Välistund

"Välistund" tuleb sel korral eetrisse Kiievist, kus räägime mōistagi Ukrainast.

Jutuks tulevad rahvusvahelised indeksid ja edetabelid. Sellest, kuidas neid moodustatakse ja kui tõsiselt neid võtta võib, räägivad avatud valitsemise spetsialist Hille Hinsberg, ajakirjanike liidu juht Helle Tiikmaa ja saatejuht Evelyn Kaldoja.

Räägime Soome ja Rootsi NATO-püüdlustest.

"Välistund" võtab vaatluse alla Ukraina ja Venemaa erineva taktika ja strateegia käimasolevas sõjas.

Venemaa agressioon Ukrainas on segi paisanud ka rahvusvahelise majanduspildi. Meie idanaabrile lisatakse tasapisi sanktsioone või lihtsalt ei soovita selle riigiga enam mingit äri ajada, samas pole veel märke, et Vene majandus kokku variseks.

Seekordne "Välistund" räägib sõdadest ja seksuaalvägivallast, puudutades nii ajalugu kui ka praegu lõõmavat Ukraina kriisi.

Soome ja Rootsi on alustanud kiiret ettevalmistust NATO-ga liitumiseks. Ja juba kõlavad Venemaa vastuähvardused.

Venemaa sõjamonstrumi tekitatud kahjud Ukrainale on üüratud: massimõrvad, maatasa pommitatud linnad ja külad, miljonid sõjapõgenikud. Kuidas Ukraina ühiskonnana on suutnud seda kõike taluda ja üle elada? "Välistunni" külalised on selle teemaga otsesemalt või kaudsemalt kokku puutunud.

Esmaspäevane "Välistund" arutleb Ukraina teemadel ja stuudiokülalisteks on ekspert Venemaa küsimustes Karmo Tüür ning Ukraina päeviku autor Igor Taro.

Mis on NATO strateegiline kontseptsioon ja ELi strateegiline kompass?

Tänane "Välistund" vaatleb Venemaa Ukraina-vastase sõja erinevaid tahke. Seekord keskendume drastilisele muutusele Soome välispoliitikas ehk siis võimalusele, et Soomest võib kiiresti saada NATO liige.

Venemaa majandus on šokis, sest majandussuhted lääneriikidega katkevad kiiresti ja lõplikult. Samal ajal likvideeritakse riigis kiirkäigul viimaseid vabu meediaväljaandeid ning kasvab venelaste isolatsioon maailmast.

Vikerraadio "Välistunnis" on kõne all Venemaa majanduse sattumine lääneriikide sanktsioonide alla. Kas vene rubla kukub kokku? Mida see tähendab meile Eestile?

Tänane "Välistund" hoiab silma peal sündmustel Ukrainas ja selle ümber. Stuudios on Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov ning Kaitseuuringute keskuse direktor Indrek Kannik. Saatejuht on Peeter Kaldre.

Mis toimub Eesti kaitseväe suurima missioonipiirkonna Maliga, kes ühelt poolt on hakanud ise minema ajama Euroopa vägesid, teisalt aga sattunud nii naabermaade kui ka ELi sanktsioonide alla?

Esmaspäevases "Välistunnis" teeme vahekokkuvõtte Ukraina kriisist. Kuidas on ennast positsioneerinud Venemaa, USA ja Euroopa. Stuudios on poliitikavaatlejad Lauri Tankler, Karmo Tüür ja Keit Kasemets.

Milliseid võnkeid on Ukraina kriis toonud NATO lõunatiivale ja miks näib, justkui koondaks allianss jõude ennekõike Mustale merele ja Kagu-Euroopasse?

Mitmed vaatlejad võrdlevad Venemaa nõudmisi NATO-le ja ähvardusi Ukraina aadressil olukorraga Euroopas teise maailmasõja eelõhtul. Kas tõesti on tulemas sõda või on hirmul lihtsalt suured silmad?

Venemaa agressiivsel välispoliitikal on ajaloolised juured, mis ulatuvad sajandite taha. Praeguse sõjaka kursi üks allikaid on katse oma tegevust geopoliitiliselt ja ajalooliselt põhjendada ning õigustada. Sel teemal arutlevad tänases "Välistunnis" ajaloolased David Vseviov ja Kaarel Piirimäe.

Arutleme Venemaa ja USA ning Venemaa ja NATO vaheliste kõneluste üle. Külas on politoloog Holger Mölder, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik ja Eesti esindaja Põhja-Atlandi Nõukogus Jüri Luik.

"Välistunni" autorid Astrid Kannel, Peeter Kaldre, Evelyn Kaldoja ja Indrek Kiisler vaatavad tagasi 2021. aasta tähtsamatele rahvusvahelistele arengutele ning üritavad ennustada, mida head või halba võib tuua alanud aasta.

Päev-päevalt kõlab NATO ja EL-i ning erinevate läänt esindavate riikide järjest uusi hoiatussõnumeid Ukraina sisse piiranud Venemaale.

Sel esmaspäeval räägime "Välistunnis" Iraani tuumaleppest, mida meeleheitlikult elustada üritatakse.

Tänane "Välistund" hoiab silma peal Venemaa Ukraina-vastastel kavatsustel. Uurime, millised on NATO, USA ja kõigi lääneriikide võimalused sõda ära hoida.

Suur osa neist Valgevene kaudu tulnud migrantidest, kelle dokumendid on praeguseks läbi vaadatud, on osutunud inimesteks, kellel pole varjupaiga palumiseks alust. Osasid neist, näiteks iraaklasi, aga ei õnnestu tagasi kodumaale saata vaatamata sellele, et neil puudub Euroopas viibimiseks seaduslik alus. Milles probleem?