Müstiline Venemaa

Pidu ja puhkepäevade tähistamine Venemaal on läbi aegade olnud oluline traditsioon. Saates tuleb juttu sellest, kuidas pidutseti Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni aastapäeval NSV Liidus esimestel pöördejärgsetel aastatel ning kuuleme pidu ja puhkepäevade tähistamisest eri aegadel Venemaal.

Saate peategelane on vene päritolu laulja, näitleja ja luuletaja Aleksandr Vertinski, kelle looming mõjutas oluliselt vene kultuurielu 20. sajandi alguses.

Sergei Prokofjev oli tuntud vene helilooja, kes emigreerus 1918. aastal Ameerika Ühendriikidesse, veetes enamiku oma karjäärist välismaal.

NSV Liidu tsensuuriorgan Glavlit asutati 1922. aastal ja selle peamine ülesanne oli tsenseerida ajakirjandust, kirjandust, kunsti ja muud meediat, et tagada vastavus kommunistlikule ideoloogiale ja poliitilistele suunistele.

Seekord tuleb juttu inimestest, kes lahkusid Nõukogude Liidust ega naasnud sinna tagasi. Selline olukord muutus eriti märgatavaks külma sõja aastail, kui mitmed väljapaistvad isikud otsustasid emigreeruda poliitilistel, majanduslikel või isiklikel põhjustel.

NSV Liidus oli inimestel eri perioodidel keelatud teatud tingimustel riigist lahkuda, eriti poliitilistel põhjustel või julgeolekualastel kaalutlustel.

Saates tuleb juttu inimestest, kellel oli keelatud NSV Liidust lahkuda.

Uue aasta saabumise tähistamine on Venemaal olnud läbi aja traditsioon, mis on läbinud mitmeid muutusi ajalooliste sündmuste ja ühiskondlike väärtuste ümberkujunemise käigus.

Galina Višnevskaja oli vene juurtega väljapaistev lauljanna, rahvusvaheliselt tuntud oma muljetavaldava hääle ja dramaatiliste esituste poolest. Lisaks muusikakarjäärile oli Višnevskaja ka aktiivne inimõiguste eestkõneleja, osaledes avalikult Nõukogude Liidu režiimi vastases tegevuses.

Mõiste "nomenklatuur" võeti kasutusele NSV Liidus 20. sajandi teisel poolel ning selle tõid käibele mõjuisikud, kes kritiseerisid oma teostes partei bürokraatia kasvavat survet ja eliidi privileege.

1972. aastal külastas esmakordselt NSV Liitu USA radikaalne kommunist, rassiõiguste eest võitlev aktivist ja kirjanik Angela Davis, kes oli laialdaselt tuntud kogu Nõukogude Liidus.

Biitlite tähtsus nõukogude melomaanide seas oli märkimisväärne. Hoolimata ametlikest piirangutest võitis ansambel suure populaarsuse noorte seas, mõjutades nende muusikamaitset ja maailmavaadet.

Oleme jätkuvalt aastas 1967 ja räägime 5. juunil puhkenud sõjalisest konfliktist Iisraeli ja Araabia riikide vahel.

Oleme aastas 1967, mil aprillikuus sai NSV Liidu uueks kaitseministriks Andrei Gretško. Räägime temast ja tema eelkäijast Rodion Malinovskist.

Saate avateema on 1967. aasta aprillis toimunud Nõukogude Liidu kosmoselaeva Sojuz-1 ebaõnnestunud missioon, mis lõppes katastroofiga.

Räägime alkoholipoliitikast nõukogude ajal, mil viidi läbi ulatuslikke joomarlusevastaseid kampaaniaid, mis olid osa riigi püüdlusest alkoholi liigtarvitamist ja salaviina tootmist piirata. Alkoholismi raviks ja ennetamiseks loodi mitmeid rehabilitatsioonikeskusi.

NSV Liidus kasutati psühhiaatriat poliitilise repressiooni vahendina teisitimõtlejate vaigistamiseks. Saates räägime sundravi kuritarvitamisest N. Hruštšovi ja L. Brežnevi valitsemise ajal.

1959. aastal toimus Christian Diori (Prantsuse moemaja), Yves Saint Laurent'i esimese rõivakollektsiooni esitlemine Moskvas.

Seekord on tähelepanu all Nikita Hruštšovi riietumisstiil, mis eristus oma ebatraditsiooniliste valikute poolest, meenutades pigem kolhoosiesimehe kui riigijuhi oma.

Nõukogude Liidu riigijuhtide riietumisstiil oli tagasihoidlik ja funktsionaalne, kajastades sotsialistliku ideoloogia lihtsust ja võrdsust.

Venemaal on peakatted ajalooliselt olnud lisaks praktilisele otstarbele ka sotsiaalse staatuse näitajaks ja positsiooni sümboliks. Saates räägime mütsimoest Venemaal läbi aegade.

Jätame mõneks ajaks L. Brežneviga hüvasti ja süveneme põhjalikumalt moetööstusesse Venemaal.

1920. aastate alguses tõid Nõukogude Liidus aset leidnud poliitilised ja ühiskondlikud muutused kaasa ka uued tuuled moemaailmas.

Saate peategelane on maailma esimene naiskosmonaut Valentina Tereškova, kes valiti välja sadade kandidaatide hulgast ning kelle ajalooline kosmoselend Vostok 6-ga 1963. aastal avas ukse naiste kaasamisele kosmonautikasse.

Seekord on tähelepanu all riiklikud vastuvõtud Hruštšovi ja Brežnevi valitsemise ajal. Mõlema liidri ajal peegeldasid need üritused Nõukogude Liidu poliitilist suunda ning juhtide isiksusejooni.