Kuula mind ära

Viimastel aastatel on Eestis toimunud mitu noorte poolt toime pandud rasket vägivallajuhtumit. Mis meie lastega toimub? Kas noored on muutunud vägivaldsemaks? Kas karistused on liiga leebed? Või näeme me üksikute traagiliste juhtumite põhjal suuremat kriisi, kui andmed tegelikult kinnitavad? Seekordses „Kuula mind ära“ episoodis vaatame otsa noorte õigusrikkumistele ja sellele, mis peitub kuritege...

Mis juhtub inimesega, kui temalt võetakse vabadus, aga antakse võimalus valmistuda uueks alguseks? Hetkel vanglas karistust kandev noor räägib, millised on olnud tema sammud, et vangla-aastate ajal arengu ja töövõimalusteni jõuda. Teine saatekülaline on disainer ja teadlane Reet Aus, kes viib Tallinna vanglas koos Eesti Kunstiakadeemia tudengitega läbi taaskasutusliku loovprojekti. Saates kuuleme...

Noore esimene kokkupuude politseiga võib olla hirmutav ja piinlik, aga ka vajalik muutus, mis aitab elus edaspidi targemaid valikuid teha. Mis siis tegelikult juhtub, kui noor esimest korda politseisse jõuab? „Siis tuleb meil olukorrale otsa vaadata ja lahendusi leidma hakata. Mõnele sellest ühest korrast ka piisab, teise jaoks tuleb neid kohtumisi veel,“ tõdeb politseinik Kätlin Murre. Piirkonnap...

Saates „Kuula mind ära“ räägime sellest, mis annab märku, et noor vajab rohkem tuge, mõistmist ja tähelepanu. Lastega töötavad praktikud selgitavad, kuidas saab võrgustikutöö abil noort vajadusel toetada. Abivajavate laste arv on Eestis hirmutavalt kõrge ning omavalitsused on nii ülekoormatud, et ei jõua noorteni alati sel hetkel, kui nad seda vajaksid. Osa noori saabki esimest korda abi alles sii...

Mida tähendab noore inimese jaoks vanglasse sattumine? Ja mis veelgi olulisem – kuidas toetada noort, et ta vanglast vabanedes sinna teistkordselt tagasi ei jõuaks? Kriminaalhoolduse arendusosakonna ekspert Epp-Leen Kaljumets ja Viru vanglas noortega tegelev sotsiaaltöötaja Triin Tarendi rõhutavad saates, et tuge, mõistmist ja võimalust uueks alguseks vajavad ka need noored inimesed, kes on oma te...

Mis oleks, kui siis, kui noor inimene on eksinud, ei järgneks teole automaatselt totaalne hukkamõist ja karistus, vaid noorele antakse võimalus oma tegu mõista, andeks paluda ja olukorda parandada? Stuudios on taastava õiguse ekspert ja eestkõneleja Annegrete Johanson ning koolinoored Kalli ja Greteliis, kes on ise kogenud, mida tähendab see, kui sind kuulatakse ära ja saad võimaluse asju parandad...

Saates „Kuula mind ära“ räägivad keerulistel teemadel spetsialistid ja seadust rikkunud noored. Seekord on fookuses ÜKT ehk ühiskondlikult kasulik töö, mis asendab teatud juhtudel vanglakaristust. „Valisin vangla asemel ÜKT, sest vabadus ja võimalus oma peamine töökoht alles hoida, olid minu jaoks väga olulised,“ ütleb Sten. „Jah, ÜKT tähendab seda, et teed sadu tunde tasuta tööd, aga mina tundsin...

Tänases „Kuula mind ära“ saates on külas Agne-Andra ja Elisabeth, kelle lapsepõlve ja noorust saatsid alkohol, vägivald ja igasuguse turvatunde puudumine. Nad said liiga vara täiskasvanuks ja teavad, et abi otsimisest abi saamiseni võib olla pikk tee. Ometi on nad leidnud tee muutuseni ja aitavad nüüd MTÜ-s Sa Suudad sarnase kogemusega noori. „Ma kordasin endale väiksena: ära muretse, üks päev sa...

Saates „Kuula mind ära“ räägivad kaks noort meest oma lood sellest, millised on tegelikult sõltlase mõtted, tunded ja teod. Ja sellestki, kuidas nad lõpuks suutsid oma elu muuta. Esimest korda üledoosiga haiglasse sattudes oli Erki vaid 15. Ta räägib avameelselt oma teekonnast vaimse kokkuvarisemise, narkosõltuvuse ja kuritegelike valikuteni ning uuest algusest Lootuse Külas. Lootuse Küla haldus-...

Taskuhäälingusarja „Kuula mind ära“ avaepisoodis arutleb Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Laidi Surva, miks on Eesti valinud tee, kus õigust rikkunud alaealiste puhul puhul on esmane eesmärk mitte rangelt karistada, vaid pakkuda abi ja leida põhjused, mis õigusrikkumiseni viisid. Laidi Surva selgitab, miks ja kuidas on Eesti karistuspoliitika viimastel aastatel muutunu...