Kuula rändajat

Saates on juttu ühest maailma suurimast veekülast nimega Kampong Ayer. Kogu küla, kus elab kümneid tuhandeid inimesi, on ehitatud Brunei jõele. Kõik hooned toetuvad vaiadele ja nende vahel kulgevad laudteed.

Brunei avasaates kõneldakse riigi omapäradest. Brunei on kääbusriik, mille pindala ja elanike arv on võrreldavad Harjumaaga Eestis. Brunei ja seda valitseva sultanidünastia ajalugu ulatub 500 aasta taha ja riik on tänu naftale jõukas. Saate autor on Hendrik Relve.

Penanid jagasid ühisretkel eestlastega oma teadmisi vihmametsa taimede ja loomade kohta. Nad õpetasid ka, mismoodi taimi ühel või teisel viisil igapäevases elus kasutada ja andsid aimu oma iidsetest looduseuskumustest.

Saade jutustab eestlaste elamustest mitmepäevaselt jalgsiretkelt, mille korraldajateks oli penani metsarahvas. Rännati ja ööbiti viisil, nagu penanid ise oma põlismetsades kulgema on harjunud.

Penanide põhiliseks relvaks on kuni tänase päevani puhkpüss koos mürginooltega. Aga nad panevad metsloomadele metsa üles ka mitmesuguseid püüniseid ja lõkse.

Saates jagab Hendrik Relve muljeid penanide elust ja toidukultuurist.

Saates jutustatakse seikluslikust teekonnast penanide metsakülasse nimega Long Ajeng.

Milline on penanide metsarahva olukord praegusel ajal? Nende põlismetsi ähvardavad raied, hiiglasliku gaasitrassi ja hüdroelektrijaama tammi rajamine.

Saates kõneldakse Borneo metsarahva minevikust ja nende tähelepanuväärsest vastupanust põlismetsade raiumise vastu, mis algas 1980-ndatel aastatel. Selles protestiliikumises oli oluline koht Šveitsist pärit keskkonnaaktivistil Bruno Manseril.

Reisi esimene sihtpunkt oli Malaisia pealinn Kuala Lumpur. Sealt edasi Borneo sisemaale liikudes sattusime Borneo põlisrahva, ibanite pikkmajasse.

Hooaja avasaates tutvustatakse Borneo saart ja põhjusi, miks seekordse reisi eesmärgiks võeti just penani metsarahvas. Samuti on juttu sellest, millisteks katsumusteks tuli end teele asudes valmis seada.

Järjena Sudaani avalikule salvestusele saab siin saates kuulata publiku küsimusi ja Hendrik Relve vastuseid Sudaani ja teiste Aafrika ning maailma maade kohta.

Avaliku salvestuse teemadeks olid Sudaani tänapäev, pealinn Hartum, maaelu ja ajalugu.

Saate teema on vanim ja suurim kristlik riik Sudaani ajaloos. See oli 7.-14. sajandil Niiluse kallastel asunud Makuria kuningriik. Hendrik Relve jagab muljeid selle kunagise pealinna Dongola ajaloolistest paikadest.

Kunagises Nuubias oli püramiide rohkem kui Egiptuses ja kõige rohkem ehitati neid sinna aegadel, kui Nuubia aladele oli tekkinud antiikaja viimane suurriik.

Nuubia ajaloo ühed vägevamad kuningad olid niinimetatud mustad vaaraod. Nad valitsesid nii Nuubiat kui ka Egiptust ja said egiptlastelt sellise nime seepärast, et olid muudest vaaraodest tumedama nahavärviga.

Sudaani ajalugu on väga pikk ja värvikas. Juba 4000 aastat tagasi tekkis siia Kerma riik, mis vägevuselt võistles Egiptuseg

Saates jagatakse muljeid reisitingimustest ja ööbimisoludest Sahara kõrbes ja Niiluse jõe kallastel.

Osaleme kahel Sudaani traditsioonilisel sündmusel. Esimene neist on dervišite tantsurituaal ja teine iidne rahvusport – nuuba maadlus.

Hartum on hiigellinn, kus elab kokku üle 5 miljoni inimesi. Ta asub Sinise ja Valge Niiluse ühinemiskohas. Kolmest linnaosast suurim on Um Durman. Vaatame seal ringi turul ja käime Sudaani rahvuskangelase Muhammad Ahmad'i kodupaigas ja hauakambri juures.

Saates kõneldakse tänapäeva Sudaani riigi majandusest, poliitikast ja igapäevasest elust. Juttu on ka ababda rahvast, kes tänase päevani elab Sahara kõrbeavarustel vaest, aga vaba nomaadielu.

Sudaani Vabariik on eesti rännuhuvilistele veel vähetuntud maa. Sinna on läänest pärit uudistajaid hakatud vabamalt lubama alles paaril viimasel aastal. Ranges islamiriigis kehtivad šariaadiseadused.

Järjena Austraalia teemalisele avalikule salvestusele saab siin saates kuulata publiku küsimusi ja Hendrik Relve vastuseid Boliivia ja Lõuna-Ameerika kohta.

30. jaanuaril toimunud saate avaliku salvestuse teemadeks olid Boliivia kui riigi eripärad, Andide loodus ja indiaanikultuur.

Boliivia reisisaadete tänases osas rännatakse ringi maailma suurimal soolatasandikul nimega Salar de Uyunis ja läbitakse kurikuulus Surmatee.