Labor

Arheoloogide ja geneetikute ühistöös on selgunud, et katk (pildil) käis Eestis ringi juba nooremal kiviajal. Ajame juttu Tallinna Ülikooli arheoloogi Raili Allmäega. Tänapäeva geneetika ei saa läbi matemaatikata. Tartus toimunud rahvusvahelise matemaatilise geneetika konverentsil kuuldut vahendavad Geenivaramu teadlased Krista Fischer ja Reedik Mägi. Fossiilkütustest saab peagi läbitud etapp, leia...

Mis on lainikud ja miks sai prantsuse matemaatik Yves Meyer lainikute uurimse eest Abeli auhinna, selgitab laineteadlane Tarmo Soomere. Novembris Võrtsjärve idakalda lähedal nelja kilomeetri sügavusel toimunud maavärinast räägib seismoloog Heidi Soosalu. Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli rajamise geoloogilisest küljest vestleme geoloog Kalle Suurojaga. Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 2. apri...

Sookurg Ahja 5 on oma kevadisel kojurändel jäänud pikemalt peatuma Põhja-Iisraelis, kus inimesed toidavad teda ja veel tuhandeid liigikaaslasi maitsva maisiga. Noore kure panusest maailma teadusse räägib Eesti Maaülikooli ornitoloog Aivar Leito. Taimed avavad ja sulgevad oma pisikesi õhulõhesid täpselt vastavalt keskkonnaoludele. Tartu Ülikooli taimebioloog Liina Jakobson on avastanud senitundmata...

Lennukiga sõites ja laseriga tulistades saab üht-teist kasulikku teada ka metsade kohta (pildil ongi just laserkiirega saadud punktiline metsakujutis). Metsade seirest laserskanneri ehk lidariga ajame juttu kaugseiraja Mait Langiga. Vulkaanidel on tähtsaid seoseid nii elu kui ka inimestega, sealhulgas eesti inimestega, kes on külastanud Kamtšatka poolsaare paljusid vulkaane. Sellest kirjutab oma r...

Margit Aun Tartu Observatooriumist räägib sellest, kui palju langeb Eesti maale Päikese ultraviolettkiirgust, mis võib teha inimestele kahju, aga tuua ka kasu. Age Poom Tartu Ülikoolist on uurinud, kuidas koormavad oma igapäevaste toimetamistega keskkonda inimesed Eesti eri paigus. Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 12. märtsil kell 17.05.

Kosmoloog Lauri Juhan Liivamägi Tartu Observatooriumist uurib galaktikate superparvede struktuuri ja paiknemist. Superparvede määratlemine on tema sõnul paljuski tõlgenduse küsimus. Energia Avastuskeskuses peagi avatavat Taanist pärit rändnäitust maailma plastsaaste probleemidest tutvustab Nicole Johnson Ameerika Ühendriikide suursaatkonnast Tallinnas. Teadlase kommentaaris annab Olesja Bondarenko...

Inimese papiloomiviirused võivad põhjustada nii ebameeldivaid soolatüükaid kui ka üsna ohtlikke kasvajaid. Tartu Ülikooli biomeditsiini tehnoloog Mart Ustav (pildil) on koos kolleegidega leidnud uudse teadusliku võtte, kuidas tõhusalt otsida ja leida ravimiaineid, mis võiksid nende viiruste vastu aidata. Miks ei ole loodus- ja täppisteadustest huvitatud rohkem tüdrukuid ja miks ei tasuks tüdrukute...

Kunagi oli metsiseid Eestis nii palju, et neid ei jõutud kokku lugedagi. Nüüd on neid jäänud nii väheks, et pole peaaegu nähagi. Mis on metsiste arvu metsikut kahanemist põhjustanud, on püüdnud välja selgitada Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia juhtivteadur Asko Lõhmus. Teaduskirjanik Tiit Kändler vahendab mõtteid, mis tekkinud lugedes David Eaglemani raamatut "Aju. Sinu lugu".

Tomatitervis.

Teadlase kommentaar.

Fotoonikaklubi.

Taimeteadus.

Yorkshire'i krahvkonnast Inglismaal on pärit veel üks tähtis asi peale pudingi ja terjeri – tölt. Tölt ehk telderdus on hobuste eriline sujuv liikumisviis, mis tänapäevaks on levinud juba üle terve hobumaailma. Aga et tölt-sammu võimaldav geenimuutus tekkis just Yorki kandi hobustel 9. või 10. sajandi paiku, seda on aidanud välja selgitada arheozooloog Lembi Lõugas, kellega saatejuht Priit Ennet s...

Kuidas hinnata teadustööde taset, kui teadusharud omavahel nii sisult kui ka traditsioonidelt nii palju erinevad, arutleb teadlase kommentaaris Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskonna professor Jaan Raik. Millises maailma paigas hakkasid hobused lisaks sammule, galopile ja traavile viljelema ka eriliselt sujuvat liikumisviisi nimega tölt (pildil), on aidanud rahvusvahelise uurimistöö...

Tartu teadlaste Tõnu Esko ja Kaija Põhako-Esko Tammelinna kodus avatud kunstinäitusel eksponeeritud Markus Kasemaa piltide seas on ka joonistus, mis sai avaldatud oktoobris ajakirja Nature selle numbri kaanel, milles Mait Metspalu ja teised Eesti teadlased kirjeldasid mitmes artiklis, kuidas inimkond kaugel ajal üle maailma levis. Labor käis näituse avamisel ja ajas kõigi eelnimetatutega juttu. Pe...

Teadlase kommentaaris võtab füüsik Raivo Stern ette olukorra Eesti teadusmaastikul. Metsaraiet uurinud metsandusteadlane Hardi Tullus räägib, mille poolest erineb turberaie lageraiest ja mis eelised või puudused kummalgi teise ees on. Teaduskirjanik Tiit Kändler tutvustab matemaatik Marcus du Sautoy raamatut teadmiste piiridest ja piiritusest. Õpilaste teaduslahingu käimaminekust kannab ette korra...

Labor on seekord avalikult salvestatud Tartus AHHAA keskuses 12. jaanuaril toimunud vestlusõhtul Tartu Ülikooli rakubioloogi Toivo Maimetsaga. Saates on juttu kõigi elusolendite koosseisu kuuluvatest salapärastest väikestest kambrikestest ehk rakkudest. Arutame võimalusi rakke muundada ja küsime, kas kõike, mis võimalik, tegelikult ka teha kõlbab. Vestlust suunavad Labori saatejuht Priit Ennet ja...

Mida teha, kui mõnes teaduslikus geeniuuringus selgub juhuslikult, et ühel geenidoonoril on suurenenud risk mõne haiguse suhtes? Kas teatada doonorile, et teda aidata? Kuidas täpselt teatada? Neil teemadel arutleb saates Liis Leitsalu Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramust. Teaduskirjanik Tiit Kändler lehitseb Iisraeli ajaloolase Yuval Noah Harari raamatut "Sapiens. Inimkonna lühiajalugu".Pildil teeb...

Milliseid maju ja linnu hakkavad Marsile ehitama tulevased kolonistid? Selle küsimuse on põhjalikult läbi mõelnud arhitekt Juhan Kangilaski, kes saates oma lahendusi tutvustabki. Kui kõrge on mets? Suurte maa-alade kohta saame kõige ülevaatlikuma pildi kosmosest. Geograaf Aire Olesk on oma doktoritöös välja selgitanud, kui hästi Saksa satelliidipaari TanDEM-X radarite abil Eestile tüüpiliste metsa...

Kuidas on seotud meie põllud ja veed, arutleb teadlase kommentaaris Eesti Maa(- ja Vee)ülikooli hüdrobioloogia professor Tiina Nõges. Kuidas on põimunud maastik ja geenid, jutustab seejärel Tartu Ülikooli makroökoloogia doktorant Marge Thetloff. Kuidas on segunenud kunst ja füüsika, näitab üht kunstnik Ülo Soosteri piltide ja füüsik Jaak Kikase tekstidega raamatut lehitsedes teaduskirjanik Tiit Kä...

Kas kvantmehaanika võimaldab või välistab meie vaba tahte? Novembri viimasel päeval kutsuvad kvantfüüsikud kõiki huvilisi osalema asjakohases katses. Johannes Heinsoo Zürichist Šveitsi föderaalsest tehnikainstituudist ETH annab eksperimendist ja selle teaduslikust ning filosoofilisest taustast teada. Võimalusi, kuidas tuua kallis ja kohmakas teaduspublitseeringusüsteem tänasesse päeva, vaeb Tallin...

Kas paleoliitikumis toituti paleodieedi järgi? Tallinna Ülikooli paleozooloog Lembi Lõugas leiab teadlase kommentaaris, et selles on põhjust kahelda. Robotex tikub kosmosse. 16. korda toimuvat ja juba maailma suurimate sekka pürgivat robotivõistlust saadavad tänavu ka kosmoserobootika teemalised arutelud kõrgel rahvusvahelisel tasemel. Janika Leoste Robotexi tiimist annab ülevaate. Teadusfilmid tu...

Tähed tiirlevad galaktikas võbelevate voogudena. Tartu Observatooriumi astronoom Rain Kipper tutvustab asjakohast matemaatilist mudelit. Maakera on astunud uude ajajärku, antropotseeni ajastikku, millest kõneleb teadlase kommentaaris Tallinna Ülikooli geoökoloog Tiiu Koff. Mõnede ühiskonnavaatlejate hinnangul oleme jõudnud ka faktide järgsesse aega. Kuidas saavad teadlased sellest hoolimata riigiv...

Samblikke, neid seentest ja vetikatest koosnevaid eriskummalisi liitolendeid on olnud üsna raske täpselt liigitada ja süstematiseerida. Kristiina Mark Tartu Ülikoolist on uurinud samblike DNAd ja aidanud tuua samblike maailma suuremat selgust. Muu hulgas on tema tööst selgunud, et kaks Saare- ja Hiiumaal kasvavat rebasesambliku vormi, mida seni peeti eri liikideks, on tegelikult üks ja seesama lii...

Mida võtta ette doktoriõppega, et Eestit tõhusamalt edendada, arutleb teadlase kommentaaris Eesti Maaülikooli teadusprorektor Ülle Jaakma. Põhja-Eesti loopealsed on viimase 90 aastaga kaotanud 90% pindalast, aga liigirikkus püsib neil endine. Olukorda on uurinud Tartu Ülikooli botaanikadoktorant Liis Kasari. Värvikate reisimuljete saamiseks ja ja teistele rääkimiseks ei pea ilmtingimata ise igal p...