Müstiline Venemaa

Räägime 1917. aasta murrangulistest sündmustest Venemaal, kui pärast Veebruarirevolutsiooni toimunud meeleavaldusi ja naisõiguslaste manifestatsiooni said naised valimisõiguse.

Venemaa valimistraditsiooni juured ulatuvad kaugesse minevikku, kui rahvakoosolekutel arutati ühiseid küsimusi ning valiti liidreid.

Seekord tuleb juttu 1970. aastate lõpus ühes Moskva lähedases kalevi tootmise vabrikus toimunud tulekahjude sarjast, mille hilisem uurimine viis suure kuritegeliku võrgustiku paljastamiseni.

Galina Brežneva ja Svetlana Štšolokova olid Nõukogude Liidu võimuladvikuga seotud naised, kelle ümber tekkisid skandaalid seoses luksuslike juveelide ja väärisesemetega.

Ivan Kazakov oli Nõukogude Liidus Smolenski teemantide töötlemise ettevõtte Kristall töötaja, kellest hiljem sai NSV Liidu ühe suurima kuritegeliku grupeeringu ehk nn Briljandimaffia juhtfiguur.

Oleme jätkuvalt Brežnevi ajastus ning räägime suureulatuslikust korruptsiooniskandaalist, mille võtmetegelane oli Volgogradi oblasti siseasjade valitsuse juht ja miilitsa kindralmajor Konstantin Ivanov.

Pärast elamuehituse hoogustumist 70. ja 80. aastate NSV Liidus, eriti Hruštšovi ajal, õnnestus paljudel inimestel saada endale uued korterid, kuhu oli vaja kvaliteetset mööblit, mis tol ajal oli eriti suur defitsiit.

Nõukogude Liidu julgeolekuorganite poolt läbiviidud salajane operatsioon Kartell oli ettevõtmine, mille eesmärk oli avastada ja takistada riigivastast tegevust ning võidelda organiseeritud kuritegevuse ja ebaseaduslike ühenduste vastu.

1970. aastatel kujunes Nõukogude Liidus välja ulatuslik ebaseaduslik karusnahakaubanduse võrgustik, mis tegeles väärtuslike karusnahkade hankimise ja ebaseaduslikku müügiga mustal turul teenides suuri kasumeid.

Jätkame eelmises saates alustatud teemaga, kus rääkisime kaardimängust ja kaardisulleritest NSV Liidus.

Kaardimäng oli NSV Liidus väga populaarne ning selle ümber kujunes välja omaette allilm.

Saate peategelane on Fabergé esemete osavaim võltsija Mihhail Monastõrski, kelle organiseeritud võltsingud olid sedavõrd meisterlikud, et isegi tunnustatud eksperdid ei suutnud neid sageli originaalidest eristada.

5. augustil 1977 toimus Armeenia NSV pealinnas Jerevanis üks tähelepanuväärsemaid pangarööve Nõukogude Liidu ajaloos.

Saates tuleb juttu 1978. aastal aset leidnud kunstivargusest Gruusias, Svaneetias asuvas prohvet Joonale pühendatud kirikus.

Spekulatsioon Nõukogude Liidus kujunes välja tingimustes, kus kaupade tootmine ja jaotamine ei lähtunud turunõudlusest, vaid riiklikust plaanimajandusest.

Jätkame eelmises saates alustatud teemaga, kus rääkisime Nõukogude Liidu ajaloo ühest suurimast korruptsioonijuhtumist Krasnodari krais.

Sotši-Krasnodari protsess (tuntud ka kui Medunovi afäär) oli korruptsiooniskandaal, mis leidis aset 1970. aastate lõpus, 1980. aastate alguses Krasnodari krais, kuurortlinnas Sotšis.

Juri Sokolov oli Moskva esinduskaupluse Jelissejevski direktor, kes mõisteti surma korruptsiooni ja majanduskuritegude eest.

Saate peategelane on 1970. aastatel NSV Liidus valeraha tegemisele spetsialiseerunud Viktor Baranov.

Saates räägime NSV Liidu kaubanduse rahvakomissar Anastass Mikojani visiidist Ameerika Ühendriikidesse, kus Mikojan külastas erinevaid toiduainetetööstusi.

Seekord viivad sündmused meid 1970. aastate lõppu, mil Frunze linnas tegutses loteriipiletite võltsija Nikolai Grišanin.

Käsitleme krimilugu, mille keskmes on maailmakuulus viiuldaja David Oistrahh.

Seekord liigume ajas 1970. aastate lõppu ning räägime Moskvas ja Moskva lähistel tegutsenud vargast hüüdnimega Artist, kes kasutas maskeeringuna näärivana kostüümi.

Oleme Hruštšovi ajastus ja räägime kaubamaja Moskva direktriss Maria Koršilovast, kelle algatusel moodustati kaubamaja juurde eraldi õmblustšehhid, kus toodeti rõivaid, mille kvaliteet ja välimus olid võrreldavad lääne toodanguga ning mille järele oli suur nõudlus.

Juri Ladžin oli petis, kes kasutas oma märkimisväärset sarnasust prantsuse filminäitleja Alain Deloniga, et võita naiste usaldus ja saada neilt raha või muid hüvesid.