Kuula rändajat

Saates tutvustatakse islandlaste turbamajade traditsiooni, mis on sellel saarel kestnud ligi 1000 aastat.

Saates kõneldakse Islandi haldjatest, trollidest ja jõulumeestest. Haldjaid ja trolle elutseb sellel saarel rahvajuttude põhjal üliohtralt. Aga jõuluvanasid käib Islandi lastel detsembris traditsiooni kohaselt külas mitte üks, vaid tervelt kolmteist.

Islandi saarel on olnud metsa alati vähe olnud ja viimastel sajanditel oli see praktiliselt viimseni maha raiutud.

Saates kõneldakse sellest, kuidas islandlased kasutavad maasoojust leiva küpsetamiseks ja kuidas nad geotermaalse energia abil elektrit toodavad.

Saates on juttu islandlaste heaolust ja sellest, kui mitmekülgselt on islandlased õppinud kasutama oma kuumavee allikaid.

Hendrik Relve kõneleb põhjustest, miks Islandil nii rohkesti vulkaane leidub.

Saates on juttu retkedest kahe Islandi aktiivse vulkaani juurde.

Saates on juttu nii Islandi looduslikest kui ka inimese sissetoodud liikidest.

Islandlaste traditsiooniliste söökide kujunemisel on olulist rolli mänginud ühest küljest Islandi eripärane ajalugu ja teisest küljest saare mõneti äärmuslikud loodusolud.

Islandi pealinn on suhteliselt väike ja põhjamaiselt rahulik linn. Aga vaatamisväärset on seal palju. Vaatame ringi peamiselt südalinnas ja Tjönini linnaosas.

Saatesarja "Kuula rändajat" 21. hooaja esimeses saates tutvustab rännumees Hendrik Relve Islandi saare looduse ja inimeste omapärasid.

Saatejuht Hendrik Relve ning etnoloog ja sotsiaalantropoloog Aimar Ventsel arutlevad mõistete "põlisrahvas" ja "loodusrahvas" tähenduse üle. Saate teises pooles võtavad nad aga vaatluse alla joovastavad ja ergutavad ained maailma eri rahvaste kultuurides.

Seekordses saates jagavad kaks rändurit, saatejuht Hendrik Relve ning etnoloog ja sotsiaalantropoloog Aimar Ventsel, muljeid ja arusaamu arktiliste rahvastest Aasiast ja mujalt.

Saates kõneldakse Mongoolia põlisrahvast, nende kultuurist ja identiteedist. Keskseks teemaks on sealsete stepi- ja kõrbenomaadide tänapäevane elu, kombed, elamud ja toit.

Saates on juttu tiibetlaste palverännakutest, igapäeva elust, elamutest, kodusest majapidamisest, toitudest, jookidest ja riietusest.

Saate peateemaks on tiibetlaste budistlikud usukombed ja eluvaated, samuti Tiibeti pühakojad ning taevamatuse rituaal. Kirjeldused ja mõtisklused tuginevad Tiibetis kogetule.

Bali saare põlisrahva pärimuskultuur on kordumatu ja värvikas. Sellele annab erilise ilme hinduistlik usund, mis on segunenud kohaliku ürgse loodususundiga. Saates külastame Bali traditsioonilisi pulmi, käime looduslikes pühapaikades ja templites, saame tuttavaks muusika ja tantsukunstiga.

Hindu rahvas on pööraselt suur, neid on kokku üle miljardi. Kuid kuna nad elavad Hindustani poolsaarel ühtsel territooriumil, kuuluvad usuliselt hindude hulka ning kõnelevad emakeelena sama hindustani keelt, võib neid siiski lugeda ühtseks rahvaks. Saates on juttu hindude küladest, maainimeste igapäeva elust, kommetest ja uskumustest.

Maailma suuruselt kolmandal saarel elab ligi 200 suuremat ja väiksemat põlisrahvast. Nende seas on lausa legendaarse kuulsusega ümbritsetud penanid, keda on nimetatud Borneo viimaseks metsarahvaks. Saates jagatakse muljeid retkest penanide juurde, aga kõneldakse ka muudest Borneo rahvastest.

Saates räägitakse nuubialastest, kes elavad Sahara kõrbes Niiluse jõe ümbruses. Juttu on nuubialaste tuhandete aastate pikkusest ajaloost ja kultuurtraditsioonidest, aga ka tänapäeva nuubialaste külaelust.

Malagassideks nimetatakse Madagaskari põlishõime, keda on kokku ligi kakskümmend. Saates jutustatakse nende huvitavast ajaloost ja jagatakse rännumuljeid betsimisarakadest, sakalavadest, merinadest ja teistest Madagaskari värvikatest hõimudest.

Saates jagatakse muljeid maasai omanäolisest rahvast, kes nimetab end maailma veisekarjade isandaks. Seda rahvast sai kohatud nii Keenias kui Tansaanias.

Saates kõneldakse Lõuna-Aafrika suurima põlisrahva suulude ajaloost ja pärimuskultuurist, samuti kirjeldatakse elamusi, mis saadud Šakamaa kultuurikülas viibides.

Sanid ehk bušmanid on rahvas, kelle põlised kodupaigad asuvad Kalahari kõrbes. Saates on juttu kokkupuudetest nendega nii Botswana kui Namiibia poolses Kalaharis.

Mabutid kuuluvad pügmeerahvaste hulka, mis tähendab, et nende keskmine pikkus on vaid kuni poolteist meetrit. Saates jagatakse muljeid selle Kongo põlismetsas asuva rahva juures käigust.