Välistund

Üha rohkem mõjutab riikidevahelisi suhteid meedia. Ajakirjandusest on saanud võitlusväljak, kus lisaks eri ideedele ja vaadetele löövad usinasti kaasa ka paljud riigid, kes üritavad mõjutada avalikku arvamust endale soodsas suunas. Kui ohtlik on selline olukord? Milline roll on välispoliitika kujundamisel mõttekodadel ja analüüsikeskustel? Kelle huve seal edendatakse?

Esmaspäevane "Välistund" analüüsib USA uue presidendi Joe Bideni esimesi samme oma ametis ja uurib, milliseid põhimõtelisi muutusi võivad massilised põllumeeste meeleavaldused Indias tuua kaasa maailma ühes rahvarohkemas riigis ja vastuolulisemas demokraatias.

Teisipäeval on riigikogus suur Eesti välispoliitika arutelu, kus teeb välispoliitika põhisuundadest ettekande välisminister Eva-Maria Liimets. Milliseid muutusi on koroonakriis toonud välispoliitika prioriteetidesse? Kas halvenevad suhted lääne ja Venemaa vahel mõjutavad meie välis- ja julgeolekupoliitikat?

Sel kevadel saab 2 aastat sellest, kui rahva suure toetusega valiti Ukraina presidendiks Vladimir Zelenski. Mida tal on õnnestunud selle ajaga korda saata, selle üle arutlevad Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas, kauaaegne diplomaat Rein Oidekivi ning ajaloolane Igor Kopõtin.

Seekordne "Välistund" viib taas Aafrikasse ning püüab tõlgendada uudiseid Prantsusmaa ja Venemaa põrkumistest mustal mandril, sealhulgas Eestile tuttavates missioonipiirkondades nagu Kesk-Aafrika Vabariik ja Mali.

Arutame Venemaale tagasi pöördunud opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi väljavaateid pakkuda president Vladimir Putinile arvestatavat konkurentsi ja kõnetada oma rahvuskaaslasi.

Eesti välisministeeriumis vahetub ministeeriumi poliitiline juht. Seoses uue koalitsiooni tekkega peab asjad pakkima välisminister Urmas Reinsalu. Milline on olnud Eesti välispoliitiline joon ligi viimased kaks aastat? Mis vajab kindlasti muutmist?

Alanud aasta välispoliitikas tuleb kindlasti põnev. Tänane Välistund püüabki kaardistada, mis hakkab juhtuma USA sise- ja välispoliitikas, mida tähendab Euroopa jaoks see, et tugev tegija Angela Merkel lahkub Saksamaa liidri kohalt, milliseid arenguid on oodata Venemaal, miilised piirkondlikud konfliktid võivad lahvatada suuremaks sõjaks.

Esmaspäevases "Välistunnis" vaatavad saatejuhid Peeter Kaldre, Evelin Kaldoja, Astrid Kannel ja Indrek Kiisler uude aastasse, analüüsides välispoliitika võimalikke arenguid maailmas ning meie hirme ja ootusi.

Esmaspäevane "Välistund" arutleb teemal, kuidas on Euroopa Liit mööduva äärmiselt keeruka aastaga hakkama saanud ja millised on juba silmapiiril paistvad uued väljakutsed.

Riigikogu võttis kolmapäeval vastu tuleva aasta riigieelarve. Millised on aga Eesti kaitsekulutused, missugust relvastust rohkem vajaksime, kuidas kulgeb koostöö sõbralike naabritega? Milline on Venemaa käitumine Läänemere ruumis?

Tänases "Välistunnis" võtame vaatluse alla Euroopa Liidu tervise. Uurime, kuidas on läinud võitlus koroonapandeemiaga ning millised lahkhelid valitsevad ühenduse tuleviku osas. Teeme tiiru peale ka maailmapoliitikale, eeskätt arutleme olukorra üle presidendivalimiste-järgses USA-s.

Seekordne "Välistund" küsib, mis on Lõuna-Korea popkultuuri edu saladus ja kuivõrd aitab see Soulil mõjutada maailmapoliitikat. Stuudios on Lõuna-Korea kunstiajaloo ja popkultuuri uurija Maari Hinsberg, Hiina ekspert Leslie Leino, Eesti Välispoliitika Instituudi teadur Piret Kuusik ja saatejuht Evelyn Kaldoja.

Esmaspäevases "Välistunnis" arutleme selle üle, kuidas on läinud endistel Nõukogude Liidu vabariikidel. Kes on suutnud Venemaast ka sisuliselt iseseisvuda, kes elab ja hingab suuremal või vähemalt määral Moskva armust? Miks on nii läinud?

Kas võimuvahetus Valges Majas tuleva aasta jaanuaris tähendab automaatselt täiemahulist pööret USA välispoliitikas? Milline saab olema Donald Trumpi järgne USA maailmakäsitlus? Kuhu selles käsitluses paigutub Euroopa ja Eesti? Kas geopoliitilised vastaseisud pigem süvenevad või leevenevad?

Tänane "Välistund" analüüsib USA presidendivalimiste tulemusi. Uurime, miks Joe Biden võitis ja Donald Trump kaotas. Laiemas plaanis on aga vaatluse all küsimus, milliseid muudatusi on oodata Bideni välispoliitiliselt kursilt ja kuidas see kõik mõjutab meie regiooni julgeolekut.

Miks arvatakse, et Aafrika on koroonaviirusega päris hästi hakkama saanud ajal, kui Euroopa on viirusega järjest hullemini kimpus? Milline on läbisaamine Aafrika Liidu ja Euroopa Liidu vahel?

Kuna USA presidendivalimisteni on jäänud aega vaid pisut üle nädala, siis on esmaspäevane "Välistund" pühendatud just sellele. Kas sisuliselt on kindel, et valimised võidab taas Donald Trump?

Brittide lõplik lahkumine, koroonaviirusega seotud probleemide üleeuroopaline ohjeldamine ja kliimaneutraalsuse saavutamine olid teemad, mida arutati seekordsel Euroopa Liidu Ülemkogul.

Kas niivõrd kaugesse ajalukku minevat konflikti mägise Karabahhi pärast on võimalik veel rahumeelselt lahendada või võidab see, kellele on rohkem jõudu? Miks just praegu on SRÜ aladel mitmed vastasseisud taas ellu ärganud?

Sel korral keskendutakse Hiina sise- ja välispoliitikale.

3. oktoobril möödub Saksamaa taasühendamisest 30 aastat. Meenutame neid keerulisi aegu ja küsime, kui ühtne on Saksamaa täna.

Ka 21. sajandil on maailmas üle 40 monarhia, millest omakorda kümme on Euroopa kõrgete demokraatianäitajatega riikides.

Esmaspäevases "Välistunnis" räägime Valgevenest ja sellest, kuidas taas on lääneriikidel ja Venemaal diametraalselt erinevad arusaamad toimuvast.

"Välistunni" keskne teema on NATO tervis praeguses turbulentses maailmas. Uurime, millist mõju avaldab koroonapandeemiast põhjustatud majanduslangus NATO kaitsekulutustele.