Välistund

"Välistund" uurib, kuidas on Ukraina tulevane president tulnud toime Venemaa esimeste katsetega teda paika panna ja milliseks võiks Moskva ja Kiievi suhted Volodõmõr Zelenski ajastul kujuneda.

Seekordse "Välistunni" külaline on viimaseid päevi välisministri ametis olev Sven Mikser.

Kas Hiinal on Lääne suhtes mingi salakaval plaan? Mida pelgama peaksime ja ehk on mõned ohud ka ülehinnatud? "Välistunnis" arutavad Urmas Hõbepappel ja Leslie Leino (pildil). Saadet juhib Evelyn Kaldoja.

"Välistunnis" räägivad 70-aastase NATO hetkevormist Eestit praegu alliansi juures esindav suursaadik Kyllike Sillaste-Elling, tema eelkäija Lauri Lepik, kaitseministeeriumi NATO osakonna juhataja Liis Mure ja Brüsselis NATO peakorteris nõunikuna töötav Irma Kaljulaid. Saatejuht on Evelyn Kaldoja.

Euroopa ja Eesti on jõudnud teelahkmele, sest maailm meie ümber on muutunud ja meie ise koos sellega. Millised väljakutsed on lähiajal Eesti välispoliitikal, mida oodata europarlamendi valimistest ja mida toob BREXIT?

Ukrainas on poliitilised pinged jõudmas haripunkti, sest märtsi viimasel päeval toimuvad riigis presidendivalimised. Kas Läänt ja Ida lahutav riik on oma lõpliku valiku teinud? Ja kes võiks saada uueks riigipeaks?

On möödunud viis aastat ajast, mil Venema annekteeris Ukrainalt Krimmi. Kas me nüüd oskame selgemalt öelda, millised on selle teo tagajärjed Ukrainale, Venemaale, tema teistele naaberriikidele, laiemalt aga kogu rahvusvahelisele ülesehitusele?

Euroopa elab turbulentsi tuultes. Europarlamendi valimistel suurendavad küsitluste kohaselt märkimisväärselt oma esindatust populistid, Brexiti tagajärjed on endiselt ennustamatud, on võimalus, et USA tõmbab oma kaitsva sõjalise vihmavarju Euroopa pealt ära.

Kuigi Afganistanis on sõjategevus kestnud juba 40 aastat, pole välisjõududel õnnestunud afgaanide üle kontrolli saavutada. Pärast kümnete tuhandete inimeste hukkumist ja pikka vaenutegevust on alustatud rahukõnelusi Talibani ja lääneriikide toetatava režiimi vahel.

NATO hetkevormist, liitlassuhete tugevusest, aga ka probleemidest maailma kolletes ja riikidevahelistes suhetes räägiti kolm päeva Münchenis, 55. julgeolekukonverentsil.

Tänane "Välistund" räägib Vene mõjutustegevusest Euroopas. Mitmes Euroopa riigis, keda Venemaa peab enda jaoks oluliseks, toimuvad sel aastal valimised. Lisaks ootavad ees Euroopa Parlamendi valimised.

Ei ole võimatu, et tänavune NATO tippkohtumine toimub detsembrikuus Tallinnas. Küsimus on ainult selles, kas NATO oma praegusel kujul on veel alles.

Ka möödunud nädal ei toonud Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise suhtes selgust. Ehkki Londoni ja Brüsseli vahel on lepe olemas, pole sellega nõus Briti parlament.

Euroopa Liidus toimuvad suve eel märgilised valimised: ajalooliste parem- ja vasakpoolsete ehk kristlike demokraatide ja sotsialistide kõrvale tõuseb kolmandaks jõuks populistlik alternatiiv. Seega muutused, mis on toimunud liikmesriikide sees, saavad kinnistatud ka liidu tasemel.

Uue aasta esimeses "Välistunnis" vaatame tulevikku ja püüame prognoosida selle aasta välispoliitilisi arenguid.

Lõppev aasta oli täis olulisi diplomaatilisi sümboleid, kuid pinged rahvusvahelisel areenil aina süvenevad.

Euroopa suur kolmik: Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia siplevad erinevate murede käes.

Venemaa ja Ukraina suhted on jõudnud taas otsese vastaseisuni. Mõlemad pooled teevad ettevalmistusi täiemahuliseks relvastatud konfliktiks.

Esmaspäevane "Välistund" alustab just siis kui Riigikogus peaks lõppema erakorraline istungijärk, kus hääletatakse ÜRO ränderaamistiku teemalist avaldust.

USA kongressi tellimusel hiljuti valminud raport tõdeb, et Ameerika Ühendriikide sõjaline võimekus võrreldes Venemaa ja Hiinaga on viimasel ajal drastiliselt vähenenud.

ÜRO ränderaamistiku deklaratiooniga ühinemine on tekitanud Eestis vastakaid arvamusi. Opositsioonipoliitikud süüdistavad valitsust majandusmigrantidele ukse avamises, valitsuse kinnitusel on tegemist õiguslikult mitte-siduva leppega.

Viis aastat araabia talve on näidanud, et hävitada on lihtsam kui luua. 2011. aastal alguse saanud meeleavaldused, mis läksid ajalukku araabia kevadena, kukutasid mitu valitsust ja tõukasid lõpuks osa riike ka kodusõtta.

Jamal Kashoggi mõrvamüsteerium on kestnud peaaegu kuu aega, kuid täit selgust toimunust ei ole ikka veel. Juhtunu on aga ilmselgelt pingestanud suhteid Lähis- ja Kesk-Idas ning ka maailmapoliitikas üldisemalt.

Euroopa Liidu senine stabiilsuse majakas Saksamaa on aastataguste valimiste järel oma rolli kaotamas. Pool aastat ehitatud valitsus heitleb sisetülides ning järjepanu kaotavad selle osapooled hääli kohalikel valimistel.

Kas Ühendkuningriik lahkub EL-st kõva pauguga ja ilma leppeta? Mis takistab Ühendkuningriigil ja EL-l kokku leppida? Mis see üldse meisse puutub?