Kukkuv õun

Selle kuu alguses (juulis 2025) tuli teade, et kaks Eesti õpetlast on arvatud Euroopa molekulaarbioloogia organisatsiooni (EMBO) liikmeteks: Mart Loog ja Tõnis Timmusk. Mart Loog lahkus selle aasta alul Tartu ülikoolist, mille põhjuseks olid vastuolud, mis olid seotud ühe teadusprojekti rahastusega. Vastuolu aluseks sai asjaolu, et professor Loog leidis, et projektiraha tuleks tagastada. Tema, kui...

Äsja Tallinna Tehnikakõrgkooli rektoriks valitud ehitusala professor Martti Kiisa kõneleb sellest, mis hakkab selles kõrgkoolis tema juhtimise ajal sündima. Räägime lisanduvatest magistriprogrammidest, õpiampsudest ehk mikrokraadidest ja sellestki, kuidas ilma koostööta, ja just sisulise koostööta, pole vähimatki võimalust tehnikavallas head õpet pakkuda. Saame ka teada, kas Tehnikakõrgkooli tuleb...

Sedapuhku on salvestus tehtud vabas õhus Kurtna järvede keskel. Maa veerežiimid on muutumas – muu hulgas imeb ka aina kuumemaks muutuv atmosfäär aina enam vett ka pinnasest välja. Ja juttu tuleb ka laiemalt sellest, et kui kõik märgid näitavad, et inimeste tegevus on toonud endaga kaasa sedavõrd suuri muutusi, siis miks siis inimesed midagi ette ei võta. Saate külaline Tallinna Ülikooli professor...

Meremuuseumi arheoloog Priit Lätti räägib loo Eesti üsna uuest teadusvaldkonnast, milleks on mere- ja allveearheoloogia. Alati ei peagi minema vee alla, kui soovida merearheoloogiat harrastada – Tallinnast on viimasel ajal toodud välja ka kogesid kuivalt maalt. Kunagi oli see merepõhi. Priit Lätti hinnangul on Nõukogude okupatsioon siiski Eesti merekultuuri löönud nii suure augu, et siiani pole Ee...

Tallinnas toimus 2025. aasta maikuu lõpul Euroopa rinnaga toitmise meditsiini assotsiatsiooni konverents, kus rinnaga toitmise möödapääsmatusest räägiti. See on võti nii ema kui lapse parema tervise juurde. Saatekülaline dr Reet Raukas läheb väga turri ja teeb mulle igati kohase märkuse, kui suvatsen väikelaste piimasegusid rinnapiima asendajaks nimetada. Rinnapiim pole nimelt asendatav. Imikut sa...

Kihnu tuletorn ehk puak, nagu nad ise seal ütlevad, sai sel aastal 160 aastaseks. 24. mail oligi seal selle aastapäeva pidulik tähistamine ja Kuku oli kohal ja tegi "Kukkuva Õuna" avaliku salvestuse Kihnu majaka juures olevas hobusetallis. Saates olid külas Kihnu laevameistrite suguvõsast pärit ja Kihnu kivilaeva taastamist eest vedav Reet Laos ja ajaloolane ja Pärnu muuseumi pikka aega...

Kosmosepsühholoog Andres Käosaar kirjeldab, et sellisel juhul on kaalutud ka seda, et pöörane tegelane lihtsalt õhulüüsi kaudu avakosmosesse saata. Käosaar räägib sellest, kuidas Maa peal ja ekstreemsetes oludes, nagu näiteks Antarktika uurimisjaamades või allveelaevadeski aru saada sellest, mis juhtub inimestega suletud ja sunnitud oludes. Käosaar ise oleks almis kasvõi Marsile lendama – üheotsap...

Vabariigi presidendilt 2025. aastal noore teadlase preemia saanud kardioloogiadoktor Silver Heinsar on oma teadustöös, mida ta tegi Austraalias, uurinud seda, kuidas kehavälise vereringemasina (ECMO) pideva verevoolu asendmaine pulssi tekitava pulseerimisega paranevad organid paremini. Muide, selle ECMO masinatega – need päästsid pandeemia ajal ka Eestis kümneid inimesi surmasuust – on ka üks Eest...

Tartu ülikooli afektipsühholoogia professor Andero Uusberg kõneleb katsetest, mida ta on koos oma kolleegidega teinud tehisaruga. Just-just – psühholoogilistest katsetest. Ja üllatav on see, kui sarnaselt inimesega tehisaru reageerib. Aga kas see on mõtlemine? Saatejuht Marek Strandberg.

Kui lapsed kasvavad üles lugudega, milles hundid on kurjad ja söövad lapsi ja vanaemasid, siis tulemuseks ongi see, et täiskasvanutena on neil raske mõista maailma tegelikku ülesehitust. Inimeste jaoks ju polegi ei kliimat ega ökosüsteemi olemas, kui me sellest midagi ei tea. Tegelikkuses on olemas hulgaliselt läbipõimunud suhteid. See kuidas lood mõjutavad meie arusaama maailmast ja kui olulisel...

8\.aprillil 2025 toimus Teaudste Akadeemia saalis Tallinnas kliimamuutustele pühendatud pealelõunakonverents. Küsimus kliimamuutusest on eluliselt oluline. Kliimamuutused on nurjatud: nii pagana palju seoseid on, mida peame arvestama, arvutama ja erineval moel silmas pidama, et neist päriselt aru saada. Ikka arvatakse, et tegemist on justkui usuküsimusega: kas inimene on siis või ei ole kliimamuut...

Selle aasta Vabariigi presidendi noore teadlase preemia saanu Tallinna Tehnikaülikooli teadur, Tuule Mall Parts kõneleb sellest, millisel moel on võimalik tehisaru kasutada muidu ülikeerukate hoone kütte- ja ventilatsiooniseadmete haldamiseks. Nii ongi ta üks nendest, kes on valmis ehitanud tehisarulise majahoidja – tegelase, mis kondab andurite rägastikus ning leiab sealt üles vigased või kummali...

Eesti huvikoolides saab muusikaharidust 18 000 last ja loodus ja täppisteadusi (LTT) haukab huvikoolidest vaid 1500 õpilast. Omavalitsuste jaoks on LTT huvikoolid ehk viimase järjekorra teema. On omavalitsusi, kus omavalitsuse toest ei jätku isegi poole töökoha palga maksmiseks – see on vaid 0,1% konkreetse omavalituse eelarvest. Inseneride ja oskustööliste taimelava on kastmata. Ometi annavad töö...

Loodus ja täppisteaduste (LTT) huviharidus on Eesti jaoks võtmetähtsusega tegevus. Saates kõneleb Ahhaa keskuse juht Andres Juur sellest, milline on Ahhaa roll selles huvihariduses. Kas Ahhaa võiks asutada ise kooli või huvikooli? Milline on üldse LTT huvihariduse olukord ja tulevik Eestis ja ka maailmas. Jõuame ka rääkida sellest, miks tehisaru kasutussevõtt on kaugel sellest, mida oli omaaegne t...

Ei, see nüüd polnud nii mõeldud, lugege edasi. Miks peaks õpetama, kui näiteks oleks olemas huvikoolid või -ringid, kus õpilased peaksid näiteks roboteid ehitades ja neile tehisaru liites hoopis teisel moel endale füüsikaseadusi või matemaatilisi seoseid selgeks tegema. Ja kui nad on seda korra juba teinud, siis võiks ju «päris koolis» selle eest ka hinnatud saada: sobilik tase on saavutatud. Juhe...

Eestis on loodud telesaade, milles võtavad mõõtu 4-6 klassi õpilased – see saade on Rakett Juunior. Mõõduvõtmise asemel näeme me tegelikult seal hoopis väga õpetlikku koostööd. Nii õpetlikku, et ilmselt oleks otstarbeks koguni kooliõpetajad vaatama kustuda, kuidas väga erinevad õpilased koostöös ülesandeid lahendavad. See on õpetlik ja seda võikski nimetada omalaadseks anatoomikumiks: näitaksid õp...

Inimesed töötavad ammuse ajaga võrreldes kummalistes kohtades, täidavad mitmekesi üht ametikohta ja võimalik, et hakkavad tulevikus ka robotid pidama ja neid siis koos enda õpetatud oskustega välja rentima. Juba on käes see aeg, kus tehisarulised lobarobotid müüvad oma inimestest peremeeste teenuseid. Platvormitööst ja muudestki uutest töövormidest on saanud reaalsus. Kas see mõjutab juba kinnisva...

Eesti teadusagentuur avaldas just oma ülevaate Eesti Teadus 2025. Selles on muu hulgas kirjas palju mõtlemapanevat. Kasvõi seegi, et me õpetame Eestis doktoreid, kellest enamus rändab oma kodumaale tagasi. Nad ei õpi ära ka eesti keelt ja sestap jääb me eelarvesse sügav auk. Ülevaate lugejale kargab ninna ka asjaolu, et Eestis on üllaavalt tagasihoidlik see, kui palju ettevõtted panustavad teadus-...

Eestis on alates selle aasta 1. jaanuarist käivitunud just nende teemadega tegelev taristu. Selle koondnimi ongi «TOIT». Taristu tähendab siinses seoses seda, et erinevaid uurimisvahendeid jagatakse ning selle pealt tehakse koostööd eks ikka eesmärgiga, et toit oleks tervislikum ja samas «jäägid», mida on korrektsem nimetada kõrvalsaadusteks, oleksid ka arukal moel kasutusse võetud. Sellest kõnele...

Oma käigust Singapuri teaduse ja haridusemaailma vaatama kõneleb Eesti teadusagentuuri vanemkonsultant Indrek Heinla. Tema sõnul on sealt palju mida õppida aga tuleb aru saada, et nende võime pikkadest arenguplaanidest kinni pidada on sootuks teine, kui siin Eestis. Ometi oleme me riikidena üsna sarnased. Kas on üldse olemas Eesti oma teaduse ja majanduse tee või me peame kopeerima ja kohanema maa...

Laulasmaal Arvo Pärdi keskuses sünnib midagi enneolematut terve maailma mõttes: esmakordselt on inimese eluajal loomisel tema loomingu ja mõjude digitaalne arhiiv, et looja ise – Arvo Pärt siis – saab seda kõike kommenteerida ja täiendada. See on nagu omaette ajalooline eksperiment, kus arhivaaridel ja muusikateadlastel on võimalikult täpne pilt nendest seisundeist, milles maestro on olnud, mille...

Jaanuaris 2025 möllama hakanud tule põhjuseks on pikk sademete periood ja sellele järgnenud kuiv aeg. Muutused Vaikes ookeanis ja selle kohal olevas õhustikus on siiski inimeste põhjustatud. Nii tuleohtlikku ja kuiva taimestikku ja sellises hulgas pole Los Angelese kandis ega terves USAs varem ette tulnud. Ja nii see põlema läkski. Mis ohud aga meid muutuvas kliimas veel ees ootavad ja kuidas sell...