auhinda. Enn Eesmaa saates kuulete lisaks kommentaaridele meloodiaid ja lau...

"ENNtsüklopeedia" süveneb maailmakirjanduse suurkuju Henrik Ibseni elule ja loomingule. Vaid Shakespeare’i näidendeid lavastatakse Ibseni omadest rohkem. Praegugi võib Eestis näha „Nukumaja“. Ibseni tuntuimale näidendile „Peer Gynt“ kirjutas imelised muusikanumbrid Edvard Grieg. Ibseni muuseumis Oslos saab näha klaverit, millel oma sõbra perekonnale Grieg mõnikord mängis. Lisaks Enn Eesm...

Seekord keskendub "ENNtsüklopeedia" sündmustele ja inimestele, kes meenuvad, kui räägime aastast 1974. Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele kuulete muusikat, mis oli populaarne poole sajandi eest.

"ENNtsüklopeedia" keskendub soome rahva poolt sajandi suurkujuks valitud Carl Gustaf Emil Mannerheimi elule ja karjäärile. Presidendiks saanud marssali teened oma riigi ja rahva iseseisvuse eest seismisel olid erakordsed. Teda austasid isegi Stalin ja Churchill, kes Soome vastu sõdisid. Saate muusikalises osas kuulete Jean Sibeliuse muusikat, mis esindab Soomet niisama loomulikult, kui m...

"ENNtsüklopeedia" kuuldeseeria juubelihõnguline 75. saade on pühendatud kahekümnenda sajandi suurkujule Winston Churchillile. Tema sünnist möödub sel laupäeval täpselt poolteist sajandit. Churchilli sõjaaastate teeneid oma riigi ja rahva ning suuresti kogu maailma hüvanguks on küll mõnes riigis püütud vähemana paista, kuid see pole kellelgi eriti õnnestunud. Suurmehe surma järel tõdes Pr...

Sedakorda on "ENNtsüklopeedia" fookuses riigijuht ja sõjapealik, kes kaotas sageli, ent ometi on jäänud omamoodi võidukaks. Napoleon Bonaparte’iga seostame tavaliselt lahinguid, kannatusi ja surma, soovi kogu maailma vallutada. Vähem on räägitud ta otsustest, mis nii prantslastele, kui teistelegi rahvastele eluliselt olulised olid. Suuresti tänu Napoleonile kasutame täna meetermõõdustikk...