Kuula rändajat

Maailmas on kokku 195 ÜRO poolt tunnustatud riiki, Mart Altsoo on käinud neist rohkem kui kolmveerandis ehk 159-s. Hendrik Relve ja Mart Altsoo vestlevad saates maailmas reisimise üle üldisemalt ning meenutavad rännuseiku Austraaliast, Okeaaniast ja Aasiast.

Mart Altsoo on rännanud kõigis Põhja– ja Lõuna–Ameerika riikides ning enamikus Kesk-Ameerika ja Kariibi mere saareriikides. Kaks rändurit, Hendrik Relve ja Mart Altsoo, vestlevad saates sellest, mis mulje üks või teine riik Ameerika maailmajaos kummalegi jätnud on.

Saates on juttu Loode-Ameerika indiaanirahvastest, kellest osa elavad USA-s ja osa Kanadas. Nende pärimuskultuuri üks ühisjooni on see, et nad on mäletamatutest aegadest sõitnud ookeanil suurte merekanuudega. Vahel korraldavad need rahvad ühiselt suurejoonelisi festivale.

Tohono o odamid on indiaanirahvas, kelle põline kodumaa asub Sonora kõrbes. Osalt jääb see Ameerika Ühendriikidesse ja osalt Mehhikosse. Rahva omakeelne nimetus tähendab kõrbeinimesi ja kõrbeline loodus on mõjutanud tugevalt nende traditsioone ning kombeid.

Järjena "Okeaania põlisrahvaste avaliku salvestuse" saatele saab seekord kuulata publiku küsimusi ja Hendrik Relve vastuseid küsimustele.

Sel nädalal tähistame saate "Kuula rändajat" 20. aastat Vikerraadio eetris. Lisaks pühapäevasele juubelisaatele on rännumees Hendrik Relve valmistanud ette ka lühilood, mis kõlavad iga päev kell 11.10 Vikerraadios.

Saates tutvustatakse Orinoco jõe deltas elavat warao indiaarahvast. Nad on täiuslikult kohanenud oma veerohke ja soise elukeskkonnaga. Warao pere ainsaks sõiduriistaks on ühepuu lootsik ja elamu toetub kaldamutta rammitud vaiadele.

Enamasti on Amazonase indiaanirahvad väikesed, aga igaühel neist oma keel ja kultuur. Kokku elab selles tohutus selvas ligi 400 erinevat metsarahvast. Mida üldistavat saab nende kohta öelda ja milliseid seiku on meelde jäänud nendega kohtumistelt? Selle nädala saates tutvustab Hendrik Relve Amazonase indiaanlaseid.

Ketšuad asuvad Andide mäestikus ja nad elavad laiali kuues Lõuna-Ameerika riigis. Kokku on neid ligi 10 miljonit. Saates tutvustatakse ketšuade ajalugu, traditsioone ning tänapäevast eluolu.

Saates kõneldakse urose rahvast, kelle traditsiooniline eluviis on üsna ainulaadne. Nad elavad nimelt Titicaca järvel ujuvatel saartel. Samuti on saates juttu indiaanlaste müütidest, mis seotud Tititcacaga ja kunagistest kõrgkultuuridest, ms siinkandis olemas olid.

Saates on juttu indiaanirahvast maputšedest, kes elavad Lõuna-Ameerika Andides. Suurem osa sellest rahvas elab Tšiilis, väiksem osa Argentiinas. Maputšed said ajaloos kuulsaks sellega, et suutsid kolmsada aastat vastu seista hispaania konkistadooridele. Maputšede hõim, kelle juurde saates minnakse, on huvitav selle poolest, et nende tähtsaimaks talviseks toiduks on haruldase okaspuu, araukaaria se...

Saate teemaks on erinevad aborigeenirahvad, kellega saate autor Hendrik Relve Austraalia reisidel kokku on puutunud.

Saates kõneldakse sellest, kuidas kulgeb traditsioonilise korovai pere elu. Igapäevane tööriist on kivikirves ja tähtsaimad relvad vibu ja nooled. Toitude seas on tähtsal kohal putukatoidud. Tähtsaim toidutaim on saagopalmi säsi, millest valmib n-ö igapäevane leib.

Saates tutvustatakse korovai rahvast. Samuti kõneldakse seiklusrikkast jõudmisest nende juurde ning kirjeldatakse nende puu otsa ehitatud elamuid.

Saates on juttu mägipaapuatest, kes elavad Uus-Guinea saare mägismaal Baliemi orus. Seal võib kohata iidseid elukombeid läbisegi moodsa eluga. Mõned mehed kannavad seal tänaseni peenisetorbikuid ja on säilinud muidki iidseid kombeid.

Saates on juttu Tanna saare iseäralikust ja kirevast usuelust. Siinsetes külade inimesed järgivad nii kristlust, iidset esivanemate usku kui ka kummalist kargokultust. Saame osaleda ka traditsioonilisel kaavajoomise rituaalil.

Saates läheme Vanuatu saarestiku lõunapoolseimale saarele, Tannale. Tanna traditsioonilise külaelu juurde kuuluvad iidsed metsaaiad, kodusigade austamine ja mõndagi muud põnevat.

Saates jätkub maooride pärimuskultuuri tutvustamine. Kõneldakse tervitusrituaalist, tätoveerimise kunstist, mõistetest "mana" ja "tapu". Lõpus on juttu looduskaitsest tänapäeva Uus-Meremaal, kuhu maooripärane suhtumine on andnud omapäraseid jooni.

Hooaja avasaates on juttu maooride ajaloost ja pärimustest. Tutvutakse Waitangiga, mis muutis oluliselt maooride ajalugu ning wharenuiga, mis on nende üks olulisemaid traditsioonilisi ehitisi.

Saates tutvustatakse tänapäeva Paraguayd, selle maaelu ja kahte suuremat linna. Üks linnadest on pealinn Asunción ja teine Ciudad del Este, mida nimetatakse riigi teiseks pealinnaks. See on Paraguay suurim äri-, kaubanduse- ja salakaubanduse keskus.

Saates kõneldakse Paraguay ajaloost ja sellest, miks sealse suurima indiaanirahva, guaraniide keel on saanud riigis hispaania keele kõrval teiseks ametlikuks keeleks. Enam-vähem kõik Paraguay elanikud oskavad guaranii keeles nii kõnelda kui kirjutada.

Jaaguar on Lõuna-Ameerika võimsaim kiskja. Pantanali peetakse parimaks paigaks Lõuna-Ameerikas, kus teda näha saab. Saates kõneldakse kohtumistest Pantanali jaaguaridega.

Saates on juttu valge-kuusvöölasest, väike-sipelgaõgijast, möiraahvist, tasandikutapiirist ja hiidsaarmast. Pantanalis sai kõigi nendega kummaliste elukatega kohtutud ja need kohtumised olid meeldejäävad.

Saates jagatakse muljeid anakondast, laikoon-kamanist, siniaarast, tuukanitest ja teistest põnevatest kahepaiksetest, roomajatest ja lindudest, keda Pantanalis oma silmaga näha õnnestus.

Saates on jutuks Pantanali inimasustus läbi aegade. Selle äärmiselt vesise piirkonna esmaasukateks olid erinevad indiaanirahvad.