Reporteritund

Lihaveise- ja teraviljakasvatusega tegelev Kuusiku talu Anija vallas on üks neist, mis kutsub 25. juulil avatud talude päeval huvilisi külla. Kuusiku talu perenaine Jane Mättik ning perepoeg Kaarel Mättik rääkisid toimetaja Arp Müllerile, millised on lihaveisekasvatajate rõõmud ja mured, samuti sellest, mis motiveerib elu ja tööd organiseeerima peretaluna.

Neljapäevane "Reporteritund" keskendub majandusele. Mida arvata kärbetest, kas tee-ehitusega viivitamine annab mingit kasu, miks on tarvis liita Kredex ja EAS ning kas Eesti riigil on päriselt plaan, mis aitaks anda rohe- ja digipöördest uue tõuke meie majandusele?

Aasta ja kolm kuud tagasi kutsus eriolukorra valitsuskomisjon teadusnõukoja appi hindama ning andma soovitusi, kuidas tulla toime uue ohtliku viirusega. Selgitusi on jagatud lugematu hulk, on kuuldud tänu- ja kiidusõnu, aga ka pahameelt. Mida on nad ise õppinud sellest väga intensiivsest ajast ja kuidas edasi toimetada koroonaviirusega?

Koorilaulu- ja pilliharjutused on peaaegu poolteist aastat pausil olnud. Zoom'is küll proove tehti, kuid kõigile see ei sobi. Mõni on leidnud ohutuma harrastuse, mõni kollektiiv ei jätka sügisel.

10 Eesti väikelinna (Põlva, Tõrva, Võru, Elva, Rapla, Valga, Kuressaare, Rakvere, Kärdla ja Viljandi) keskused on saanud uue sisu ja vormi projekti "Hea avalik ruum" toel. Linnasüdamete korrastamine jätkub, tänavu liitusid algatusega Kadrina, Kose, Loksa ja Türi. Mitmes omavalitsuses on arhitrektuurivõistlused toimunud ja ootavad ehituse rahastust, sestap vaatame saates tagasi sellele, mis on seni...

Maikuu poliitikaelu võtavad neljapäevases "Opositsioonitunnis" kokku sotsiaaldemokraat Riina Sikkut, Urmas Reinsalu Isamaast ja Mart Helme EKREst.

Hooaeg statsionaaris lõpeb tavaliselt juunis, aga sel kevadel said teatrid alles eile uksed lahti teha, et publikut piiratud mahus saali lubada. Mida sunnitud paus on tähendanud VAT-teatrile, Viljandi Ugalale teatrile ja Tallinna Linnateatrile?

Eestis ei ole viimastel aastatel tööle hakanud ühtegi uut maismaatuuleparki, samuti pole õnnestunud edasi liikuda meretuuleparkide arendustega. Kuidas kavatseme nõnda täita 2030. aasta taastuvelektrieesmärgi?

Juttu tuleb noorte ja maapiirkondade inimeste võimalustest osta endale kodu.

Koroonavaktsineerimine jõuab nüüd üha nooremate inimesteni. Sellest võib järeldada, et eakate kaitsesüstimine on edukalt lõpule viidud. Haiglas võitlevad aga elu eest ikka enamasti pensioniealised.

Üha enam kõlavad ühiskonnas hääled, et koroonaviiruse vastu täielikult vaktsineeritud inimesed võiks saada lihtsama ligipääsu teatritesse ja kinodesse ning ka mugavamalt reisida. Kas kohvikupidaja saaks jätta teenindamata vaktsineerimata inimesi ja kui vaktsineerimistõend siseriiklikult kasutust peaks leidma, siis millal oleks õiglane aeg? Kas alles siis kui kõik, kes on soovinud vaktsiini saada,...

"Laste, eeskätt teismeliste, vaimset tervist on tabanud kollaps," hindab olukorda Helika Saar Lastekaitse Liidust. "On lapsi, kes tunnevad oma vanemate käitumise pärast häbi," ütleb lastepsühhiaater dr. Anne Daniel-Karlsen, "kindlasti on ka vastupidi". Milliseid valdu ähvardab laste ja noorte huvihariduse kärbe kõige enam? Ülevaate annab Tiit Terik Linnade ja Valdade Liidust.

Kaja Kallas ja Henrik Hololei vahetavad mõtteid Euroopa Liidu mineviku, oleviku ja tuleviku üle. Juttu juhib toimetaja Arp Müller.

Hoolekandeasutuste elanikud ja töötajad olid Eestis ühed esimesed, kellest vaktsineerimine tänavu jaanuaris algas. Pidurit pani nii vaktsiinide nappus kui umbusk kaitsesüsti mõjusse. Kuhu oleme hooldekodudes maikuu alguseks jõudnud, kas personali jätkub ja külastused taas lubatud?

Lõppeva kuu poliitikaelu keskseimad teemad võtavad neljapäevases "Opositsioonitunnis" kokku Sven Sester (Isamaa), Lauri Läänemets (SDE) ja Henn Põlluaas (EKRE). Juttu tuleb riigieelarve strateegiast, riigi plaanist viia lõpule erastamised, parlamendis vaidlusi tekitanud NETSist ja taastefondist, aga ka valitsuse tervisest ja riiklikult tähtsate kultuuriobjektide valimisest.

Praeguse tervisekriisi ajal töötavad ka õpetajad eesliinil: õpetamine distantsilt on kaugelt töömahukam kui tavaline tunniandmine ja ega lisatöö saa täiendavat tasustamist. Seega pole ime, et stress ja läbipõlemine tabavad ka õpetajaid.

Euroopa Komisjon soovib toetada kliimapöördeks vajalikke investeeringuid ning koostada selleks n-ö rohelise nimekirja, mis teavitab investoreid ja ettevõtjaid, kas nende investeeringud ja tegevus on keskkonnahoidlikud. Saates tutvustab Euroopa Komisjonis välja töötatud kliimataksonoomiat Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson.

Riigikogu on jõudmas kokkuleppele, millised on riiklikult tähtsad kultuuriobjektid ja millele raha anda. Saates arutlevad kultuurvaldkonna sõbrad, Tartu ülikooli raamatukogu direktor Krista Aru ja kultuurilehe Sirp peatoimetaja Kaarel Tarand, Eesti kultuurivaldkonna tuleviku üle.

Jüripäeval saab 102 aastat päevast, kui Eesti Vabariigi esimene esinduskogu ja seadusandlik võim, Asutav Kogu, ametisse astus. Riigikogu sünnipäeva eel uurime, kas noori kõnetab tänapäeval pigem erakonna- või tänavapoliitika ja mis oleks kooli ning kodu roll, et ühiskonna toimimise vastu püsiv huvi tekiks.

Teisipäeval teeme sissevaate Euroopa Parlamendi töösse. Praegu on aktuaalne nn rohelise digitõendi kasutuselevõtt, et hõlbustada reisimist koroonaajastul. Arutelu all on ka tehisintellekti tulevik, aga ka digihiidude, nagu Facebooki ja Twitteri reguleerimine. Samuti käivad ettevalmistused Euroopa tuleviku konverentsi korraldamiseks ning juba on kodanike kaasamiseks avatud osalusplatvorm.

Neljapäevases "Reporteritunnis" tuleb juttu kroonilisest rahapuudusest Eesti ülikoolides. Mis jääb tegemata? Kuidas rahapuudus mõjutab õppekvaliteeti ja õppejõudude motiveeritust? Kuivõrd saab lahenduste osas loota uuele Euroopa Liidu rahastusperioodile ja kas Kaja Kallase valitsus toob tagasi tasulise kõrghariduse?

Praeguste piirangute ajal, kui lapsed ei pääse kooli ja kõigil vanematel pole samas mahus tööd ja palka kui varem, on perede majanduslik kitsikus suur. Eeskätt maapiirkondades vajatakse varasemast rohkem toiduabi ja arvuteid või paremat internetilevi.

Ülle ja Vahur Talimaa on üle 45 aasta koos mesilasi pidanud, nende vastutada on ka Carl Robert Jakobsoni talumuuseumi mesila, mis asub Kurgjal. Saame teada, millal tegid nende mesilased sel kevadel esimese lennu ja mida tarru tõid, kuidas on mesindus Eestis 45 aastaga muutunud ja miks perekond Talimaad taru juures töötades nõelata saamist ei pelga ning on loobunud ka kaitserõivaste kandmisest. Kur...