Reporteritund

Euroopa on taas koroonaviiruse ees põlvili ja mitmed riigid on oma inimesed kodudesse viiruse eest peitu pannud. Kuidas tulevikus saaks pandeemiateks paremini valmis olla ja milline on selles Euroopa Liidu, milline liikmesriikide roll?

Tervishoiutöötajate üle-eestilist kollektiivlepingut ehk palga alammäära ja töötingimusi aastaiks 2021-2022 ei ole kerge kokku leppida: arstid ja õed taotlevad suurenenud koormusele vastavat töötasu, riigieelarve avalikus sektoris palgatõusu ei luba.

Nõukogude ajast ilmestavad Eesti külasid nn kolhoosimajad. Endine pedagoog Efeline Liiv elab Tõstamaa õpetajatele ehitatud 4-korterilises silikaattellistest elamus alates selle valmimisest KEKi ehitajate käe all aastal 1970. Arp Müller käis proua Liivil külas, et vahendada 50 aasta jooksul kogunenud kolhoosimaja elu kirjeldavaid lugusid ka kuulajatele.

Tänavune sügis jääb meelde sellega, et räuskamine ja solvamine on taluvuse piiri ületanud. Kas valimatut sõnakasutust peaks ohjama karmimate seadustega või võtta appi iga inimese sotsiaalne kapital? Vastutus oma sõnade eest?

Kas mäletate, kuidas eraarstid paar aastat tagasi pahandasid, et Haigekassa valib lepingupartnereid liisuheitmise teel ja alles alustavad teenusepakkujad lükkavad pikaajalise kogemusega arste kõrvale?

Tallinn ja riik kavandavad Lasnamäele euroraha toel uut suurhaiglat - Tallinna Haigla nime kandvat meditsiinilinnakut - mis peaks asendama seniseid üle linna hajali asetsevaid Ida-Tallinna Keskhaigla ja Lääne-Tallinna Keskhaigla remontivajavaid hooneid.

Üleminek süsinikneutraalsele majandusele tähendab Ida-Virumaa jaoks suuri muutusi, mis varem on maakonnale toonud vaid sõjad ja tööstusrevolutsioonid. Kui me aga räägime õiglasest üleminekust, siis oleks hea teada, millised oleksid õiglased lahendused põlevkivitööstusele ja seal töötavatele inimestele?

Teisipäeval teatavaks saanud Riigikohtu otsus puudutab umbes 760 tuhandet inimest, kelle osalusel on pensionifondidesse kogutud viis miljardit eurot. Kuidas mõjutab tuleval aastal kätte jõudev valikuvabadus pensionikogujaid, kogumisest loobujaid ja kuidas pensionifonde?

Läbirääkimised Euroopa Parlamendi ja liikmesriike esindava Europa Liidu Nõukogu vahel Euroopa Liidu järgmise perioodi eelarve üle on jooksnud ummikusse.

Järgmise aasta riigieelarve eelnõuga jõuab teaduse riiklik rahastamine ühe olulise verstapostini ehk ühe protsendini SKP-st. Kuhu see raha kulub ja milliseks kujuneb erasektori roll raha taotlemisel ja kulutamisel? Milline võiks olla see mõõdupuu, mille järgi hinnata, kas rohkem raha tagab ühiskonnale ka parema tulemuse?

Kolmapäeval on stuudios sotsiaalminister Tanel Kiik.

Riigikogu on alustanud järgmise aasta riigieelarve menetlemist. Debatid keskenduvad võlakoormuse kasvule, sellele, kuidas jagatakse teadusraha või miks pole raha õpetajate palgatõusuks. Samuti on küsimus põllumeeste üleminekutoetuste puudumises, ja leidub ka neid riigikogu liikmeid, kes pahandavad erakorralise pensionitõusu üle.

Üks ettevõtja värskendab oma kriisiplaani iga nädal, teine ei suuda nõudlust ära täita - selline vastandlik olukord on praegu ettevõtluses. Kui hästi läheb jaekaubandusel? Kas inimesed on hakanud reisimise asemel rohkem ostma ja mitte internetist, vaid on tore jälle poodi minna?

Kas ja kuidas on lähitulevikus tagatud Eesti kodude, ettevõtete ja asutuste varustamine piisava hulga elektrienergiaga, kui me tarbime Balti riikides elektrit rohkem, kui ise toodame?

Teisipäevast alates käib valitsuskomisjon jälle kaks korda nädalas koos koroonanakkuse tõkestamist arutamas. Kolmapäevane "Reporteritund" uurib, kuidas Terviseamet üha suurema hulga nakatunute ja lähikontaktsete jälgimisega toime tuleb.

Kuidas tagada, et Tallinnas saaks mugavalt ja ohutult liikuda nii jala, rattaga, ühistranspordiga kui ka autoga? Kas Tallinnas on autokasutus võrreldes teiste liikumisviisidega kasvanud ebaproportsionaalselt suureks? Kui jah, siis miks?

Kuigi Eesti majandus hakkab kriisist välja tulema ja järgmise aasta majanduskasvu prognoos on hea, on turismisektori tulevik tume. Kuidas päästa turismisektor?

Setomaa metsade vahel, Eesti-Vene kontrolljoone lähedal asuv Nedsaja küla tundub eriline, sest sinna on talu ostnud mitmed noored pered, küla 35st elanikust kolmandik on lapsed.

Kolmapäevases "Reporteritunnis" istuvad ühel pool lauda Kristi Peegel laste ja noorte diabeediühingust ja dr. Ülle Einberg Tallinna Lastehaiglast ning teisel pool lauda Leila Lahtvee Sotsiaalkindlustusametist ja Hanna Vseviov Sotsiaalministeeriumist.

Eestis on päikeseelektrijaamade rajamise buum. Endistel heinamaadel ilmestavad siin ja seal maastikku pikad päikesepaneelide read. Aastavahetuseks võib võrku ühendatud päikesejaamade võimsus kokku ületada juba Auvere 300-megavatise põlevkivielektrijaama võimsust.