Kukkuv õun

Eesti Lennuakadeemia on võtnud drooniarenduse põhjalikumalt ette. Kuigi peetakse võimalikuks ka droone ise ehitama hakata ning droonipilootegi koolitada on peamiseks eesmärgiks droonijuhtimistarkvara ja põhimõtteid. Droonid tootmine on muutunud aina lihtsamaks aga see, kuidas neid lennutada, parves toimima panna ja õpetada drooniparvi keerukate olukordadega toime tulema. Sellest kõneleb Lennuakade...

Inimeste harjumused süüa liha on väga sügavalt. Võimalik, et sügavamal kui lapsepõlves. Silri Rosenvald räägib saates lahti need põhjused, miks peab mitteloomset toitu vormima lihalaadseks. Need põhjused on päris teaduslikud. Loomade kasvatamine toiduks on keskkonnale koormav, vähemalt mahus, kui suurelt on see täna ette võetud ja juttu tuleb ka komistuskividest, miks seda muutust – minna üle mitt...

Brüsselis toimus 18-22 novembrini Euroopa vesinikunädal. Seal arutati selle üle, millised on majanduslikud ja poliitilised eeldused peavad olema täidetud, et vesinikust võiks saada oluline energiakandja nii Euroopas kui maailmaski. Tuleb välja, et asjad pole kaugeltki roosilised. Lähemalt räägib sellest Metroserdi vesinikusuuna juht Priit Ilomets. Saate teises osas kõnelevad H2Electro tegevjuht He...

Mikroskoopidest on nüüdisajal saanud väga keerulised seadmed, mille hinnadki sadades tuhandetes või miljonites. Selliseid tulebki teadlaste vahel jagada ja üheskoos neid ülal pidada. Teadust saab teha nende asjadega, mida saab mõõta, vaadata ja võrrelda. Bioloogiliste objektide kuvamisest räägib Tartu Ülikooli professor ja Eesti Biokuvamistaristu juht Allen Kaasik. Maailm vajab uusi organisme – ra...

Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi teadusarvutuste keskuse juhataja IT arendusjuht Ivar Koppeli kureerida on ka ühisöös valminud superarvuti, Soomes Kajaanis paikneva hiiglasliku LUMI-nimelise masina, Eestipoolne asjaajamine. Superarvutit ise ehitama hakata on jõukohane vaid väga rikastele ja neist rikkamatele. Meie peame omi töid tegema arukalt ja koostöös. Ivar Koppel kõnelebki sellest, mid...

[](url)Materjaliteadlane Katriin Kristmann murrab oma pead sellega, kuidas kassikullast – rauddisulfiidist – päikesepaneel ehitada. See on tema doktoritöö teema. Ametis on ta aga Eesti Tudengisatelliidi sihtasutuse juhtimisega. Uued üliõpilaste tehiskaaslasedki plaanis aga käimas on omapärane võidujooks: kas enne tekkib meile lisanõudmisi nõudev kosmosseadus või jõuavad ehitatavad masinad enne vee...

Lennunduses nime teinud insener Margus Sammelsaar on tänaseks sügavamalt sukeldunud just kaitsetehnoloogiate loomisse. Ettevõtjana on aga paljudel puhkudel Eesti relvaseadus nagu müür ees. Nimelt tapvate masinate loomiseks peaks olema lube ei tea kui palju ja rahakott puuga seljas. Samas on meie enda vajadused just sellised, et selliseid masinavärke, mis vaenlastele tuule ja tule alla teevad, peak...

**"Me ei peaks majanduskriisist väljumisel liiga lödilt käituma"**, just nii ütlebki ettevõtja Veljo Konnimois, Radius Maching asutaja ja juht ning insenerihariduse eest heaseisja. See «lödi» ei tähenda siinkohal muud kui seda, et me rahavajaduses liiga odavate allhangetega nõusse ei jääks vaid võtaksime ette keerukamaid ja ambitsioonikamaid asju, mida toota. Nende järgi on vajadust! Saa...

Seapuhku on "Kukkuvas õunas" koos lood sellest, kuidas looduses ei osata arukalt käituda. Tartu Ülikooli zooloog Egle Tammeleht räägib sellest, kuidas loodus suudab paljut ka ise reguleerida ning loodusgiidid Liina Steinberg ja Bert Rähni kõnelevad sellest, kui palju on Eesti looduses vaadata ja ka raha eest vaadata. Meil tuleks müüa ikka elusat loodust ja see ka pärast müüki ellu jätta,...

Tartus gümnaasiumites ja Tartu Ülikoolis õpetav Joana Jõgela on õpetaja, kelle õpilased näevad paberõpikuid ja töövihikuid harva. Kõik puha digitaalne. Kuidas see võimalik on ja mida tuleb teha , et õpilaste teadushuvi tekkiks ja püsiks – sell kohta on Joana Jõegela nii mõndagi öelda. Saame saatest teada ka sellest, mida kujutab endast õpetajate karjäärimudel ja kui kaugele sellega jõutud on. Saat...

Oktoobri keskpaigas toimus Viljandis Eesti Inimgeneetika ühingu korraldatud kahepäevane eestikeelne geneetikakonverents. Nagu tavaks anti selgi korral välja ühingu elutööpreemia, mille said geneetik Tõnis Timmusk, kes on ka saates külas. Tema sihikindel töö on viinud meid lähemale raskete ajuhaiguste põhjuste ja võimalike ravivõtete leidmisele ning kümned doktorid ja magistrid on tänaseks ta labor...

Saate esimeses osas räägib Icosageni siirdemeditsiini suuna direktor Tanel Mahlakõiv sellest, millisel moel on võimalik organismi oma rakke välja õpetada selleks, et tappa organismi elama asunud vähkkasvajat. Rakuravi, mille hinnaks on USAs oma pool miljonit dollarit, võiks Eestis taskukohasemalt kättesaadavaks muutuda. Saate teises osas räägivad füüsikaprofessor Raivo Jaaniso ja meditsiiniprofess...

Saates on külas Joosep Pata, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist (KBFI), kes räägib oma töödest CERNis ja sellest, kuidas ta tehisaru kasutades osakesi otsib ning mida uut on plaanis teha Šveitsi ja Prantsuse piiril olevas tuumauurimiskeskuses. Tuleb välja, et vana asi tehakse veelgi paremaks ja osakestefüüsika võtmeküsimuseks on jätkuvalt Higgsi Boson. Joosepi KBFI kolleeg, Raivo Stern...

Uus tööstus põhineb uuel termodünaamikal – elektronide liikumise termodünaamikal. Elektrolüüsil saab õhust haarata süsinikku (see on seal süsihappegaasina) ja muuta seda vähemalt kolme sorti süsinikuks. Sellega tegeleb Eesti üks lubavamaid tehnoloogiaidusid UpCatalyst ja seda toetab KeeMilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi õpetlaste tegevus. Igas elektriauto akus on sada kilo grafiiti ja pikas...

Arstikutse on ihaldatud, kuid nii mõnigi õpingutega lõpusirgele jõudnu loobub valikust. Saates uurimegi, kui palju ja millised infosüsteemid saaksid arstide tööd paremaks muuta. Saame ka teada, kas uue suurema haigla ehitamine – nagu täna see plaanides on – saaks üldse parandada meditsiini kvaliteeti või on lahendused mujal. Neist mujal olevatest lahendustest – andmetest ja nende analüüsimisest, t...

Palju vaidlusi ja hämmastust tekitanud kliimaseadus eeelnõu näib üle sõitvat nii mitmestki riikidevahelise õiguse põhimõtetest. Kas me ikka saame elda sel moel, et maailma päästvad tehnoloogiad tuleksid kunagi määramatus tulevikus? Ja kuidas me küll selle uue seadusega oleme vamis prügi teitse riikide vaiba alla pühkima? Saatekülalised Eestiaa Looduse Fondi keskkonnaekspert Maia-Liisa Antpon ja Ke...

Täna ei lagunda vesinik enam terasmahuteid – neid lihtsalt ei kasutata – ja lisaks ei rända kütuseelementides olevad haruldased metallid ka kõige kaduva teed vaid on taaskasutatavad väga suures ulatuses. Vesinikuenergeetika liiderriigiks on Euroopas muutumas Holland – räägime sellest, et miks. Saatekülaliseks on KBFI vanemteadus ja vesinikenergeetikaettevõtte PowerUP asutaja ja juht Ivar Kruusenbe...

Tallinna kiirbi peaarst Raul Adlas räägib sellest, mida kujutab endast kiirabitehnoloogia. Saame teada kiirabi ajaloost ja ka tulevikust. Millisel puhul üldse on põhjust kiirabi kutsuda ja kas üldse on olemas kiirabi valeväljakutseid? Kas üksinduses ja ärevuses on põhjust kiirabi poole pöörduda? Saatejuht Marek Strandberg

René Mõttus, Edinburgh'i ja Tartu ülikooli psühholoogiaprofessor selgitab, millest tuleneb inimese rahulolu ja räägib sellest, et on möödapääsmatu luua teaduspõhised hindamisvahendid, et inimesed saaksid teada, milline on nende isiksus ja kuidas saaks seda vajadusel peenhäälestada. Enamgi: täna on olemas arusaam sellest, kuidas tõepoolest end hinnates leida parimad tegevused, mis inimesele so...

Vetrinaar Ain Starast räägib sellest, millisel moel on lemmikloomadega seonduv Eestis muutunud ja sellest, millised ohud ja riskid on lisandunud ka seotud selelga, et metsloomadki on hakanud rohkem linnades liikumas. Saatejuht Marek Strandberg.

Kukkuv õun: kukkuv-oun_2024-07-23