Kuula rändajat

Altiplano on Andide hiiglasuur kõrgplatoo, mis asub merepinnast ligi 4 km kõrgusel. Elutingimused on seal väga karmid, aga seda huvitavam on jälgida, mismoodi seal toime tullakse.

Saates rännatakse mööda inkade teed Maragua iidse vulkaani kraatrisse ning sealt edasi jõutakse ketšua traditsioonilise tekstiilikunsti meistrite külasse.

Saates minnakse Jatun Yampara külasse. Jälgitakse, mismoodi elavad sealsed inimesed. Tehakse tähelepanekuid ketšuade kommete, uskumuste ja mõtteviisi kohta.

Potosi linn ja hõbedakaevandused mõjutasid mitte ainult Lõuna-Ameerika, vaid ka Euroopa ja muu maailma ajalugu.

Boliivia on ametlikult kaks pealinna. Esimene neist on kõigist maailma pealinnadest kõige kõrgemal mägedes asuv La Paz. Seal, merepinnast 3640 m kõrgusel asuvad Boliivia parlamendihoone ja presidendipalee.

Saates kirjeldatakse retke Umajalanta koopasse, mida peetakse Boliivia üheks kõige sügavamaks. Juttu on ka hiidsisalike kivistunud jälgedest, mida Torotoro ümbruses leidub eriti ohtralt.

Saates on juttu Bollivia ehedast kolkakülast nimega Torotoro ning sealsetest inimestest. Teeme ka retke samas kandis asuvasse fantastilisse Itase kivilinna, mille on loonud mitte inimkäed, vaid loodus.

Saates kõneldakse esimestest Boliivia linna- ja maaelu muljetest Qochabamba orus. Avatakse huvitavaid seoseid kokalehtede ja Boliivia presidendi Evo Moralese vahel.

Boliivia Andides elavate põlisrahvaste ajalugu on olnud pikk ja põnev. Nende tänaseni püsinud uskumustel on sügavad ajaloolised juured.

Boliivia rännusaadete avaloos on juttu Boliivia eripäradest ja põhjustest, miks sinna tasub reisida. Tutvustatakse marsruuti, mida mööda Boliivias sai liigutud.

Järjena Austraalia teemalisele avalikule salvestusele saab siin saates kuulata publiku küsimusi ja Hendrik Relve vastuseid erinevate Austraalia seikade kohta.

Avalikul salvestusel said kuulajad ülevaate Austraalia mandrist. Põhiteemadeks olid Austraalia mandri eripärad, erinevate piirkondade loodus ning aborigeenide kultuur.

Saade on pühendatud selle mandri põliselanikele, kes elanud Austraalias kümneid tuhandeid aastaid ning kellel kujunes välja omanäoline kultuur, mille sarnast pole olemas mitte kusagil mujal maailmas.

Läheme Austraalia kirdenurka, kus asub Cairnsi linn, kust saab korraldada põnevaid retki mitmesse ilmakaarde. Suurem osa saatest on pühendatud Daintree rahvuspargile, kus on Austraalia kõige suurem, elurikkam ja vanem troopiline vihmamets.

Saates kõneldakse, milline on olnud kaamelite käekäik, kes kunagi kolonistide poolt Austraaliasse sisse toodi. Kirjeldatakse ka elamusi retkedelt Kings Canyonisse ning Kata Tjuta ja Uluru kuppelmäe juurde.

Jõuame Austraalia südamesse ja kõneleme esimestest kõrbemuljetest ning linnakesest nimega Alice Springs. Linna ajalugu ja omapära on kujundanud ta eriline asukoht keset Austraalia sisemaa kõrbealasid. Üks omapäraseid siin tegutsevaid organisatsioone on ühendus Lendavad Arstid.

Rändame Austraalia lõunaotsa, miljonilinna Melbourne'i. Austraallased peavad Melbourne'i oma maa kultuuri, teaduse ja spordipealinnaks. Juttu tuleb peamiselt südalinnast, kus mõned paigad seal olles päris hästi tuttavavaks said. tlit.

See suur looduse oaas paikneb miljonilinnale Sydneyle üsna lähedal. Peamiselt mägedest ja metsadest koosneval alal on väga palju võimalusi puutuda kokku Austraalia omapärase loodusega .

Enam kui 5 miljoni elanikuga Sydney on Austraalia suurim ja vanim linn. Pärast kolme korda seal käimist on mõned linnaosad ja ajaloolised paigad üsna selgeks saanud. Saates on juttu ajaloolistest paikadest, kust linn kunagi alguse sai, aga ka ooperimajast, kuninglikust botaanikaaiast ja muust.

Hooaja avasaates on juttu Austraalia mandri eripäradest. Rännumees Hendrik Relve kõneleb sellest, kuidas manner endale kunagi nime sai ja mille poolest ta erineb teistest maakera mandritest.

Avalikul salvestusel on juttu Etioopia rahvastest. Esitatakse üldistav pilt rahvastest ning jutustatakse tähelepanekutest  ja juhtumistest kuue rahva juurest, kelle külades ja kodudes sai käidud. Rännumees Hendrik Relve vastab ja kohaletulnud kuulajate küsimustele.

Araabia kohvipuu on pärit Etioopia loodusest.  Siin õppis inimene esmakordselt kasutama selle taime vilju ning valmistama selle seemnetest kohvi. Saates kõneldakse Etioopia kohvi joomise traditsioonidest ning kirjeldatakse kohvitseremooniat.

Saates jätkatakse muljete jagamist müstiliste Lalibela kaljukirikute kohta. Iga kaljukirik oli ise nägu ja igaühe kohta neist kõneldi erinevaid pärimusi. Pärast viimase kiriku külastamist sai läbitud ka kottpime kaljutunnel, mille kohta kohalikud palverändurid ütlevad, et sealsed elamused sarnanevad põrgu kannatustega. Saate autor on Hendrik Relve. Kuulake 15. aprillil kell 14.05. Foto: Bet Gijorg...