Reporteritund

Töökäte puudus on Eesti pannud sõltuma võõrtööjõust. Tekkinud on ebaaus konkurents, sest erinevate skeemidega Eestisse saabunud Valgevene või Ukraina töötajad saavad Eesti inimestest tunduvalt vähem palka ning nende pealt ei tasuta ka Eesti riigile makse.

Eesti kirjandusklassikat loevad vanemad inimesed ja koolilapsed. Esimesed vabatahtlikult, teised kohustuslikus korras.

Kas oleme valmis selleks, et kümne aasta pärast vuraks meie teedel tänase pooleteise tuhande asemel näiteks 50 000 elektriautot?

Euroopa Liit on ühe liikmesriigi võrra vaesem. Samas on ukse taga liitumiskutset ja läbirääkimiste alustamist ootamas mitmed riigid.

Avalik pöördumine Eesti teaduse ja Eesti-uuringute rahastamise asjus on paari päevaga kogunud kaugelt rohkem toetusallkirju kui parlamenti saatmiseks vaja.

Kuigi nädalad mööduvad, on Eesti poliitikaelu kesksed teemad endised – kas apteekidest saab ravimeid ka 1. aprilli saabudest, mis saab II samba pensionireformist.

See, et uurimustöö humanitaarias on reaalteadustega võrreldes alarahastatud, nagu ka humanitaarintelligentsi ettevalmistamine meie kõrgkoolides, on teadlaste ja õppejõudude hinnangul ületanud viimase piiri.

Euroopa Liidu riigid leppisid aastal 2009 kokku, et aastaks 2020 peab saavutama 10% biokütuste osakaalu transpordisektoris kasutatavatest kütustest.

Euroopa Liit soovib muutuda kliimaneutraalseks liiduks ja on valmis esimese hooga investeerima triljon eurot kümne aasta jooksul.

Eesti sotsiaaluuringute andmetel oli meil viis aastat tagasi suurusjärgus 65 tuhat inimest, kes abistas või hooldas oma leibkonna liiget; ametliku hooldajana oli registreeritud kümme korda vähem ehk 6800 inimest.

Jaanuarikuus, kui suvitajaid saarel pole, elab Vormsil rohkem veiseid kui inimesi. Vormsi elust, inimestest ja loomadest räägivad veisekasvatuse ning rannaniitude hooldamisega tegelevad talunikud Ege ja Gert Kanarbik Kersleti külast.

Räägime, millises seisus on Ida-Virumaa ja ka Lääne-Virumaa tööstuspiirkondade veekogumid.

Andrus Ansip (Uuenev Euroopa), Jaak Madison (Identiteet ja Demokraatia), Sven Mikser (S&D), Urmas Paet (Uuenev Euroopa) ja Yana Toom (Uuenev Euroopa) on taas Euroopa Parlamendi Strasbourgi raadiostuudios kolmapäeval kell 14.05.

Teisipäeval on meie otsestuudios rahvastikuminister Riina Solman.

Valitsus kiidab neljapäeval heaks uuendatud teehoiukava. Lisaks on ettevalmistamisel eraraha kaasabil kolme suurema maantee neljarajaliseks muutmise põhimõtted.

Aasta viimases opositsioonitunnis tuleb Kaja Kallase ja Riina Sikkutiga juttu valitsuse tervisest ja sellest, miks ei õnnestunud opositsioonil taas ministrit umbusaldada.

Kuidas läks lõppeval aastal ettevõtjatel ning kuidas on muutunud ettevõtluskeskkond? Kas Eesti ettevõtjad suudavad Eesti haridussüsteemi tugevused enda kasuks pöörata?

Saate esimene lõik viib meid Kadrina külasauna, kus uurime, millest ikkagi mehed saunalaval räägivad. Mikrofoni ees on Kadrina saunaklubi president Ülo Kais ning saunalised Rein Sikk, Raido Parve, Andres Nukk, Arvo Sõrm, Aivar Truuver, Indrek Kalja ja teised.

Saatekülalised tulevad stuudiosse otse Toompealt, põllumeeste meeleavalduselt.

Kas PISA testi tulemuste valguses tehtud järeldus, et Eesti õpilased on Euroopa parimad, on eksitav? Mida uuring meile ei näita ja millised on need tähtsad oskused ja pädevused, mis Eesti õpilastel järeleaitamist vajaksid?

Rohkem kui kuu aega tagasi koostasid 38 omavalitsusüksuse sotsiaalvaldkonna juhti pöördumise riigi kõige kõrgemate institutsioonide poole murega, et probleemse pere või lapse kajastus meedias rikub mõnigi kord lapse huve ja lastekaitsetöötajad tunnevad end rünnatuina.

Brüsseli stuudios on mikrofoni ees Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson.

Peale selle, et Eesti riik ja ka ettevõtted panustavad teadusesse liiga vähe, on nüüd kerkinud ka küsimus, kas valdkondlikud jaotused on õiged ja õiglased.