Dialoogia

...või äkki ikka ei ole nii hull? Digimaailmas on ka mängu ja rõõmu, uusi teadmisi ja tiimitööd, headust ja armastust. Aga kindlasti ka ohtralt riske ja õudu. Saatejuht Maria Murumaa-Mengel on seekord külla kutsunud head kolleegid ja sõbrad Inger Klesmenti (TÜ meediapädevuse ekspert) ja Maarja Punaku (Politsei- ja Piirivalveamet), kellega koos räägitakse lastest ja vanematest ja tehnoloogia/ekraan...

Dialoogia astub taas lavale! Maria Murumaa-Mengel ja külalissaatejuht Gretel Juhansoo räägivad seekord Liia Kanemägiga teatrist. Alustame laste ja noorte ja meediateemadega, sest TUUM Teater tegi hiljuti noorte meediakogemusi peegeldava projekti “Meedia. Teater”. Aga juba õige pea liigume oma juttudega laiemaks - räägime kogukonnateatrist, tarbeteatrist, tegevusteatrist, rakendusteatrist. Heal lap...

Selles taskuhäälingu osas on külaliseks 11aastane Iko, kes on kuulajatele ehk juba veidi tuttav rubriigist "Räägi nii, et laps ka aru saaks" ("Explain to me like I am a child"), kus ta on aastate jooksul andnud teadlastele tagasisidet, kui selgelt või segaselt nad oma teemat selgitavad. Seekord on Iko aga suisa saatekülalise rollis ja räägib pikemalt sellest, mida täna lapsed i...

In this episode of the Dialoogia podcast, we continue on the topic of information disorders and have not one but two new voices for you! Joining us as a special co-host is Gretel Juhansoo, who works as a media literacy expert for different projects at the Institute of Social Sciences at the University of Tartu. And our guest is Lāsma Šķestere who is a lecturer and researcher at Rīga Stradiņš Unive...

This time, our guest is Nathalie Van Raemdonck, a PhD researcher at the Vrije Universiteit Brussel (VUB) in Media and Communication science. Her doctoral research focuses on the spread of misinformation and hostilities on social media, which she investigates through the lens of social norm contestations and affordances. In her spare time she runs a social media account on Instagram called @anti_co...

This season is special! The episodes are in English and all about disinformation and societal resilience. Our first guest is Victor Wiard, a researcher in media and journalism studies from Université Saint-Louis in Brussels. He also works with EDMO-BELUX hub for research on digital media and disinformation. In this episode, Maria and Victor talk about folk theories and people's media use, but...

Selle hooaja viimane osa lendab mitmepäise lohena. Või dinosaurusena? Sest Anna Markina, kes on Eesti juhtiv kriminoloog, on doktorandina küll juba täitsa saurus - alustas ta doktoriõpingutega ju 1997. aastal. Leidis aga siis, kui ka katusartikkel juba vormi võttis, et töö fookuses olevad maffiateemad on "natuke lahjad" ja tegi doktorantuuris pausi. Ja nüüd on doktorandina tagasi, uuride...

Külla tuli Sille-Liis Männik, Tartu Ülikooli psühholoogia nooremteadur, kelle uurimisteemade seast leiab annetamise, vaimse tervise ja töö seosed, aga peamiselt tervisekäitumise parendamiseks tehtavad müksud ja nügimised. Kuidas teha nii, et inimesed jõuaks õigel ajal tervisekontrolli ja arsti juurde? Aga nii, et me annetaks targalt ja sinna, kus meie panusest kõige enam kasu? Huvitavaid materjale...

Seekord on külas Tartu Ülikooli majandusteaduskonna juhtimise nooremteadur Kristjan Pulk, kellega rääkisime nii sellest, miks inimesed teevad halbu finantsotsuseid, kuidas juhtimisel tajuvead ilmnevad ning - veidi üllatuslikult - ka sellest, kuidas inimesed friikartulite ja salatite tervislikkust hindavad. Punase niidina jookseb läbi Kristjani entusiasm eksperimentaalsete uuringute vastu ning tõde...

Kolmas Dialoogia hooaeg keskendub Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste doktorantidele ja see andis eriti hea vabanduse panna eelmiste hooaegade kaassaatejuht Maia Klaassen hoopis saatekülalise rolli, sest Maia on 1. aasta doktorant ja töötab meediapädevuse nooremteadurina. Ta räägib kiiresti ja paljude näidetega, hüpleb nagu elegantne parkuurija mikro-meso-makrotasandite vahel, rääkides infosõjast, mee...

Psühholoogia on olnud linnaäärne teema, koos naha- ja suguhaigustega (hehe, tervitused geograafilist nalja mõistvatele tartlastele). Miks see aga nii on ja kas seda stereotüüpi on suudetud murda? Tartu ülikooli psühholoogia instituudi teadus-arendusjuhi ja afektiivpsühholoogia kaasprofessori Andero Uusbergiga tuli esimese hooaja viimases osas juttu ka psühholoogia populaarsusest ja kättesaadavuses...

Dialoogia 1. hooaja viimases osas käis meil külas Hunt Kriimsilm, ühes oma üheksa ametiga. Rääkisime emotsioonidest, kriisidest, tehisintellektist ja ka konspiratsiooniteooriatest - empaatiliselt. Kuula aga tiiserist hoopis argumentatsiooni, miks on Tartu tore linn.

Peamiselt kõlab avalikus ruumis õpetaja ameti kohta terve hulk hüperboole: ühtegi reaalaine õpetajat riigis alles pole, keegi õpetajaks õppida ei taha ning hoolimata iga-aastastest palgatõusudest on justkui tegemist kõige vähem väärtustatud ametiga. Sellekuises Dialoogias käis külas haridustehnoloog Mario Mäeots, kes on TÜ haridusteaduste instituudis eriala loodus- ja reaalainete õpetamine põhikoo...

Miks räägib haridustehnoloog nahkhiirtest ja kuidas see kõik õpetamisse puutub? Kuula tiiserit, et end aprillikuise Dialoogia lainele seada!

Õiglasest üleminekust rääkides ei saa kuidagi mööda minna sellest, kust enamik majanduskasvust tuleb. Kuidas seda erinevate riikide ja kultuuride kontekstis mõista, et tegelikult pole rohepöörde kõikjal nõudmine sugugi mitte... õiglane? Makroökonoomikaprofessor Raul Eamets toob näite.

ChatGPT4 tuleku tuules on mure oma tulevase tööpõllu pärast meie inforuumis üsna valjult kõlanud. TÜ makroökonoomika professor Raul Eamets on täpselt õige inimene, kes selguse loomiseks külla kutsuda. Milline siis näeb välja tulevikutööturg? Kas kapitalismile on head alternatiivi? Milliseid oskusi tulevikus vaja võiks olla? Miks on hea omandada mitu kõrgharidust? Professor Eamets avas ka oma viima...

Ehk oled omakeskis mõelnud, et huvitav, milline on majandusprofessori vaade praegusele rändepoliitikale? Sellest, et tulevikule mõeldes on tööturule vaja töökäsi juurde, on avalikkuses juba räägitud. Aga miks meie kvoodisüsteem siis kokkuvõttes ikkagi ei meie eesmärke ei toeta?

Rohepöördega kaasneb tihti ka küsimus: mida siis üksikisik teha saab ja millised on realistlikud ootused indiviidile? Süsteemi muutuste kontekstis rääkis selles Dialoogia 5. osas Margit Keller. Nii minevikust, olevikust kui ka tulevikust.

Tartu Ülikooli kestliku arengu keskuse juhataja ja sotsiaalse kommunikatsiooni kaasprofessor​ Margit Kelleriga sai turvasõnaks süsteemsüsteem. Mitte ainult seetõttu, et Chalice on imeline, vaid selle osa fookuses ongi suured ja süsteemsed muutused. Miks neid uuritakse? Mida teada on saadud? Kuidas siis jõuda sinnamaale, et sotsiaalne norm on ühtlasi meie keskkonda säästev norm - ja kuidas sed...

Veebruarikuise Dialoogia külaline on pikalt uurinud sotsiaalseid praktikaid ning oskab rääkida suurte ühiskondlike muutuste juhtimisest. Mis loom see kestlik areng siis selline on? Kuidas seda saavutada? Mis on need salapärased sekkumised, millest erinevates valdkondades muutusi esile kutsudes kõneldakse? Ega nad ei hammusta?

Kas jaanuarikuine osa on kuulatud? Maia ja vanaema pole kunagi nii pikalt seksist rääkinud. Ehk sütitab neljanda osa kuulamine ka Sinu kodus mõned huvitavad vestlused?

Seksuoloog ja psühholoogia doktorant Annika Tamme tõi stuudiosse teema, mis - olgem ausad - ajas elevile küll, sest tegemist oli ju päriselt "seksika teemaga", mis tõmbab tähelepanu ilma, et väga pingutama peaksime. Kusjuures, seegi on üks müüt, mille kummutamisega Annika tegelema peab! Pooleteisttunnise vestluse käigus rääkisime nii sellest, milliste probleemidega inimesed tema juurde jõuavad, mi...

Jaanuarikuine Dialoogia on meie sarja kõige pikem osa: teema on lihtsalt nii inimlik ja kirgi küttev! Meil on külas seksuoloog, kes on korraga nii praktik (seksuaalteraapia) kui ka teoreetik (nooremteadur Tartu ülikooli psühholoogiainstituudis). Millest siis uuringud kõnelevad? Kui suure osa oma elukaares inimene siis on seksuaalne olend - ja kes üldse ütles, kust see vanusepiir läheb? 

Kas pole ikka veel novembrikuist osa kuulanud? Maria Žuravljova räägib muuhulgas huvitavalt sellest, kuidas noor, kes soovib graffitiga tegeleda, näitab üles suurt potentsiaali: tahab endas loomingulist oskust arendada ning kujundab linnaruumi, kus tal oleks hea olla. Meie aga karistame noori selle eest... 

Ühiskonnas, kus on ridamisi erinevaid kriise, on noorte õlgadel palju vastutust. Päästa kliima! Leia viis algoritmide ja sotsiaalmeedia loogika kiuste olla iseseisev mõtleja, otsustaja, meediatarbija ja sisulooja! Kuidas noori kõnetada seda suurt vastutust võtma ning maailma vastu huvi tundma? Mis rolli mängib noorte arengus noorsootöö? Kui paljud noored üldse noorsootööga kokku puutuvad - ja kas...