Reporteritund

Tallinna linnavolikogu menetleb pealinna 2026. aasta eelarvet. Kuna sügisvalimistel muutusid valijate tahtel jõujooned linnavolikogus ja sotsiaaldemokraatide juhitava mitmikliidu asemel on Tallinnas nüüd Keskerakonna ja Isamaa kaksikvõim, siis on uuenenud ka linna juhtimise prioriteedid ning mitmed varasemad plaanid on ümber vaadatud.

Võtame jutuks Eesti toiduvaru ja võimekuse toidutootmisega tegeleda ka kriiside puhul. Kuidas leida kauplused, mis elektrikatkestuste ajal töötavad?

Et tänavused põhikooli lõpetajad saaksid alates 1. märtsist sisseastumise infosüsteemi oma jätkuõpingute valikuid sisestada, selleks peavad keskharidust pakkuvad koolid juba veebruaris sinna oma andmed sisestama.

Riik kavatseb leevendada narkootikumide kasutajate karistusi ja juba kõlavad kartused, et see võib muuta narkootikumid kättesaadavamaks.

Tervisekontroll on kõigile töölepinguga või avalikus sektoris töötavatele inimestele kohustuslik. Ettevõtjad, kes teenuse eest maksavad, pole selle kulukusega rahul ja näevad, et töötervishoiu ja perearstisüsteemi võiks liita.

Prokuratuur on viimastel kuudel saanud etteheiteid poliitikute, ettevõtjate, advokaatide ja ka lihtsate inimeste käest. Kõlavad süüdistused pahatahtlikkuses, pealiskaudsuses ja kallutatuses. Laual on ka ettepanek riigiprokuratuur laiali saata.

Mida teeb netikelmuste tõkestamiseks politsei, sellest räägib saates Jaagup Toompuu keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroost.

Eestis lõpetab aastas ligikaudu 1500 noort venekeelse põhikooli saavutamata eesti keeles edasi õppimiseks vajalikku B1 eesti keele taset.

Jõulueel läheb eetrisse "Reporteritund. Külaleu" Vikerraadio aastalõpuprogrammi "Lõpp hea, kõik hea" raames.

Aasta viimases "Reporteritunnis" on stuudios kriminaalhooldusametnikud Kaja Krivan Jõhvist, Mairi Pajussaar Haapsalust ja Margus Kröönström Tallinnast.

Aasta hakkab lõppema ja Vikerraadio avab aastat kokkuvõtvate saadete hooaja.

Sellest sügisest, kui kutseõpe läks korduvõppijatele tasuliseks, on täiskasvanud õppijate hulk kutsehariduses vähenenud. Praktikajuhendajatel napib koormust, mõnel praktikabaasil kasutust.

Valitsus püüab säästa hariduskuludelt ja nüüd on löögi alla sattunud ülikoolide rahastamine ja autonoomia.

Sideandmete kogumine, riigi ligipääs pangasaladusele, sõidukinumbri tuvastuskaamerad, näotuvastuskaamerad – need lõppeval aastal avalikkuses arutelu all olnud teemad saavad Riigikohtu äsjase lahendiga ühe lisaks: see on advokaadi ja tema kliendi suhtluse konfidentsiaalsus ja selle kaitse. Kõik kolm kohtuastet on leidnud, et see pole praegu piiavalt kaitstud.

Kas sotsiaalmeedia kasutamisele tuleks laste kaitseks rakendada vanusepiirang – nagu jõustub 10. detsembril Austraalias – 16 eluaastat? Või oleks asjakohane lahendus, mille pakkus meile välja Euroopa Parlament – lapsevanemate loal pääseks sotsiaalmeediat kasutama 13- aastasena, üldiselt aga alles 16-aastasena?

November on koalitsioonil kulunud kohalikel valimistel saadud haavade lakkumisele, kuid opositsioonipoliitikud on maksimeerinud oma valimistulemusi.

Prantsusmaal Strasbourgis Euroopa Parlamendi raadiostuudios on sel korral Sven Mikser (Eestis Sotsiaaldemokraatliku erakonna, EL tasandil Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni liige), Jüri Ratas (Isamaa, Euroopa Rahvapartei liige) ning Jana Toom (Keskerakond, Euroopa Parlamendis kuulub liberaalsesse Uueneva Euroopa fraktsiooni).

Neljapäevases "Reporteritunnis" tuleb jutuks see, kuidas Eesti võiks saada endale järgmised presidendid.

Käesoleva nädala kõige tsiteeritum perearst on dr. Elle-Mall Sadrak ja kõige tsiteeritum ametnik Anu Valli tervisekassast.

Sel korral räägime saates mesindusest ja torupillimuusikast.

Eelmisel nädalal selgus, et haridusministeerium keelas Gustav Adolfi Gümnaasiumil õppekava rikastavateks tegevusteks lapsevanematelt raha küsida.

Lein ja lõplik hüvastijätt tabab inimest vähemalt kord elus. Kuidas ta sellega toime tuleb? Kui ta vajab leinaga toimetulekuks kõrvalist abi, kes seda pakub ja mis see maksab? Millest sõltub nõustamise tase ja kes seda kontrollib?

Rahvaraamatukogude uut seadust vormitakse kultuuriministeeriumis juba koroona-eelsest ajast alates. Üle kivide ja kändude läheb see põhiliselt raamatukogutöötajate endi kriitika tõttu, et maakonnaraamatukogude ülesanded antakse rahvusraamatukogule ja senisest suurem osa otsustamisest – ja rahast – koondub Tallinna.