Reporteritund

Räägime Eesti meditsiinisüsteemi toimetulekust koroonahaigete raviga, eriolukorra meetmete mõjust koroonaviiruse leviku peatamisel ning värsketest teadmistest koroonaviiruse SARS-COV-2 uurimisel, ravimi ja vaktsiini otsinguist.

Aprillist saab hakata esitama avaldusi nende töötajate tarvis, kelle tööandjal pole tööd anda või kelle töötasu on töökoormuse tõttu kahanenud. Hüvitist makstakse töötajale, aga ainult siis, kui tema tööandja vastab kindlatele tingimustele. Miks see nii on korraldatud?

Neljapäeval jõuab eetrisse lõppeva kuu opositsioonitund.

Kolmapäeval on stuudios eriolukorra tööde juhiks määratud riigihalduse minister Jaak Aab ja jutuks isikukaitsevahendid – palju neid on, millal juurde saab ja kellele jätkub.

Paljud patsiendid on oma tervise rikkunud nõukogude ajal kolhoositöö käigus, nimistus on keskmisest rohkem eakaid, kehva ühistranspordi korralduse pärast tuleb teha rohkem koduvisiite - need on vaid mõned väljakutsetest, mis eristavad maaperearsti tööd linnas tegutseva arsti ametist.

Neljapäevases "Reporteritunnis" räägivad eakate esindajad, perearst, sotsiaalteenuse osutajad, omavalitsuste esindajad, vabatahtlike esindajad ja paljud teised.

Enam kui 150 000 üldhariduskoolide õpilast on eriolukorra tõttu teadmata ajaks kodusel distantsõppel. Kuidas koolid ja õpetajad e-keskkondade kaudu õppe korraldamisega toime tulevad, millised on väljakutsed lapsevanemate ja õpilaste jaoks?

Eestis kehtiva eriolukorra põhimõtted peaks nüüdseks kõigile teada olema, kuid elus võib ette tulla selliseidki seise, mille kohta seadustest ei oska täpset juhist välja lugeda.

Maailmamajanduses toimuv sunnib küsima, mida saab ja peab tegema Eesti riik.

Brüsselis, Euroopa Parlamendi raadiostuudios on mikrofoni ees Marina Kaljurand Sotsialistide ja Demokraatide ridadest, Riho Terras Euroopa Rahvaparteist ning Yana Toom ja Andrus Ansip Uueneva Euroopa parlamendirühmast.

Eelmisel nädalal avalikkuses laiemalt jutuks olnud töötushüvitiste süsteemi muutmisplaan on kohanud nii poolt- kui vastuargumente.

Eesti Energia ja Viru Keemia Grupp peavad plaani rajada Ida-Viurmaale sadu miljoneid eurosid maksva põlevkivi eelrafineerimistehase. Samas on Eesti riik liikumas 2050. aastaks kliimaneutraalsuse suunas.

Kuigi valitsus on lubanud Euroopa Liidu uut eelarvet kokku leppides Eesti põllumeeste eest seista, on nüüdseks selge, et kogu põllumajanduspoliitika saab senisega võrreldes edaspidi vähem raha.

Eesti poliitikaelu kesksed teemad lõppeval kuul on seotud apteekide ja kogumispensionisüsteemi muutmisega.

Kas mäletate, kuidas Joosep Toots Paunvere külakoolis nurus õpetaja Lauri käest, et kui tervet rehkendust ei jõua teha, siis ta teeb pool?

Stuudios vastab küsimustele rahandusminister Martin Helme.

Kas läbimõeldum metsamajandamine saab kiirendada kliimaeesmärkide saavutamist? Kas selleks tuleb raiuda või loobuda metsauuendusest? Kui noored metsad seovad kiiremini ja rohkem süsinikku, siis kas rajama peaks hakkama monokultuurseid puupõlde?

Talv on aeg põllumajandusmasinate remontimiseks. Arp Müller käis Lääne-Harju vallas Vintse külas, kus peremees Lauri Sepp tutvustas Erma talu masinaparki, kuhu kuuluvad nii nõukogude ajast pärinevad traktorid T150 kui ka tänapäevased John Deere'i ja New Holland'i masinad.

Töökäte puudus on Eesti pannud sõltuma võõrtööjõust. Tekkinud on ebaaus konkurents, sest erinevate skeemidega Eestisse saabunud Valgevene või Ukraina töötajad saavad Eesti inimestest tunduvalt vähem palka ning nende pealt ei tasuta ka Eesti riigile makse.

Eesti kirjandusklassikat loevad vanemad inimesed ja koolilapsed. Esimesed vabatahtlikult, teised kohustuslikus korras.

Kas oleme valmis selleks, et kümne aasta pärast vuraks meie teedel tänase pooleteise tuhande asemel näiteks 50 000 elektriautot?

Euroopa Liit on ühe liikmesriigi võrra vaesem. Samas on ukse taga liitumiskutset ja läbirääkimiste alustamist ootamas mitmed riigid.

Avalik pöördumine Eesti teaduse ja Eesti-uuringute rahastamise asjus on paari päevaga kogunud kaugelt rohkem toetusallkirju kui parlamenti saatmiseks vaja.

Kuigi nädalad mööduvad, on Eesti poliitikaelu kesksed teemad endised – kas apteekidest saab ravimeid ka 1. aprilli saabudest, mis saab II samba pensionireformist.

See, et uurimustöö humanitaarias on reaalteadustega võrreldes alarahastatud, nagu ka humanitaarintelligentsi ettevalmistamine meie kõrgkoolides, on teadlaste ja õppejõudude hinnangul ületanud viimase piiri.