Välistund

Kas Iisrael on muutumas paariariigiks ning mida tähendab Lähis-Idas toimuv USA valimiste seiskohast?

Ukraina on rünnanud edukalt Venemaa naftatöötlemistaristut, USA andis aga märku, et need rünnakud ei ole Ameerika Ühendriikidele meeltmööda.

Riigid nagu Hiina või Venemaa üritavad oma kodanikke aktiivselt kontrollida ka väljaspool enda territooriumi, eirates teiste maade suveräänsuse printsiipi.

Milline tähendus on seekordsetel Putini valimistel Vene ühiskonnale? Kui dirigeeritult möödus kampaania ja valimisprotseduurid? Milliseid märke me oskame kogu sellest suurest etendusest välja lugeda?

Mida tähendavad punased jooned välispoliitikas? Millal kaob lõhe nn vanade ja uute liikmesriikide vahel NATO-s ja Euroopa Liidus?

Rootsist saab suure tõenäosusega algaval nädalal lõpuks NATO liige.

24. veebruaril möödus kaks aastat Venemaa sissetungist Ukrainasse, sõda on nõudnud sadu tuhandeid inimelusid, samas pole kumbki pool saavutanud rindel otsustavat edu.

"Välistund" analüüsib viimaseid poliitilisi arenguid Venemaal, Ukrainas, Euroopas ja USA-s. Stuudios on riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja saatejuht Peeter Kaldre.

Räägime Venemaast ja Ukrainast. Stuudios on Vene küsimuste ekspert Karmo Tüür ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Indrek Kannik. Saadet juhib Astrid Kannel.

Seekordses "Välistunnis" arutatame islamiterrorismi ohu üle praeguses Euroopas. Saates on Ringo Ringvee, Ramon Loik ja saatejuht Evelyn Kaldoja.

Vene agressioon Ukrainas on tekitanud uue raudse eesriide ida ja lääne vahele, joostes sel korral teisest kohast kui eelmine, mis jättis peaaegu kõik soomeugri rahvad ühele poolele.

Alanud aasta peaks olema Ukrainas käiva sõja jaoks otsustav. Praegu ei oska keegi öelda, kummale poole vaekauss langeb.

Esmaspäevases "Välistunnis" räägime arengutest Euroopas, keskendudes Poola uue valitsuse pingutustele ning Ungari jätkuvale väljapressimistaktikale, aga ka meeleavaldustele Serbias ja Euroopa Liidu-Ukraina suhetele.

Rahvusvaheliste suhete üks suurimaid mõjutaiad on majandus ja kaubandus, mis on kogu maailmas muutuste keerises.

Paljud analüütikud arvavad, et kui Venemaa Ukrainas võidab, rünnatakse järgmisena mõnd NATO riiki.

Esmaspäevases "Välistunnis" räägime arengutest Venemaal.

Üha rohkem kostub esialgu küll veel ettevaatlikke üleskutseid ja arutelusid tuua Ukraina ja Venemaa läbirääkimiste laua taha.

Seoses Hamasi rünnakuga Iisraeli vastu on viimasel ajal väga sageli mainitud sõna kibuts. Seekordne "Välistund" selgitab, kust see kogukondlik eluvorm tekkis, millist elu kibutsis elatakse ja milline on nende maine ülejäänud iisraellaste silmis.

Kas sõda on ummikseisus ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ning relvajõudude ülemjuhata Valeri Zalužnõi suusad risti läinud?

Lähis-Idas puhkenud veriteod on toonud esile ka teravad vastuolud Läänemaailmas. Millisel alusel vaenupooltesse suhtutakse? Miks just vasakpoolsemad inimesed tunduvad olevat Iisraeli käitumise suhtes kriitilisemad?

Tänavu suvel mõrvati Kanadas sikhide aktivist Hardeep Singh Nijjar. Praeguse seisuga uurib Kanada võimalust, et nende kodanikust Nijjari mõrva nende riigi territooriumil võis korraldada India.

Sõjadžinn, mille päästis valla Putin kallaletungiga Ukrainale, nõuab uusi ohvreid. Viimaseks näiteks on Hamasi ja Iisraeli verine konflikt.

Saate alguses peatutakse sündmustel Iisraelis ja Gaza sektoris. Helistame Eesti suursaadikule Iisraelis Veikko Kalale. Seejärel räägime läänemaailma ühtsuse murenemisest Ukraina aitamisel.

Euroopat ähvardab taas sadade tuhandete põgenike sissevool, mis meenutab 2015 aastat, kui Euroopasse jõudis ligi 2 miljonit inimest.