Labor

Tänavused Nobeli teadusauhinnad lähevad kõik tähtsaid ja huvitavaid teadusuuringuid teinud teadlastele: füsioloogia- või meditsiiniauhind bioloogilise kellapendli avastajatele, füüsikaauhind gravitatsioonilainete leidjatele ja keemiaauhind krüoelektronmikroskoobi leiutajatele. Saavutusi tutvustavad ja mõtestavad geneetik Maris Teder-Laving, füüsik Andi Hektor ja füüsik ning keemik Väino Sammelselg...

Labori 12. sünnipäeva puhul arutavad teemal "Kas teadus päästab maailma?" füüsik Andi Hektor, psühholoog Grete Arro ja teaduskirjanik Tiit Kändler. Teist osa Tallinnas Labori baaris toimunud avalikust salvestusest, kus samal teemal arutlevad merematemaatik Tarmo Soomere, robootik Maarja Kruusmaa ja ökoloog Aveliina Helm, kuulete 15. oktoobri saates. Pildil vasakult: Andi Hektor, Priit Ennet, Tiit...

Kuidas läheb Eesti mustikal? Ajakirjas Forest Ecology and Management avaldatud uurimistulemusi tutvustab Liina Remm Tartu Ülikoolist. Kuidas käib metsas süsinikuringe? Süsinikuühendite metsa sisenemist ja metsast väljumist on uurinud Veiko Uri Eesti Maaülikoolist. Saate autor on Priit Ennet. Kuulake 24. septembril kell 17.05.

Suvel olid Tallinnas koos maailma juhtivad trilobiidiuurijad. Mida on trilobiitide, nende iidsete mereelukate kohta uuemat ja põnevamat teada saadud, vahendab konverentsi korraldaja, paleontoloog Helje Pärnaste. Öökulli-tüüpi inimesed, kes loomuomaselt suhteliselt hilja uinuvad ja võimaluse korral ka hiljem ärkavad, võivad saada vähem palka kui teised samasugust tööd tegevad inimesed. Lähemalt tut...

Eesti teadusasutuste välishindamisest annab ülevaate Eesti Teadusagentuuri juht Andres Koppel. Ablas puukoorenärija männikärsakas (pildil) aitab levida agaral puidumädandajal seenel juurepessul, kes omakorda kannab kaasas kaunikest kogust kõikvõimalikke viirusi. Metsakahjurite suhtevõrgustikku on uurinud Tiia Drenkhan Eesti Maaülikoolist. Kirjandusrubriigis lehitseb teaduskirjanik Tiit Kändler tea...

Maaülikooli teadlane Ülo Niinemets, kes osales ajakirja Science selle nädala põhiartiklina avaldatud uurimistöös, räägib, miks on maailma taimedel nii erisuguse suurusega lehed. Tuleb välja, et tähtis suurusepiiraja on öine jahedus. Tehnikaülikooli geneetik Erkki Truve kutsub teadlase kommentaaris inimesi üles leppima sellega, et suurem osa geene on meil samad, mis ka üsna algeliseks peetavatel ol...

Kas salapäraseid taevaseid raadiokiirguse sähvatusi võib põhjustada musta auku langev tume aine? Arutleme sähvatuste üle füüsik Andi Hektoriga. Mida toob kaasa inforevolutsiooni teine laine? Tarkvarateadlane Andri Riid leiab teadlase kommentaaris, et see laine hajutab laiali eelmisest lainest loodud teenindusmajanduse. Enesekontroll on tähtis oskus, aga milles see õigupoolest seisneb? Seda selgita...

Et ravimil oleks toime, aga puuduksid kõrvaltoimed, selleks arvestavad arstid doosi määramisel juba ammu inimese vanust, sugu, kehakaalu jms. Kuid et õiget doosi veel täpsemini määrata, tuleb paremini tunda juba patsiendi geene. Tartu Ülikooli geeniteadlane Riin Tamm (pildil) on pikalt ja põhjalikult uurinud geenide seoseid niisuguste ravimitega, mida antakse leukeemiahaigetele lastele, ja leidnud...

Mida süüa, on ühest küljest maitse asi. Teisest küljest aga ka tervise asi. Ja nii nagu maitsemeel on igaühel natuke isemoodi, võib ka tervisliku toidu mõiste olla üsna isikupärane. Mida ütleb selle kohta teadus? Arvamusfestivalil salvestatud arutelus osalevad geeniteadlane Elin Org, kes on uurinud inimese kõhus elutsevaid väga isikupäraseid mikroobikooslusi ning psühholoog Uku Vainik, kes on uuri...

Kuulus väejuht Hannibal valis Alpide ületuseks raskema raja kui enamik ajaloolasi seni arvanud, väidab tuhandetest hobustest ja kümnetest elevantidest mägedesse maha jäänud võimalike tunnismärkide, loomasõnnikus sisaldunud bakterite fossiilide põhjal Tartu Ülikooli geoloog Peeter Somelar (2. oktoobrist 2016). Milliseid maju ja linnu hakkavad Marsile ehitama tulevased kolonistid? Selle küsimuse on...

Kunagi oli metsiseid Eestis nii palju, et neid ei jõutud kokku lugedagi. Nüüd on neid jäänud nii väheks, et pole peaaegu nähagi. Mis on metsiste arvu metsikut kahanemist põhjustanud, on püüdnud välja selgitada Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia juhtivteadur Asko Lõhmus (19. märtsist 2017).Põhja-Eesti loopealsed on viimase 90 aastaga kaotanud 90% pindalast, aga liigirikkus püsib neil endine. Oluk...

Noore universumi kiirpaisumise ehk inflatsiooni ajajägu õige matemaatilise mudeli otsimisest kõneleb Tartu Ülikooli füüsikateoreetik Laur Järv, kes avaldas sel teemal koos teiste Eesti kolleegidega artikli mainekas teadusajakirjas Physical Review Letters (23. aprillist 2017).Kosmoloog Lauri Juhan Liivamägi Tartu Observatooriumist uurib galaktikate superparvede struktuuri ja paiknemist. Superparved...

Millises maailma paigas hakkasid hobused lisaks sammule, galopile ja traavile viljelema ka eriliselt sujuvat liikumisviisi nimega tölt, on aidanud rahvusvahelise uurimistöö osalisena välja selgitada Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu vanemteadur Lembi Lõugas (5. veebruarist 2017). Arheoloogide ja geneetikute ühistöös on selgunud, et katk käis Eestis ringi juba nooremal kiviajal. Ajame juttu...

Margit Aun Tartu Observatooriumist räägib sellest, kui palju langeb Eesti maale Päikese ultraviolettkiirgust, mis võib teha inimestele kahju, aga tuua ka kasu (12. märtsist 2017).Kui kaua elavad Eesti vaksikud, teab oma uurimistöö põhjal liblikauurija Sille Holm (4. septembrist 2016).Selleks, et saavutada edu ja rahulolu, tuleb endalt küsida õigeid küsimusi. Matemaatikust ettevõtja Margus Niitsoo...

Augustikuisele Arvamusfestivalile Paide Vallimäel tuleb taas teadusala, kus arutlusteemad ulatuvad bioloogilisest linnast beebi disainimiseni. Kuuleme kõigi kaheksa teema lühitutvustusi asjaosalistelt enestelt. Külastame ka Kunstiakadeemia töökoda, kus tudengid ja nende juhendajad kavandavad teadusalale varjualust ning kasvatavad seeneniitidest ja saepurust selle jaoks innovatiivset ehitusmaterjal...

Juuni on aeg, mil loodusteadlased saavad tegutseda vabas looduses, taimede ja loomade keskel, kabinetist väljas. Labor käis uudistamas, kuidas zooloog Riinu Rannap Haanjas konnakulleseid püüab, kuidas ornitoloog Marko Mägi Kilingi-Nõmmel lindude käitumist uurib ja kuidas botaanik Aveliina Helm ning mükoloogid Maarja Öpik ja Tanel Vahter Muhumaal Koguva loopealset taastavad. Pildil püüavad Haanja l...

Juureökoloog Ivika Ostonen jutustab puu- ja rohujuurte salapärasest ja keerukast võrgustikust, mida mööda ringlevad muu hulgas ka süsinik ja teised kasvuhoonegaase moodustavad elemendid. Teaduskirjanik Tiit Kändler tutvustab vastilmunud mitmikraamatut "Kaks kultuuri" ja "Kolm kultuuri".Saade algab aga keemik Heisi Kurigu kommentaariga vesinikuenergia jõudmisest igapäevaellu. Saatejuht on Priit Enn...

Arukase, meie ühe levinuma puu genoom on nüüd teadlastel käes. Rahvusvahelises uuringus osalenud Eesti Maaülikooli taimebioloog Ülo Niinemets räägib, miks on just kase geene tähtis tunda. Tallinna Ülikooli biokeemik Kaia-Liisa Habicht on uurinud rakkude membraanides leiduvaid valke, mis transpordivad läbi membraani väiksemaid molekule. Lähenemine on uudne, tulevased rakendusvõimalused ravimiloomes...

Nii nagu taimed ja loomad, moodustavad ka inimeste kõneldavad keeled ökosüsteeme. Keeleökoloogiat on matemaatilise vahenditega uurinud füüsik Els Heinsalu (pildil) Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist. Ajame temaga juttu ka äsja saadud L'Oreali uurimistoetusest kui ka juba lähipäevil ametlikult loodavast noorte teaduste akadeemiast.

Karastusjookidesse suhkru asemel lisatavad tehismagusained nagu atsesulfaam, aspartaam ja suklaroos võivad koguneda loodusesse ja hakata kahjustama näiteks veeolendeid. Tallinna Tehnikaülikooli doktorant Eneliis Kattel on leidnud võimalusi, kuidas reoveejaamades atsesulfaami tõhusalt ja ohutult lagundada. Teaduskirjanik Tiit Kändler tutvustab raamatuid Nobeli auhinna laureaadist Bob Dylanist. Miks...

Eesti mets kipub kohati killustuma, kuid taimeökoloog Taavi Paal on uurinud, kas ja kuidas suudavad taimed levida ühest metsatukast teise ka piki mõisapargialleesid, kraavikaldavõsa ja muid kitsaid puiskoridore. Keemik Mihkel Koel on leidnud võimaluse, kuidas põlevkivitööstuses tekkivatest ainetest valmistada süsiaerogeeli, ülimalt õhulist materjali, mis võib leida kasutust katalüsaatorikandja või...

Taimebioloog Hanna Hõrak on uurinud Eesti sõnajalgu ja avastanud, et nende lehtedel käivad väikesed õhulõhed kinni-lahti natuke teistmoodi kui õistaimedel, mida seni on rohekem uuritud. Füüsik Heli Lukner on kirjutanud füüsikaraamatu, mis on jõukohane väikestele lastelegi. Kommentaari Eesti mitmekesisest elurikkusest ja selle säilimisest annab maastikugeneetik Marge Thetloff. Saatejuht on Priit En...

Teadlase kommentaaris vaatleb füüsik Els Heinsalu viimase aja olulisemaid ühiskonna- ja pereelu sündmusi teadlase pilguga. Dipteroloog Olavi Kurina tutvustab viit teadusele seni tundmata sääseliiki. Õpilaste Teadusfestivalist räägib korraldaja Terje Tuisk. Oma edukaid õpilasteadustöid esitlevad kaks festivalivõistlusel osalenud gümnasisti: Erik Markus Kannike (pildil paremal) räägib Ameerika Ühend...

Noore universumi kiirpaisumise ehk inflatsiooni ajajägu õige matemaatilise mudeli otsimisest kõneleb Tartu Ülikooli füüsikateoreetik Laur Järv, kes avaldas sel teemal koos teiste Eesti kolleegidega artikli mainekas teadusajakirjas Physical Review Letters. Kõnetuvastuse ja masintõlke viimastest saavutustest annavad ülevaate keeletehnoloogid Tanel Alumäe Tallinna Tehnikaülikoolist ja Mark Fišel Tart...

Teadlastel tuleks eelkõige lasta tegeleda vaba mõttetöö ja uute asjade avastamisega, ütleb teadlase kommentaaris Geenivaramu juht Andres Metspalu. Ka algul kasutuna tunduv teadustöö võib hiljem osutuda ülioluliseks, leiab ta. Eesti metsade kasvukiiruse uuringus avastati, et meie mets (seal, kus teda on) kasvab märksa kiiremini kui seni arvatud. Saates on külas uuringus osalenud metsateadlane Allan...